Obsah (5)

§ 385§ 200§ 2001§ 66§ 208

1-21-1966 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 6. aprill 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number Kohtunik Vaidlustatud lahend 1-21-1966 (19730000341) Ju

§ 385p 11 kohaselt ei ole määrus vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas
2. novembril
3. a kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 137 lg 1 tunnustel selles, et
4. augustil
5. a leiti X AS kontori, aadressil XXX, Tallinn, Harjumaa, nõupidamisteks määratud ruumist laua alt tundmatu seade, mida võidi kasutada pealtkuulamiseks.
6. Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas
7. novembri
8. a määrusega kriminaalmenetluse, millele Põhja Ringkonnaprokuratuur andis loa
9. detsembril
10. Menetlus lõpetati kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 200¹ järgi, s.o kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu. 22. detsembril 2020 lisas uurimisasutus määruse juurde põhistused, mis on kokkuvõtlikult järgmised. Uurimisasutus refereeris kannatanu X AS-i esindajana üle kuulatud DD ütlusi. Kokkuvõtvalt leidis uurimisasutus kannatanu esindaja ütlustele tuginevalt, et firmas töötavad ja seda teenindavad vähemalt 200 inimest ning igaühel neist oli võimalus siseneda koosolekuruumi, kust seade leiti. Kõnealuse seadme leidmise momendiks ei olnud säilinud koosolekuruumi turvavideo salvestus. Uurimisasutus rõhutas, et kuni seadme avastamiseni tehti ruumides viimati turvakontrolli 2017.a ning pole võimalik teha kindlaks, mis ajal selle kahe aasta jooksul seade täpselt paigaldati. Lisaks viitas menetleja kriminaalasjas teostatud infotehnoloogia ekspertiisiaktile nr 20E-IA0006, mille kohaselt ei selgunud ekspertiisi käigus, mis seadmega on tegemist ja mis on selle otstarve. Seadmest andmeid kätte saada ei õnnestunud. Uurimisasutus leidis, et kriminaalasja raames teostati kõik võimalikud ja otstarbekad uurimistoimingud, kuid sellele vaatamata ei õnnestunud tuvastada kuriteo toimepannud isikut/isikuid tuvastada. Kogutud tõendite analüüs ei võimaldanud seostada teo toimepanemist konkreetse isikuga. Uurimisasutus selgitas ühtlasi, et kriminaalmenetlus uuendatakse

§ 200¹ lg 2 kohaselt, kui ilmnevad uued tõendid või tabatakse kuriteo toimepanija.

1. Kannatanu esindaja vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris
2. jaanuaril 2021.a. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
3. Riigiprokuratuur jättis
4. veebruari
5. a määrusega kaebuse rahuldamata ja kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse muutmata. Riigiprokurör leidis määruses, et uurimisasutus jõudis seaduslikult ja põhjendatult järeldusele, et kriminaalmenetlus tuleb teo toimepanijate tuvastamatuse tõttu lõpetada

§ 2001lg 1 alusel.

Riigiprokuröri hinnangul ei õnnestunud kriminaalmenetluses tuvastada teo toimepanijat ning seejuures pole võimalik koguda lisatõendeid. Oma seisukohta põhistas riigiprokurör kokkuvõtlikult järgmiselt. 4.

