1-19-492/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. märts 2021 Kohtuasja number 1-19-492 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Vjatšeslav Moltšanovi (isikukood 37904262212) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2021 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vjatšeslav Moltšanov, määruskaebus Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Moltšanovi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
3. Viru Maakohus jättis
4. veebruari 2021 määrusega Vjatšeslav Moltšanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. V. Moltšanov kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumis muu hulgas esimese astme kuriteo eest. Karistuse algusaeg oli
5. jaanuaril 2019 ja lõpp on
6. novembril
7. V. Moltšanov saaks vabanemisel minna elama Kohtla-Järvele ühiselamusse, kus saaks talle kohaldada ka elektroonilist valvet. V. Moltšanovil on neli kehtivat kriminaalkaristust ja vangistust kannab ta seitsmendat korda. Enamus kuritegusid on varavastased. Viimase kohtuotsusega karistati teda süstemaatiliselt ja sissetungimisega toime pandud varguste eest, varasemalt on karistatud muu hulgas kelmuste ning röövimise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud narkootiliste ainete tarvitamine ja eesmärgiks on olnud materiaalse kasu saamine. Senised vangistused ei ole mõjutanud V. Moltšanovit narkootikumide tarvitamisest ja kuritegelikust käitumisest loobuma. On küll positiivne, et praeguses vangistuses puuduvad V. Moltšanovil distsiplinaarkaristused, ta on olnud pidevalt tööga hõivatud, on tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega ning on motiveeritud vabaduses narkootikumide tarvitamisest loobuma ja elama seaduskuulekalt. Samuti on positiivne, et ta kannab alates
8. oktoobrist 2019 karistust avavanglaosakonnas, on käinud korduvalt lähedastega suhete tugevdamiseks kodus lühiajalisel väljasõidul ning töötab väljaspool vanglat AS-is HKScan Estonia, kus saab jätkata töötamist ka vabanemisel. Siiski puudub veendumus, et V. Moltšanov on oma varasemast käitumisest just praeguse vangistuse jooksul vajalikud järeldused teinud ja suudab jätkata elu seadusekuulakalt. V. Moltšanovil on pikaaegne narkootikumide tarvitamise kogemus ja tal on diagnoositud narkosõltuvus. Sõltuvusest vabanemine ei ole kerge ja süüdimõistetu varasem elukäik näitab, et seni ei ole ta narkootikumide tarvitamisest loobuda suutnud. Narkootikumide tarvitamise jätkamine on uue kuriteo riskiteguriks. V. Moltšanovi kinnitus, et soovib oma elu muuta ja sellega seoses antud nõusolek programmis „Sütik“ osalemiseks, ei tekita tõsikindlat veendumust, et ta suudab loobuda sõltuvusainete tarvitamisest ning seeläbi hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Ka süüdimõistetu majanduslik olukord on jätkuvalt riskiteguriks. Süüdimõistetu on olnud juba varem tööga hõivatud ning teda on toetanud rahaliselt ema ja elukaaslane. Raha kulutas ta mõtlematult hetkelise heaolu tagamiseks, muu hulgas narkootikumide ostmiseks, ning pani siiski toime kuritegusid materiaalse kasu saamiseks. Seega püsib risk, et isegi garanteeritud töökohaga tagatud sissetulekust ei piisa süüdimõistetu vajaduste rahuldamiseks ning ta võib minna kergema vastupanu teed. Süüdistatava majanduslikku toimetulekut mõjutavad negatiivselt ka suured tasumata rahalised nõuded. Puudub veendumus, et kriminaalhooldus oleks süüdimõistetu uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Varem on süüdimõistetut kahel korral allutatud käitumiskontrollile, kuid siis rikkus ta registreerimiskohustust ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu. See seab kahtluse alla käitumiskontrolli nõuete järgimise ka praegu. Samuti on V. Moltšanovi karistust varem asendatud üldkasuliku tööga, kuid ettenähtud töötunde ta ajakava kohaselt ei sooritanud.
9. V. Moltšanov esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes end vabastada. Kaebuse peamised argumendid on sellised. Ta ei vaidle vastu maakohtu seisukohale, et tal oli varem probleem narkootikumide tarvitamisega. Ta tunnistab probleemi, kuid tal on tugev soov sellest vabaneda ja ta pingutab selle nimel. Teda iseloomustavad ka mitmed positiivsed asjaolud, millele maakohus on viidanud, kuid ei ole pidanud neid piisavaks. Ta teeb kõike, et suunata oma elu õigele teele ja vabaneda sõltuvusest. Vabanedes sooviks ta maksimaalselt ranget kontrolli ning on nõus täitma kõiki kohtu nõudeid ja muid piiranguid. Ta on nõus viibima maksimaalse elektroonilise valve all ning läbima kriminaalhooldaja esimesel nõudmisel omal kulul ekspertiisid seoses alkoholiga ja narkootikumidega. Samuti võib kohus keelata tal kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise.
10. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja V. Moltšanovi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2