2-21-638/6

KOHTUOTSUS ÕIGEKSVÕTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-638 Tsiviilasi V Ti hagi R Ti vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja esindajad 10.02.2021 Hageja: V T (isikukood xxx; elukoht: xxx; telefon: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Artur Pärnoja (e-post: artur.parnoja@gmail.com) Kostja: R T (isikukood x, elukoht: x; telefon: xxx) RESOLUTSIOON
2. Lahutada V Ti ja R Ti 12.11.2016 Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu.
3. Muuta pärast abielu lahutamist V Ti perekonnanimi ja taastada abielueelne perekonnanimi K .
4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja 2-21-638 ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V Ti esitas hagi R Ti vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole poolte abielu võimalik taastada. Hageja palub abielu lahutada ja taastada abielueelne perekonnanimi K. 10.02.
5. a kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Kostja tunnistas hagi ning oli nõus abielu lahutamisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis istungil esitatud hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning ei hagejal ega kostjal pole soovi neid taastada. Eeltoodust tuleneb üheselt, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Nimeseadus (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub abielueelset perekonnanime taastamist. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning taastab hageja abielueelse perekonnanime K. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). 2 2-21-638 TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna tegemist on abielu lahutamise vaidlusega, siis jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik 3