KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.jaanuaril 2021, Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-3934 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teid

) § 69 lg 3 rikkumise eest. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 224lg 1 järgi.

Lahendi tähtajaks määrati 28.07.

1. 1
2. 27.07.2020 koostas vanemväärteomenetleja J.M. tõendusteabe täiendamise kohaldamise määruse, kuivõrd väärteoprotokolli oli märgitud vale lõige kvalifikatsioonis ning rikkumise juurde vale kuu, millised välistasid 28.06.2020 väärteoprotokollis esitatud etteheitele karistuse määramise.
3. 06.08.
4. a koostas PPA Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik K.V.väärteoprotokolli (tl 45) selle kohta, et Egert Ilisson, juhtides 28.06.
5. a kella 09.59 ajal Tartu linnas Kroonuaia tn maja nr x juures (suunaga Jakobi tn), mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,53 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l lugeda lõplikuks tulemiks 0,48 mg/l. Sellega rikkus Egert Ilisson

§ 69

lg 3 nõuet ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 224lg 2 järgi.

Lahendi tähtajaks määrati 04.09.

2. 03.09.2020 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna vanemväärteomenetleja S.J. otsuse väärteoasjas nr 2780,20,006014, millega määras menetlusalusele isikule karistuseks

§ 224lg 2 järgi rahatrahvi 720 eurot.

1. 18.09.2020 esitas Egert Ilissoni kaitsja Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebaja taotles kaebusega otsuse tühisuse tuvastamist, alternatiivselt vaidlustab otsust kogu määratud karistuse ulatuses, alternatiivselt taotleb kaebaja karistuse kergendamist. Juunikuus teostati menetlusalusele isikule indikaatorvahendiga alkoholijoobe kontroll, seejärel teostati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe kontrolli. Menetlusalune isik ei mäleta, kas andmed teise alkomeetrisse uuesti sisestati ning ei kontrollinud väärteoprotokollis kuupäevasid ega muid andmeid. Menetlusalune isik märgib, et tal puuduvad eelnevad karistused ja tema jaoks oli tegemist väga kahetsusväärse ning mitte tahtliku juhtumiga, mida ta tänaseni väga kahetseb. 27.07.2020 saadeti isikule e-posti teel tõendusteabe täiendamise kohaldamise määrus. Lepiti kokku kohtumine väärteoprotokolli asjaolude täpsustamiseks
2. augustil
3. Menetlusalune isik selgitas väärteoprotokolli uuel koostamisel, et ei soovi seda allkirjastada, kuna ta ei mäleta, millal esimene protokoll koostati.

§ 224

lg 1 kvalifikatsiooni pidas ta õigeks kvalifikatsiooniks, kuna kohtuväline menetleja oli algselt selgitanud, et tal on vaid väike jääknäht veel alkoholi eelneval päeval tarbimisest. Menetlusalune isik palus oma selgitused väärteoprotokolli kanda, kuid menetleja keeldus sellest. 19.08.2020 edastas menetlusalune isik vastulause, kus väljendas kahetsust ja selgitas, et asjade käik on olnud segane ja kahtlusi tekitav. 03.09.2020 otsust ei ole kohtuväline menetleja allkirjastanud ning vastulauset pole arvestatud. Menetleja selgitas kaitsja päringule, et ilmselt tema puhkuse tõttu ei jõudnud vastulause teda asendava ametnikuni. Karistus on määratud ilma vastulauset arvestamata. Kaebuse esitaja palub otsuse tühistada, kuna kohtuväline menetleja ei teinud VTMS § 70 lg 4 kohaselt lahendit 30 päeva jooksul ning on jätnud lahendi allkirjastamata. Alternatiivselt märgib kaebaja, et menetluse võiks lõpetada ka VTMS § 31 lg 1 ja 2 alusel või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Esialgses väärteoprotokollis on kirjas vale teo toimepanemise aeg, puudub kindlus ka selles, et väärteoprotokolli allkirjastamise kuupäev on õige. 2 Usaldusväärseks ei saa pidada ka alkomeetri väljatrükki, kuna menetleja sisestab väljatrüki andmed käsitsi. On kahtlane, et ühes sõidukis sisestatakse tema andmed ja teises sõidukis lastakse alkomeetrisse puhuda. Võimalikke kahtlusi teo toimepanemise ajas ja kohas tuleb tõlgendada isiku kasuks. Menetlusalune isik ei nõustu ka uue kvalifikatsiooniga, kuna tema joobes olid tuvastatavad vaid teatud jääknähud. On võimalik, et väljatrükid on läinud vahetusse. Samuti heidab menetlusalune isik ette, et tunnistajana on ütluseid andnud menetleja. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei saa mh tunnistajana osaleda uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Väärteoprotokolli lisatud tõendite osas ei ole märgitud, mida need tõendavad. Arvestatud pole esialgses protokollis märgitud kaebaja puhtsüdamliku kahetsusega. Lisaks on kohtuväline menetleja vääralt leidnud, et süü suurust näitab menetlusaluse isiku tahtlus. Kaebaja hinnangul pandi tegu toime ettevaatamatusest. Kaebaja hinnangul on karistus määratud kaalutlusõigust vääralt kohaldades. Alusetult kaebuse esitaja vastulause kõrvalejätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine. Kaebuse esitaja palus jätta poolte menetluskulud riigi kanda.

