KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2020 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-20-4749 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Väärteoasi Talis Eiti

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

1. Välja mõista Eesti Vabariigilt Talis Eiti kasuks valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 576 (viissada seitsekümmend kuus) eurot. Edasikaebe kord Määruse peale võib menetluskulude hüvitamise kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 3) 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12). Asjaolud ja menetluse käik 7.10.2020 koostas Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lõuna sisekontrollitalituse eriasjade uurija väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteoasjas nr 2100,20,
2. Määruse kohaselt Talis Eit (edaspidi T. Eit) 4.09.2020 kell 9.03 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
3. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Škoda Superb reg-nr-ga xxxxxx kiirusega 119 ±8 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teel on 90 km/h. Sellega ületas T. Eit lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. T. Eit pani toime liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21–40 kilomeetrit tunnis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et T. Eit on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud - see on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku enda ja tunnistajate ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning videosalvestistega. Kiirusmõõtur oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja oli testitud ning kiirust mõõtnud ametnik on läbinud vastava koolituse. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Tunnistajate sõnul mõõtmise hetkel mitte ühtegi teist sõidukit mõõtealas ei olnud ja on välistatud, et kella 09:03 ajal mõõdetud sõidukiirus võis pärineda mõnelt teiselt mootorsõidukilt. T. Eit on avaldanud, et nimetatud ajahetkel juhtis tema antud mootorsõidukit küll, kuid ei oska öelda, millise kiirusega. Seda, et ta ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, sai T. Eit enda sõnul teada 10.09.2020, kui menetleja talle kutse saatis. Kuigi liikluspolitseinik ei öelnud T. Eitile kohapeal, kui palju ta lubatud sõidukiirust ületas, nähtub T. Eiti enda ja tunnistajate ütlustest ning liikluspolitseiniku vormikaamera salvestiselt väga selgelt, et T. Eit sai koheselt aru, et oli lubatud suurimat sõidukiirust ületanud. Veel enne kui liikluspolitseinik T. Eitile midagi öelda jõudis, ütles ta liikluspolitseinikule: „Palun vabandust!“ Liikluspolitseiniku lause peale, et: „Paljuks läheb“, vastas T. Eit, et: „Läheb jah“ ning palus veelkord vabandust, öeldes: „Okey, sorry“. Eeltoodust nähtub, et T. Eit on oma rikkumist mõistnud ja avaldanud kahetsust. T. Eiti selgituste kohaselt sai tema aru, et talle tehti rikkumise eest suuline hoiatus. Ka tunnistaja x. xxxx on kinnitanud, et ei pidanud T. Eiti suhtes menetluse alustamist vajalikuks ning piirdus seetõttu hoiatamisega. Samuti said tunnistajad x. xxxxxx ja x. xxxxxx aru, et T. Eitile tehti kiiruseületamise eest hoiatus. Kogutud materjalidest nähtub, et T. Eit selgitas lubatud suurima sõidukiiruse ületamist tööülesannete täitmisega. T. Eit aga oleks sellisel juhul pidanud politseisõidukil sisse lülitama sinise vilkuri või sinise märgutule koos erilise helisignaaliga või helisignaalita. Antud juhul kasutas T. Eit küll seadusest tulenevat õigust ületada lubatud suurimat sõidukiirust, kuid jättis täitmata nõude lülitada sisse sinine vilkur. Seadusandja ei ole mõistet „suuline hoiatus“ sisustanud, s.t ei ole öelnud, mida politseiametnik rikkujale suulise hoiatuse tegemisel konkreetselt ütlema peab ja on jätnud selle politseiametniku enda otsustada, kuidas ta ennast väljendab. Antud konkreetsel juhul said nii menetlusalune isik kui tunnistajad üheselt aru, et T. Eitile tehti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest suuline hoiatus. Kohtuväline menetleja pidas vajalikuks lõpetada väärteoasjas menetluse otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt, s.o tuginedes

§-le 30 lg 1 p 1, sest T. Eiti süü ei ole suur ja antud asjas puudub ka avalik menetlushuvi. 22.10.2020 esitas menetlusalune isik oma kaitsja vahendusel kohtuvälise menetleja 7.10.2020 määruse peale kaebuse PPA sisekontrolli talitusele. Kaebaja arvates oli väärteomenetluse lõpetamine põhjendatud, kuid seda ei saa teha

§ 30lg 1 p 1 alusel. Kaitsja leiab, et 2

§-st 29 lg 1 p 2, mille kohaselt väärteomenetlust ei alustata ning juba alustatud menetlus lõpetatakse, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest. T. Eiti käitumise osas on juba enne vaidlustatava määruse tegemist vastu võetud menetlusotsustus mitte alustada väärteomenetlust ning teda hoiatada. Asjaoluga, et T.Eitile on 4.09.2020 rikkumise eest tehtud