1. X AS-i esindaja DD ütlustest nähtuvalt oli kõnealune seade paigaldatud firma koosolekute ruumi tõenäoliselt ajavahemikul
2. a (siis toimus viimatine turvakontroll) kuni
3. august
4. a (seade avastati). Firma esindaja sõnul ruumis turvakaameraid pole ja ligipääs sinna on paljudel töötajatel (lähedal on WC ja garderoob, ruumist möödub palju inimesi; keskmiselt kasutatakse sama ruumi kord päevas, paljud töötajad käivad seal tihti isiklikke kõnesid tegemas; samal korrusel on töötajaid kokku umbes 190; töötajatel on sissepääs igal ajal; ruumis käivad igapäevaselt koristajad, aeg-ajalt lille- ja akvaariumi hooldajad, kellel on sissepääs; õhtuti kontoris tööl käimine on tavapärane ja lubatud). 4.
5. Riigiprokuröri hinnangul on kaebaja püstitatud võimalus, et seadme paigaldamise taga võib olla QQ, oletuslik, mida ei kinnita ükski tõsiseltvõetav asjaolu. Riigiprokurör viitas järgnevalt kaebuse esitaja viidatud QQ kahtlustäratavatele asjaoludele. Nimelt käis töötaja QQ kontoris
6. juulil 2019.a kell 21.15-21.
7. Riigiprokurör märkis, et samas on DD sõnul õhtuti kontoris tööl käimine tavapärane ja lubatud. Kõnealune seade paigaldati ruumi millalgi kahe aasta jooksul. Arvestades, et õhtuti kontoris käimine oli tavapärane ja lubatud, võisid seal käia paljud inimesed, sh QQ, kuid puudub tõsiseltvõetav alus seostada seadme paigaldamist just QQ veerandtunnise visiidiga ühel päeval. Lisaks, QQ viibimine kontoris oli vähem kui 1,5 kuud enne seadme avastamist. X OÜ esindaja DD ütlustest nähtuvalt arvati seadme paigaldamise aeg tunduvalt varasem olevat, s.o 3-4 kuud enne seadme leidmist, kuna selle patareid olid juba kulunud. Riigiprokuröri hinnangul pisendab viimatinimetatud asjaolu veelgi võimalust seostada seadme paigaldamist QQ lühivisiidiga töökontorisse. Kaebuse esitaja viitas, et QQ koondati
8. oktoobril
9. Nimetatud asjaoluga seonduvalt on DD osutanud, et analüütik QQ oli tööl juba mõnda aega rahulolematu. Sellega seoses viitas riigiprokurör DD esitatud nimekirjale, mille kohaselt lahkus X AS-st ajavahemikul
10. august 2019 kuni
11. aprill 2020 (s.o 8 kuu jooksul alates väidetava seadme leidmisest) 14 töötajat (sealhulgas analüütik QQ). Riigiprokuröri hinnangul võib eeldada, et ükski nimetatud lahkujatest ei tundnud rahulolu sellest. QQ esiletõstmine teiste lahkujate hulgast on meelevaldne. Lisaks viitas kaebuse esitaja, et pärast töölepingu lõpetamisest teavitamist keeldus töötaja tööruumist lahkumast. Seesugune konflikt töötaja ja tööandja vahel on riigiprokuröri hinnangul kahetsusväärne, kuid ei anna alust töötaja seostamiseks kahtlustäratava seadme paigaldamisega. Kaebuse esitaja on kohtueelse menetluse ajal märkinud, et osakonnas, kus QQ töötas, toimusid koosolekud põhiliselt samas nõupidamise ruumis, kust seade leiti. Riigiprokuröri hinnangul on seegi meelevaldne oletus, kuna DD ütluste kohaselt kõnealuses ruumis olulisi ärisaladusi ei räägita ja raske on aru saada motiivist, miks see seade sinna paigutati. DD sõnul on X AS-s kokku seitse koosolekute ruumi, kusjuures teistes ruumides räägitakse olulisi ärijutte, kuid ruumis, kus avastati seade, seda ei tehta. Riigiprokuröri arvates on kummaline, kui seesugune asjaolu osakonna analüütikule QQ-le teadmata oleks (kui tema osakonna koosolekud toimusid pealegi samas ruumis). Riigiprokurör märkis, et kaebuse esitaja pole täpsustanud, keda tuleks kriminaalmenetluses üle kuulata.

§ 66

nähtuvalt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Riigiprokuröri arvates ei nähtu, et keegi isikutest võiks antud juhul teada tõendamiseseme asjaolusid. Tunnistajana pole vähimatki alust üle kuulata näiteks QQ, sest miski ei vihja, et ta võiks teada midagi tõendamiseseme asjaolude kohta. Veel vähem on alust tema ülekuulamiseks kahtlustatavana. Samuti ei nõustunud riigiprokurör kaebuse esitaja etteheidetega, et läbiviidud infotehnoloogia ekspertiis on puudulik. Riigiprokurör märkis, et ekspertiisiaktil ei ole seost kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kriminaalmenetlus lõpetatakse

§ 200

¹ järgi siis, kui kuritegu on küll toime pandud, kuid tuvastamata on kuriteo toimepanija isik. Riigiprokurör kahtles seejuures, et kas on üldse toime pandud kuritegu, sest infotehnoloogia ekspertiisi aktis öeldakse üsna üheseltmõistetavalt, et ekspertiisi käigus ei selgunud, mis seadmega on tegemist, ei selgunud, mis oleks seadme otstarve. SÜÜDISTUSKOHUSTUSMENETLUS RINGKONNAKOHTUS

1. Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti
2. märtsil
3. a X AS-i esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehveri kaebus Riigiprokuratuuri
4. veebruari
5. a määrusele, milles ta taotleb määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Oma taotlust põhjendab kaebuse esitaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Kriminaalmenetluses ei kontrollitud kahtlusi QQ suhtes. Kaebuse esitaja ei nõustu, et kahtlused nimetatud isiku suhtes pole tõsiseltvõetavad. Kannatanu tõi esile konkreetsed asjaolud, mis pole omased tavapärasele töötajale. Nende asjaolude tõttu tuleks QQ kuulata üle vähemalt tunnistajana. Tema seosed kuriteoga pole eos välistatud. Tunnistaja ütluste pinnalt saavad menetlejad hinnata, kas uuritava hüpoteesi kohta saab koguda täiendavaid tõendeid. Lisaks tuleb läbi viia kordusekspertiis, kuna selle tulemused ei ole võrreldavad kuriteoteatele lisatud rahvusvahelise turvateenuseid osutava ettevõtja raportile, mille 10-l lehel on detailselt kirjeldatud avastatud seadme omadusi. Seadme toiteallikana kasutatud aku (patarei) analüüsi tulemusena järeldati raportis, et see võimaldab varustada seadet elektriga 6-8 nädala jooksul ning aku oli peaaegu tühi (millest saab järeldada ajalist seost QQ kontoris viibimisega).
6. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu
7. märtsi
8. a taotlusele, edastas Põhja prefektuur
9. märtsil
10. a Tallinna Ringkonnakohtule lõpetatud kriminaalasja nr 19730000341 materjalid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohtunik jätab esitatud kaebuse rahuldamata.
12. X AS-i lepinguline esindaja taotleb kaebuses prokuratuuri menetlusotsustuse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebuse väited tuginevad kahele argumendile. Esiteks esinevad asjas küllaldased kahtlused selleks, et kuulata tunnistajana üle X AS-i endine töötaja QQ. Teiseks on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik leitud seadme osas kordusekspertiisi tegemiseks. Nimelt on kaebuse esitaja hinnangul infotehnoloogilise ekspertiisi teinud ekspert suure tõenäosusega ebapädev. Seda põhjusel, et erinevalt kuriteoteate lisas esitatud raporti sisust, mille kohaselt on kõnealune seade pealtkuulamisseade, ei osanud kriminaalasjas ekspertiisi teostanud ekspert sama seadme kasutusotstarve kohta öelda midagi sisulist. Ringkonnakohtu hinnangul on mõlemad argumendid ebapiisavad, kummutamaks prokuratuuri seisukohti ja otsustust lõpetada kriminaalmenetlus kuriteo toimepanija tuvastamatuse tõttu. 9.

§ 2001

lg 1 kohaselt võib prokuratuur lõpetada kriminaalmenetluse, kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbeks. Süüdistuskohustusmenetluses ei ole vaidlust selles, et kohtueelses menetluses pole õnnestunud teha kindlaks kuriteo toimepannud isikut. Vaidlus seisneb eelviidatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluse teise eelduse esinemise üle, s.o kas kriminaalasjas on võimalik koguda lisatõendeid või kas nende kogumine on otstarbekas. Nii tuleneb viidatud menetlusnormist prokuratuurile olukorraks, kus kuriteo toimepanijat ei ole vaatamata senistele pingutustele õnnestunud tuvastada, kaalutlusõigus. Seejuures ei piisa kriminaalmenetluse jätkamiseks niisugusest lisatõendite kogumise võimalusest, mille väljavaated anda tõendamiseseme asjaolude osas väärtuslikku teavet, on teoreetilised. Ringkonnakohus on tutvunud uurimisasutuse poolt esitatud kriminaalmenetluse nr 19730000341 toimikuga ja leiab, et prokuratuuri viited tõenditele ja nendest nähtuvatele asjaoludele on kooskõlas toimikust nähtuvaga. Vaidlus on eelkõige nendest tõenditest tehtud järelduste osas. Ringkonnakohtuniku hinnangul on prokuratuur esitanud asjakohased ja piisavad argumendid

§ 2001

lg 1 teise eelduse kohta ehk argumenteeritult näidanud ära, miks pole võimalik koguda lisatõendeid. Ühtlasi jõudis prokuratuur järeldusele, et QQ ülekuulamine tunnistajana ja kordusekspertiisi tegemine ei ole otstarbekas. Seda põhjusel, et arvestades tõendikogumist nähtuvat, ei ole põhjust arvata, et tema ülekuulamine tunnistajana annaks teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Kordusekspertiisi tegemist ei pidanud riigiprokurör otstarbekaks, kuna see keskenduks kaebuse argumentide kohaselt seadme omaduste, kasutusotstarbe määratlemisele ega annaks olulist edasiviivat teavet kuriteo toimepanija tuvastamisel. Needki argumendid on