1. 23.10.2020.a määrusega võttis Tartu Maakohus Egert Ilissoni kaebuse menetlusse ning saatis kaebuse ärakirja PPA Lõuna prefektuurile ja palus Lõuna prefektuuril vastata kaebusele, samuti saata kohtule kinnitatud koopiad väärteoasja materjalidest.
2. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha 16.11.2020 (tl 38), milles märkis, et ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et menetluses tehtud algsed eksimused on kõrvaldatud seadusest lähtuvatel alusel ning korrektselt, kahjustamata Egert Ilissoni huve. Menetlusaluse isiku õigused on olnud tagatud ning süüteoga seotud asjaolud on selged ja arusaadavad kõigile osapooltele. Pole tuvastatud olulisi menetlusõiguse rikkumisi, mis tooksid kaasa väärteoasjas tehtud lahendi tühistamise või ümberhindamise ning milliseid poleks võimalik kõrvaldada kohtuliku kaebemenetluse raames. Kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamise ega ka karistuse muutmisega. Kohtuväline menetleja selgitas, et tõenduslik alkomeeter on tihedalt kontrollis käiv täppisalkomeeter, mitte internetivõrku ühilduv seade, mis saadaks andmeid ühest masinast teisele. Kui tõenduslik alkomeeter ei tööta, siis viiakse puhumine läbi teise alkomeetriga. See on tavapärane nähtus. Väärteoasja materjalide juurde kuuluv alkomeetri väljatrüki järgi on tuvastatud 28.06.2020 kl 10.15 Egert Ilissonil alkoholisisaldus. Andmed on sisestatud nõuetekohaselt alkomeetrisse, millesse menetlusalune isik puhus. Lisaks on ka väljatrükk menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud ning õigeks võetud. Materjalide juurde kuulub ka õiguste leht, mis on Egert Ilissoni poolt allkirjastatud. Kõrvutades neid tõendeid, saab asuda arvamusele, et tõendusliku alkomeetri kasutamise protseduur ja mõõtetulemus on korrektselt saadud kehtestatud nõudeid järgides. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk kannab endas kuupäeva 28.06.2020 – kuupäeva lisab väljatrükile automaatselt alkomeeter ja seda mehhanismi ei saa muuta keegi peale vastutava ametniku J.S. Kuivõrd väärteoprotokoll koostati kohe pärast alkomeetri kasutamist, pole ka esmase väärteoprotokolli koostamise kuupäevas seeläbi kahtlusi. Ei ole usutav, et menetlusalusele isikule ei jäänud toimunud sündmuskäik ja selle aeg meelde ning ta ei suutnud loetud nädalad hiljem ise meenutada sündmusi, milliseid kaitsja kirjeldab kui Egert Ilissoni jaoks erakordset juhtumit. 3 Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemi kuuluvus pole kohtuvälise menetleja hinnangul kahtluse all, kuivõrd väljatrüki peal on isiku nimi ja mõõtetulem. Alkomeeter trükib tšeki välja kohe pärast puhumise lõppu ja seda näeb alati menetlusalune isik pealt, näit ei saa kuuluda mõnele muule isikule. Tõendusteabe täiendamise kohaldamise määrus saadeti 27.07.2020 ehk tegemist on tähtaegse menetlusliku otsustusega ehk otsusega jätkata väärteoasja menetlemist. Ebakõlade ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud asjaolusid kontrollima. VTMS § 68 lg 2 kohaselt täiendatakse protokolli tõendusteabe täiendamisel või väärteo kvalifikatsiooni muutmisel. See saab toimuda uue täiendava samalaadse vigadeta väärteoprotokolli koostamisega. VTMS § 72 lg 2 kohaselt peab politsei enne otsuse tegemist lahendama VTMS § 108 loetletud küsimused. Tegemist polnud „jääknähtudega“, kuivõrd tuvastati

§ 224lg 2 rikkumine.