§ 3

-1 lg 2 tähenduses suuline hoiatus, on kaevatavas määruses sisuliselt nõustunud ka kohtuväline menetleja. Suulise hoiatuse näol on sisuliselt tegemist karistuse ja mõjutusvahendiga. Peale eeltoodud toimingu tegemist puudub seaduslik alus väärteomenetluse alustamiseks sama sündmuse osas. Lisaks on kohtuvälise menetleja määrus ka sisuliselt vastuoluline. Jääb arusaamatuks, kas T. Eitile heidetakse ette üksnes sõidukiiruse ületamist või vilkuri sisselülitamata jätmist. Samuti ei näidatud T. Eitile kiirusemõõturit ja seega ei teavitatud teda nõuetekohaselt rikkumisest. Vahetult peale sündmuse toimumist mingeid toiminguid ei tehtud ja dokumente ei vormistatud. Kokkuvõtlikult kaebaja leiab, et väärteomenetluse alustamine 4.09.2020 T.Eiti kiiruse ületamise osas ei ole seaduslik, millest tulenevalt ei ole seaduslik ka 7.10.2020

§ 30

lg 1 p 1 alusel tehtud väärteomenetluse lõpetamise otsustus, kuna see rikub topeltmenetlemise ja -karistamise põhimõtet. Kaebaja palub kaevatava määruse tühistada ja menetluse väärteoasjas nr 2100,20,000028 lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse sisust järeldub, et kaebaja on silmas pidanud tegelikult menetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 2 alusel.

PPA sisekontrollibüroo III talituse juhi 27.10.2020 määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Väärteomenetlust alustati T. Eiti suhtes 10.09.2020. Väärteoasja juures olevast videosalvestusest 4.09.2020 toimunud vestlusest T. Eit ja x. xxxx vahel pole üheselt aru saada, et toimuks suulise hoiatuse kohaldamine

§ 3-1 lg 2 kohaselt.

Kuna kiirust mõõtnud politseiametnikud teavitasid vahetut juhti toimunust, siis väärteomenetluse alustamise hetkel polnud täielikku veendumust, et T. Eiti liiklusalasele rikkumisele on kohal viibinud politseiametnike poolt reageeritud korrektselt. Kohtuvälise menetleja hinnangul puudub vaidlus, kas T. Eit pani toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise LS § 227 lg 2 kohaselt. On koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millelt on jälgitav mõõteprotsess ja samuti on fikseeritud seadme näit vastavalt mõõtemetoodikale ning ka videosalvestatud. Menetlusalusele isikule tutvustati videosalvestust enne ülekuulamist ning samuti oli tal teada väärteo tehiolud enne ülekuulamist, kuna need kajastati talle edastatud kutses. Seega ei saa nõustuda kaebuses tooduga, et kiirusemõõte tulemust pole tutvustatud. Kohtuväline menetleja on korrektselt lõpetamise määruses kajastanud menetlusaluse isikule inkrimineeritud väärteo õigusvastasust välistava asjaoluna vilkuri kasutamist kehtestatud piirkiiruse ületamisel, kuid menetlusaluse isiku tegevuses seda ei tuvastatud. Topeltkaristamise keelu põhimõtte rikkumisega oleks tegemist juhul, kui isik võetakse vastutusele, kui teda on sama teo eest varem lõplikult süüdi mõistetud ehk on määratud karistus. Praegusel juhul ei saa väita, et

§ 3-1 alusel kohaldatud suuline hoiatus on karistus karistusseadustik (Kar

S) mõistes, kuna tegemist ei ole karistusseadustikus ette nähtud karistuse liigiga KarS 3. peatüki ja KarS § 3 lg 4 kohaselt. Samuti ei kajastata

§ 3

-1 alusel kohaldatud suulist hoiatust karistusregistris, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistatuse kohta. Järelikult ei kuulnud väärteomenetlus lõpetamisele

§ 29

lg 1 p 2 järgi, kuna

§ 3

-1 alusel suulise hoiatuse kohaldamine ei ole karistus, mis välistaks väärteomenetluse läbiviimise sama rikkumise osas. 6.11.2020 esitas menetlusalune isik oma kaitsja vahendusel Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lõuna sisekontrollitalituse kaudu Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kaebuse väärteoasjas 2100,20,000028 7.10.2020 tehtud väärteomenetluse lõpetamise määruse ja 27.10.2020 määruse peale. Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lõuna sisekontrollitalitus edastas kaebuse kohtule 10.11.2020. 3

§ 30lg 1 p 1 alusel, sest see rikub topeltmenetlemise ja -karistamise põhimõtet.