§ 2001

lg 1 tähenduses asjakohased ja kinnitavad, et kriminaalmenetluse jätkamine kõnealuste menetlustoimingute tegemiseks ei ole otstarbekas. Apellatsioonikohtu hinnangul ei teinud prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamisel kaalutlusviga. Arvestades, et menetlusseadustik näeb prokuratuurile ette kuriteo toimepanija tuvastamatuse tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisel kaalutlusõiguse hinnata, kas kriminaalmenetluse jätkamine on otstarbekas, on ringkonnakohtu pädevus selle menetlusotsustuse ümberhindamisel piiratud juhtumitega, kus prokuratuuri eksimus on ilmne. Kohtul õigusemõistjana ei ole alust teha süüdistusfunktsiooni kandjale ettekirjutusi tõendite hindamise osas ehk kirjutada ette seda, kuidas üht või teist tõendit hinnata. Küll aga on ringkonnakohtul pädevus osutada uurimise elementaarsetele puudustele ehk kui tõendamiseseme seisukohalt on jäetud tegemata mõni oluline uurimistoiming. See tähendab, et tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks on jäetud tegemata mõni elementaarne menetlustoiming. Arutataval juhul niisugusest elementaarsest eksimusest rääkida ei saa. Nagu märgitud, on sisuliselt taandunud vaidlus süüdistuskohustusmenetluses vaidluseks tõendite hindamise üle. Prokuratuur on esitanud omapoolse tõendite analüüsi ja näidanud ära, kuidas tõendikogum osutab, et kõnealune seade võidi paigaldada X AS-i koosolekuruumi märkimisväärse ajavahemiku jooksul (2 aastat), arvestatava hulga firma töötajate ja selle teenindamisega seotud isikute poolt. Prokuratuur arvestas seejuures, et ruum, kust seade leiti, oli töötajatele igal ajal kergelt ligipääsetav. Prokuratuur osutas konkreetsetele tõenditele ja nendest nähtuvatele asjaoludele. Ringkonnakohtunik, tutvunud kriminaaltoimikuga, tõdeb, et kogutud tõendid võimaldavad teha sellist järeldust. Kaebuse esitaja aga prokuratuuri eeltoodud tõendite käsitlusega ei nõustu ja leiab, et tõendid tekitavad kahtlusi ühe konkreetse X AS-i töötaja suhtes. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse argumendid ei osuta ühelegi elementaarsele puudujäägile uurimises. Kaebuse argumentidega nõustumisel väljuks ringkonnakohus enda pädevusest ja asuks prokuratuurile ette kirjutama seda, kuidas üht või teist tõendit hinnata. Selliselt rikuks ringkonnakohus kriminaalmenetlusõigust. Olukorras, kus tõendamiseseme seisukohalt on tehtud elementaarsed uurimistoimingud, prokuratuuri argumendid vastavad kriminaaltoimiku materjalile, on asjakohased, vastavad ja kummutavad igakülgselt kaebuse esitaja väited, tuleb jätta prokuratuuri

§ 2001lg 1 alusel tehtud menetlusotsustus muutmata.

1. Ringkonnakohtunik märgib kaebuse väidetele vastuseks järgmist. Kaebuse argumendid on kummutatud riigiprokuröri määruses esitatud seisukohtadega. Riigiprokurör on vaidlustatud määruses käsitlenud kaebuse esitaja asjaolusid, millele kaebaja kahtlused tuginevad, igakülgselt. Kaebuse esitaja leiab, et X AS-i töötaja QQ viibimine
2. a juulis nädalavahetusel pärast kella 9 õhtul veerand tundi kontoris, on niisugune, mis tekitab kahtlusi ja võimaldab teda seostada tõendamiseseme asjaoludega. Prokuratuur selle seisukohaga ei nõustunud ja näitas tõenditest nähtuvalt, eelkõige kannatanu esindaja ütluste alusel ära selle, miks kõnealune asjaolu ei kujuta endast erandlikku ja kahtlustäratavat, vaid X AS-i töötajate puhul tavapärast, lubatavat käitumist. Ringkonnakohtunik lisab, et nähtuvalt kriminaalasja materjalide hulgas sisalduvast registreerimislehest, on samal ajaperioodil käinud tööruumides teisedki töötajad, seda ka hilisemal kellaajal, on viibinud kohapeal kauem, seejuures nädalavahetusel (tl 30).
3. Kordusekspertiisiga soovib kaebuse esitaja hankida tõendusteavet selle kohta, et leitud seade on tõepoolest pealtkuulamisseade. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on asjakohane prokuratuuri argument, et taotletava toimingu kordamine ei ole otstarbekas. Prokuratuur ei lõpetanud kriminaalmenetlust kuriteo tunnuste puudumise tõttu. Isegi kui kordusekspertiis annaks sisulisemat teavet seadme omaduste kohta, ei anna see uut teavet kuriteo toimepannud isiku tuvastamiseks. Nii esineb jätkuvalt kriminaalmenetluse lõpetamise alus

§ 2001lg 1 järgi.

12. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes

§ 208lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 15.

veebruari 2021. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata (allkirjastatud digitaalselt)