Vastulause mittearvestamine on halbade asjaolude kokkulangemise tagajärg. Kuna vastulauses tõstatatud teemad on peegeldatud ka kaebuses, saab kohtuväline menetleja neile oma seisukohas siiski vastata. Teiselt juhib menetleja tähelepanu sellele, et vastulause mitte arvestamine on toimunud elulisel põhjusel – ametnik oli töölt eemal. 03.08.2020 automaatvastusest nähtub, et menetluslikud dokumendid (sh vastulause) tuleb esitada e-postile louna@politsei.ee. Ametiasutustel on menetluslike dokumentide saatmiseks üldiselt e-posti aadressid. Tegemist ei ole menetlusõiguse olulise rikkumisega, kuivõrd kohus vaatab asja läbi täies ulatuses. Kohtuväline menetleja on teinud lahendi päev enne väärteoprotokollis kirjeldatud tähtaega, tegemist ei ole kaitseõiguse rikkumisega, kuna isikul oli võimalik kaebus esitada 18 päeva pärast väärteoprotokollil märgitud lahendi kättesaamise kuupäeva. Kohtuvälise menetleja otsus on allkirjastatud menetleja poolt käsikirjaliselt. Otsused allkirjastatakse koheselt otsuse tegemise järel ning kinnitatakse elektroonsesse toimikusse. Originaalotsus koos allkirjaga on olemas väärteoasja pabertoimikus. Esmase väärteoprotokolli järel vormistas ametnik väärteomenetluse jätkamise määruse, mis pole kohtuvälise menetleja lahend menetlusseadustike mõistes. Pärast täiendava väärteoprotokolli tehti kohtuvälise menetleja otsus 29 päeva pärast protokolli koostamist. Otsuses toodud tõendid hõlmavad endas kõiki menetluses kogutud materjale, mida peab vaatama koosmõjus. Tunnistaja ütluste kohta märkis kohtuväline menetleja, et haldusmenetluse raames tuvastatud alkoholi piirmäära ületamine, mis viis läbi politseinik R.R. ei sea temale kuidagi takistusi tunnistaja rolli asumiseks. Puhtsüdamliku kahetsusega mittearvestamine on viga, mis ei liigitu oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks. Kohtul on võimalik otsust tehes arvestada kergendavaid asjaolusid. Samas ei ole kahetsus tõenäoliselt siiras ning on ajas kadunud. Isiku süü on suur. Tegu pandi toime Tartu linnas väga tiheda liiklusega kohas ja ajal. Arvestades alkoholi kogust menetlusaluse isiku organismis, mis on kvalifikatsiooni mõõtevahemiku keskmisest kõrgemas määras, on 720 euro suurune rahatrahv igati asjakohane. 8. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl-d 10 ja 41). 4 Kohtu seisukoht 9. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 10. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele edastanud Egert Ilissoni kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 12. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 13.

§ 224

sätestab objektiivse koosseisu isikutele, kes mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtides ületab lubatud alkoholi piirmäära.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

1. Käesolevas asjas on vaidlus selles osas, kas kohtuväline menetleja on koostanud väärteoprotokolli ja otsuse järgides väärteomenetluse seadustiku nõudeid. Egert Ilisson ei vaidlusta otsesõnu teo toimepanemist, kuid seab kahtluse alla kohtuvälise menetluse seaduslikkuse, tõendusliku alkomeetri mõõtmisprotsessi ja tulemi ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on tühine. Seega võtab kohus järgnevalt seisukohad Egert Ilissoni esitatud etteheidete osas kohtuvälise menetluse käigu osas.
2. Kohtuväline menetleja on koostanud 28.06.2020 kuupäevaga märgitult esialgse väärteoprotokolli, mille kohaselt on Egert Ilisson rikkunud

§ 224lg 1 nõuet.

Väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt juhtis Egert Ilisson mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,53 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, loeti lõplikuks tulemiks 0,48 mg/l kohta. Protokolli koostamise ajaks on märgitud 28.06.2020, kuid etteheidetava teo toimepanemise ajaks on märgitud 28.07.

1. Otsuse tegemise tähtpäevaks on märgitud 28.07.
3. 27.07.2020 on PPA Lõuna prefektuuri ametnik J.M. koostanud tõendusteabe täiendamise kohaldamise määruse, kuna väärteoasja menetlemise käigus on ilmnenud asjaolud, mis tingivad vajaduse täiendada tõendusteavet, st korrigeerida rikkumise toimepanemise aega ja kvalifikatsiooni. Tulenevalt VTMS § 68 lõikest 2 täiendatakse protokolli juhul, kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni. Käesoleval juhul tuvastas PPA ametnik, et väärteoprotokollis on ebatäpsused teo toimepanemise aja ning kvalifikatsiooni osas, mistõttu oli 5 väärteoprotokolli täiendamine põhjendatud ja vajalik. Seetõttu on koostatud 06.08.2020 täiendav protokoll, milles on märgitud teo toimepanemise ajaks 28.06.2020 ning kvalifikatsioonina

§ 224lg 2.

Seega on kohtuväline menetleja korrektselt täiendanud väärteoprotokolli, tulenevalt menetluses selgunud ebakõladest. Kohtuväline menetleja on täiendava protokolli koostamisel lahendanud VTMS § 108 loetletud küsimused. Täiendavast protokollist nähtuvalt on otsuse tegemise tähtpäevaks märgitud 04.09.