Kohtuvälise menetleja 27.10.2020 määrusest ei nähtu kohtuvälise menetleja seisukohta topeltmenetlemise keelu rikkumise kohta. Määrusest pole võimalik aru saada, millise toiminguga oli T.Eiti kinnipidamisel ja hoiatamisel tegemist. Kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja 7.10.2020 määruse ja menetluse väärteoasjas nr 2100,20,000028 lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse sisust järeldub, et kaebaja on silmas pidanud tegelikult menetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 2 alusel.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

§-s 78 lg 1 on sätestatud, et kui isik ei nõustu § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

§ 78

lg 2 p 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. T. Eit on läbinud

§-des 76-77 ettenähtud kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatavate kaebuste lahendamise kohtuvälise menetluse korra ning kaebus kohtule on esitatud tähtaegselt. Seega pole takistusi kaebuse sisuliseks lahendamiseks.

§ 79

lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. 24.09.2020 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kantud süüteo kirjeldusest kui ka 7.10.2020 väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtub selgelt, et T. Eitile on ette heidetud LS §-s 15 lg 1 p 1 sätestatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt 21 km/h võrra ning seega LS §-s 227 lg 2 sätestatud rikkumise, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21–40 kilomeetrit tunnis, toimepanemist. Väärteomenetluse lõpetamise määruses on sedastatud, et muuhulgas on PPA töötajal teatud kriteeriumitel, eelkõige LS §-des 84, 84-1 sätestatud tingimustel, alarmsõiduki juhtimisel õigus avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse

1. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded (LS § 84 lg 2). Nendest nõuetest kõrvalekaldumist ei ole rikkumistena menetlusalusele isikule sõnaselgelt ette heidetud ei 24.09.2020 menetlusaluse isiku ülekuulamisel ega ka 7.10.2020 väärteomenetluse lõpetamise määruses. Pigem on kohtuväline menetleja neid asjaolusid käsitlenud võimalike T.Eiti teo õigusvastasust välistavate asjaoludena. Seetõttu kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kohtuväline menetleja on T. Eitile ette heidetud erinevaid liiklusseaduse rikkumisi, mistõttu vaidlustatud määrused on vastuolulised. Hinnates tõendeid (tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused, kiirusmõõturi kasutamise protokoll, politseiametniku rinnakaamera salvestis ja patrullsõiduki pardakaamera salvestised) kogumis loeb kohus tõendatuks, et T. Eit 4.09.2020 kell 9.03 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
2. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Škoda Superb reg-nr-ga xxxxxx kiirusega vähemalt 111 km/h, ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 21 km/h võrra. 4

§ 5p 2 kohaselt menetlusalusele isikule tagama.

Mõõtmistulemuse näitamine vähendab vaidlusi mõõdetud kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et väidetud kiirus on tõepoolest mõõdetud. Siiski ei tähenda mõõteseadme näidu 5

§ 3

-1 lg 2 tähenduses.

§-st 3-1 lg 2 tuleneb, et kui kohaldatakse suulist hoiatust, siis väärteomenetlust ei alustata. Nimetatud sätte kohaselt on menetlejale antud õigus otsustada, kas väärteomenetluse alustamine on teo asjaolusid arvestades põhjendatud, vajalik ja mõistlik. Menetleja õigus jätta väärteomenetlus alustamata ja kohaldada suulist hoiatust on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (RKKKo 3-1-1-65-16, p 19). Riigikohus on asunud seisukohale, et väärteomenetluse seadustiku regulatsiooni kohaselt on menetlusaluse isiku suuline hoiatamine kohtuvälise menetleja poolt vormiliselt väärteomenetluse toiming, millega ka lõpetatakse menetlus konkreetses väärteoasjas. Suuline hoiatamine ei kujuta endast karistust väärteo toimepanemise eest - suuline hoiatus ei ole karistus formaalses ega materiaalses tähenduses. Suuline hoiatus ei koorma vahetult isikut ning ei kitsenda vahetult tema õigusi ja vabadusi, tema eesmärgiks ei ole repressioon. Samal ajal tähendab isikule suulise hoiatuse tegemine selle isiku poolt väärteo toimepanemise lõplikku fikseerimist ja nimetatud vahendi eesmärgiks on eelkõige juhtida menetlusaluse isiku tähelepanu väärteona kvalifitseeritava õiguserikkumise toimepanemisele. Selline hoiatus sisaldab endas ka avaliku võimu esindaja poolset negatiivset, etteheitvat hinnangut isiku käitumisele. Kuigi suulist hoiatamist ei kanta karistusregistri seaduse § 6 p 2 kohaselt karistusregistrisse ning isikule suulise hoiatuse kohaldamist ei arvestata väärteo korduvuse kindlakstegemisel, on suulise hoiatuse tegemine mitmeski aspektis võrdsustatav lõpliku süüdimõistva lahendiga. Suulise hoiatuse tegemine on eeltoodust tulenevalt takistuseks ka sama teo suhtes uue menetluse läbiviimisel, samuti menetluse uuendamisel (vt Riigikohtu erikogu 22.01.2008 otsus nr 3-3-1-17-07, p-d 14-15, 18). Viidatud Riigikohtu lahend käsitleb kuni 28.03.2015 kehtinud

§-s 53 sätestatud hoiatamismenetlust, mille kohaselt vähetähtsa väärteo puhul võis teha kas hoiatustrahvi (§ 53 lg 1) või suulise hoiatuse ( § 53 lg 2). Kuni 28.03.2015 kehtinud

§-s 53 lg 1 sätestatud hoiatustrahvi temaatikat on käsitletud veel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5.05.2006 otsuses nr 3-1-1-21-06 (p-d 9.4, 9.10). Ka viidatud lahendis on rõhutatud, et kuigi

§ 53

lg 1 alusel vähetähtsa väärteo puhul kohaldatav hoiatustrahv ei ole käsitatav formaalses mõttes karistusena, on see käsitatav "lõpliku süüdimõistmisena" põhiseaduse § 23 lg 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) 7. lisaprotokolli art 4 lg 1 mõttes.

§-s 53 lg 2 (kuni 28.03.2015 kehtinud redaktsioonis) sätestatud suuline hoiatus oli oma sisult sarnane käesoleval ajal kehtivas

§-s 3-1 lg 2 sätestatud suulise hoiatusega. Seega saab kohtu arvates varasema hoiatamismenetluse kohta avaldatud Riigikohtu seisukohti kohaldada ka käesoleval ajal. 7

§ 3-1 lg 2 tähenduses.

Selline suuline hoiatamine on kohtu hinnangul käsitatav "lõpliku süüdimõistmisena" PS § 23 lg 3 ja konventsiooni

1. lisaprotokolli art 4 lg 1 mõttes. Seega selle suulise hoiatuse tegemine takistab sama teo suhtes edaspidi menetluse läbiviimist. 7.10.2020 väärteomenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt käsitleb see samuti T.Eiti poolt 4.09.2020 kell 9.03 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
2. kilomeetril mootorsõiduki Škoda Superb reg-nr-ga 8

§ 29

lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest. Kohus leiab, et 10.09.2020 alustatud menetluse tulemusena ei saa T.Eiti käitumises tegelikult enam süüteo koosseisu tuvastada. Kõik menetluse käigus tehtud toimingud rikuvad topeltmenetlemise keelu põhimõtet ja on seega sisuliselt õigusvastased. Kuna 10.09.2020 alustatud menetluse tulemusena T.Eiti käitumises süüteo koosseisu enam tuvastada ei saa, leiab kohus, et menetlus asjas kuulub lõpetamisele

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sisuline seisukoht T.Eiti väärteoasjas on võetud kohtuvälise menetleja 7.10.2020 väärteomenetluse lõpetamise määruses. PPA sisekontrollibüroo III talituse juhi 27.10.2020 määrusega jäeti 9

§ 79

lg 3 p 3 alusel tuleb tühistada mõlemad määrused ning menetlus T.Eiti väärteoasjas LS § 227 lg 2 järgi

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusalune isik palub hüvitada valitud kaitsja tasu 576 eurot s.o tasu kaitsja 4 töötunni eest (1 töötunni hind 144 eurot koos käibemaksuga). Menetlusaluse isiku kaitsjana on menetluses osalenud vandeadvokaat Anu Vilt, kes on osalenud menetlusaluse isiku ülekuulamise juures, koostanud kaebused kohtuvälise menetleja 7.10.2020 ja 27.10.2020 määruste peale. Valitud kaitsja tasu suurust 576 eurot tõendab advokaadibüroo arve (tl 26). Kohtu hinnangul on kaitsja näidatud ajakulu vastavuses asja mahu ja keerukusega. Samuti on mõistlik ja kohtupraktikas aktsepteeritud kaitsja tunnitasu suurus. Seega tuleb Eesti Vabariigilt T. Eiti kasuks välja mõista valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 576 eurot. Vastavalt

§-le 191 p 12 ei ole käesolev määrus vaidlustatav kohtuvälise menetleja määruste tühistamise osas. Määrus on siiski vaidlustatav menetluskulu hüvitamise kindlaksmääramise osas. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 10