1. Väärteo otsus on tehtud 03.09.2020 ehk päev enne tähtpäeva ning kaebuse esitamise tähtajaks on otsuses seatud 21.09.2020, mistõttu oli kaebuse esitamiseks tavapärasest pikem tähtaeg. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetlejaga, mille kohaselt on VTMS § 70 lg-s 4 seatud tähtajad menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks. Käesolevalt pole menetlusaluse isiku õigusi rikutud, kuivõrd tal oli kaebus võimalik esitada tavapärase 15 päeva asemel 18 päeva pikkuse tähtaja jooksul. Seega puudub alus otsuse tühistamiseks kaebuses nimetatud alustel, kuivõrd otsus on allkirjastatud ning on tehtud tähtaega järgides.
2. Kaebuse esitaja on kahtluse alla seadnud ka kohtuvälise menetleja lahendi kehtivuse. Nimelt on märgitud kaebuses, et kohtuvälise menetleja otsus pole kehtiv, kuna sellel puudub allkiri. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et kohtuvälise menetleja otsus on allkirjastatud menetleja poolt käsikirjaliselt ning otsused allkirjastatakse koheselt otsuse tegemise järel, kinnitatakse seejärel elektroonsesse toimikusse. Originaalotsus on kättesaadav allkirjastatult väärteoasja pabertoimikus. Kohtuväline menetleja on kohtule esitatud väärteomaterjalide koopiad, 03.09.2020 koostatud kohtuvälise menetleja otsuse koopiast nähtub kohtuvälise menetleja käsikirjaline allkiri (tl 44). Seega puudub kohtul kahtlus selles, et kohtuväline menetleja on 03.09.2020 otsuse nõuetekohaselt käsikirjaliselt ka allkirjastanud.
3. Lisaks heidab kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlusele ette seda, et tema esitatud vastulausega pole kohtuvälise menetleja otsuses arvestatud. Väärteoasja materjalidest nähtub tõepoolest, et Egert Ilissoni kaitsja esitas 06.08.2020 koostatud väärteoprotokolli järgselt kohtuvälisele menetlejale vastulause 19.08.2020 kuupäeval ning kohtuvälise menetleja 03.09.2020 otsuses on märgitud, et „vastulauset ei ole esitatud“. Samas leiab kohus, et tegemist ei ole olulise rikkumisega VTMS § 150 kohaselt, kuivõrd kaebuse esitaja on saanud esitada kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale kohtusse ning kohus vaatab väärteoasja läbi täies ulatuses. Lisaks märgib kohus nõustuvalt kohtuvälise menetlejaga, et vastulause esitati kohtuvälise menetleja ametniku aadressile (xxxx), mitte PPA üldisele aadressile. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on 03.08.2020 saadetud J.M. (ametniku) aadressilt Egert Ilissoni kaitsjale automaatvastus, milles ametnik teatab, et viibib puhkusel ning palub ühtlasi saata menetlustega seotud dokumendid (vastulause, taotlused vmt) e-postile louna@politsei.ee (tl 28). Seega ei esitanud kaitsja vastulauset korrektsele aadressile ning ametniku puhkusel viibimise tõttu ei olnud vastulausega mittearvestamine tahtlik. Käesolevalt võtab kohus arvesse nii kaebuses kui ka vastulauses esitatud argumente.
4. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik üheselt tuvastada väärteoasja materjalides nähtuvaid tõendeid kõrvutades väärteo toimepanemise aeg ja teo toimepanemise asjaolud. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et tõendusliku alkomeetri väljatrükil on Egert Ilissoni nimelisel isikul (ik: 38700046415) tuvastatud joove 28.06.2020 kuupäeval Tartu linnas, Kroonuaia tänaval, testi lõplik lugem 0,53 mg/l. Väljatrükil on menetlusaluse isiku allkiri (tl 49). Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas selgitanud, et alkomeetrisse ei sisestata andmeid käsitsi, alkomeeter trükib tšeki välja koheselt pärast puhumise lõppu ja seda näeb alati 6 menetlusalune isik pealt, näit ei saa kuuluda mõnele teisele isikule. Lisaks ei ole tõenduslik alkomeeter internetivõrku ühilduv seade, mis saadaks andmeid ühest seadmest teise. Samuti on tavapärane praktika see, kui tõendusliku alkomeetri mittetöötamise korral puhub isik teise alkomeetrisse. Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri väljatrükist on esimene puhumine ebaõnnestunud (tl 49) ning teise puhumise tulemiks on 0,53 mg/l. Mõõtmine on toimunud nõuetekohaselt ja pädeva mõõtja poolt (tl 53-54). Lisaks nähtub väärteomaterjalidest nähtub isiku õiguste leht ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis on samuti menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud (tl 48, tl 51). Seega on tuvastatav isiku allkiri, ta on koheselt kinnitanud väljatrüki lugemit. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus on allkirjastatud 28.06.2020 kuupäeval, joobeseisundi tuvastamise väljatrükilt nähtub 28.06.2020 kuupäev ning kellaaeg 10.11-10.15, patrullpolitseinik R.R. on üle kuulatud tunnistajana 28.06.2020 (tl 50). Seega hoolimata asjaolust, et 28.06.2020 koostatud esialgses väärteoprotokollis on märgitud ekslikult teo toimepanemise ajaks 28.07.2020 kl 09.59, on võimalik väärteoasjas kogutud tõenditega üheselt tuvastada teo toimepanemise tegelik aeg. 06.08.2020 koostatud väärteoprotokollist nähtub väärteo kirjeldus, mille kohaselt juhtis Egert Ilisson mootorsõidukit 0,54 mg/l alkoholijoobe seisundis 28.06.2020 kuupäeval kl 09.59 Kroonuaia tn x, maja nr x juures Jakobi tn suunal.
5. Kaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla tunnistaja R.R. ütluste kasutamise. Kaebuse kohaselt ei saa KrMS § 66 lg 2 kohaselt tunnistajana osaleda uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Tulenevalt Riigikohtu praktikast nähtub, et väärteomenetluse praeguses praktikas kasutatakse kohtuvälise menetleja menetlustoiminguid teinud ametnikuga koos olnud teise ametniku ütlusi laialdaselt. Kohtuvälises menetluses kasutatakse tihtipeale tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike ettekandeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.09.
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-69-05). Riigikohus on rõhutanud, et kohtuvälise menetleja ametnik saab menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust ning need asjaolud tuleb tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja nimetatud asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, st kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda nende asemel menetluses ütlusi (RKKKo väärteoasjas nr 3-1-1-29-05). Käesolevalt on 28.06.2020 väärteoprotokoll koostatud K.V. poolt, temaga patrullteenistuses olnud patrullpolitseinik R.R. on andnud ütlusi menetluse käigu kohta 28.06.2020 kuupäeva (tl 50), milles R.R. on kirjeldanud menetluse käiku ja puhumise protseduuri. Tunnistaja ütlused ei asenda joobeseisundi tuvastamise protokolli, millega on tõendatud menetlusaluse isiku joove.
7. Seega on üheselt tuvastatud, et Egert Ilisson, juhtides 28.06.2020 kl 09.59 ajal mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,53 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,48 mg/l. Sellega rikkus Egert Ilisson

§ 69

lg 3 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 22. Egert Ilissoni tegu on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 järgi.

Kuigi kohtuväline menetleja on esialgses 28.06.2020 koostatud väärteoprotokollis eksinud väärteo kvalifikatsiooniga (

§ 224

lg 1), on 06.08.2020 väärteoprotokollis märgitud korrektne väärteo kvalifikatsioon –

§ 224lg 2. 7 23. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 24. Kaebaja on märkinud, et pani teo toime ettevaatamatusest. Kaebaja oli alkomeetri näidust väga häiritud ning kirjutas koheselt esimesele protokollile, et kahetseb väga, et ei kontrollinud enne rooli istumist, et tal jääknähte ei esine. Kaebaja ei arvanud ega kahtlustanud, et 10 tundi pärast alkoholi tarvitamist võiks tema kehas veel jääknähte esineda. Väliselt tal joobenähte ei esinenud, seda tõendab ka kaebaja hinnangul asjaolu, et menetlejad palusid tal sõiduki ümber parkida pärast joobe tuvastamist. Kohtu hinnangul on tegemist vähemalt kaudse kahtlusega, kuivõrd joobe suuruseks oli vähemalt 0,48 mg/l kohta. Isik pidi tajuma oma terviseseisundit ning arvestama, et rooli istumine pärast eelmisel õhtul väidetavat alkoholi tarbimist ei ole sellises seisundis lubatav. Lisaks märgib kohus, et isiku joobeseisund oli 0,48 mg/l kohta, mis on kvalifitseeritav

§ 224lg 2 kohaselt ning jääb keskmise määra juurde (vahemikus 0,25-0,75 mg/l).

25. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu kuulub Egert Ilisson toimepandud teo eest karistamisele. 26.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

1. KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kaebaja hinnangul on karistus määratud kaalutlusõigust vääralt kohaldades. Arvestatud ei ole esimeses väärteoprotokollis märgitud kergendava asjaoluga, s.o puhtsüdamliku kahetsusega. Kohtu hinnangul nähtub küll 28.06.2020 väärteoprotokollist menetlusaluse isiku ütlustest, et ta on nõus rikkumisega ja kahetseb tehtut (tl 47), kuid hilisemas menetluse käigus seab isik kahtluse alla nii joobeseisundi tuvastamise näidu kui ka toimepanemise asjaolud. Seetõttu leiab kohus, et käesolevas asjas pole võimalik arvestada puhtsüdamliku kahetsusega, kuivõrd isik toimepandud tegu täiel määral ei tunnista. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on kohtuvälise menetleja otsuses korrektselt tuvastanud, et isikul puuduvad varasemad karistused. Kuigi kohtuväline menetleja pole arvestanud esitatud vastulauset, leiab kohus, et vastulause ning kaebuse sisu ei anna alust karistuse vähendamiseks.
3. Kohtu hinnangul on Egert Ilissoni süü keskmine. Tema süüd suurendab esmalt asjaolu, et ta on pannud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Temal tuvastatud alkoholijoobe suuruseks oli vähemalt 0,48 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Joobes mootorsõiduki juhtimine on ohtlik rikkumine, mistõttu tuleb ühiskonnale anda selge signaal, et antud 8 käitumist ei saa sallida. Üldpreventiivseid kaalutlusi hinnates tuleb Egert Ilissoni pandud väärteo toimepanemisse suhtuda ülima tõsidusega.
4. Kohtuväline menetleja on määranud Egert Ilissonile karistuseks rahatrahvi 180 trahviühikut, s.o 720 eurot. Tegemist on sanktsiooni keskmist määra veidi ületava karistusmääraga. Kohtu hinnangul on karistusliik kohane, selle suurus proportsionaalne ning vastab isiku süüle. Kohtuväline menetleja on karistust mõistes arvestanud, et isikul puuduvad varasemad karistused. Kohtu hinnangul puudub alus rahatrahvi vähendamiseks.
5. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Egert Ilissoni kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 03.09.2020 otsuse muutmata.
6. Kaebuse esitaja on palunud jätta poolte menetluskulud riigi kanda. Kohtule ei ole esitatud poolte menetluskulusid. Kohus kaebust ei rahulda ning jätab menetluskulud KrMS § 180 lg. 1 alusel Egert Illissoni kanda. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9