← Eesti

1-20-869/15

Obsah (6)§ 181§ 126§ 291§ 15§ 175§ 225

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 9. september 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-869 (18930000139) Kohtukoosseis kohtunik Marju Persi

) § 306, § 309 lg-st 2, § 311, § 312 ja § 314, kohus otsustas:

  1. Mõista Indrek Tenno õigeks süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.
  2. Menetluskulu:

§ 181

lg 1 alusel jätta ekspertiiside ja joobeseisundi tuvastamise maksumused kokku 575 eurot riigi kanda. Välja mõista Eesti Vabariigilt Indrek Tenno kasuks 1200 (üks tuhat kakssada) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 3. Asitõendid ja muud kriminaalasjas äravõetud objektid: - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas hoiul olevad 10 MDMA-d sisaldavat tabletti, 319 margiks perforeeritud ja LSD-ga immutatud paberitükki ning 103 margiks perforeeritud ja LSD-ga immutatud paberitükki – jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: - P.

P. nimele saadetud valge paberümbrik, XXX arve, fooliumpakend ning EKEIst uuringu järel tagastatud pakendid (uuringuakti nr XXX alusel), M. R. nimele saadetud valge paberümbrik, kahepoolne õnnitluskaart ning EKEI-st ekspertiisi järel tagastatud pakendid (ekspertiisiakti nr XXX alusel), M. L. nimele saadetud valge paberümbrik, kahepoolne õnnitluskaart ning EKEI-st ekspertiisi järel tagastatud pakendid (ekspertiisiakti nr XX alusel), mis on hoiustatud MTA Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos aadressil XXX; - Coca-Cola purk ja minigrip kilekott, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos aadressil XXX. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS Indrek Tennot süüdistatakse selles, et tema toimetas postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiigi suures koguses narkootilist ainet metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid, LSD, LSD-25), pannes sellega toime ebaseadusliku narkootilise aine sisseveo ja omandamise katse. Selleks tellis Indrek Tenno narkootilise aine omandamise ja valdamise eesmärgil - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 19.02.

  1. a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandi Kuningriigist P. P. (P.) nimele ja enda elukoha aadressile XXX 10 metüleendioksümetamfetamiini sisaldavat tabletti. EKEI uuringuakti kohaselt sisaldavad tabletid massiga 4,88 grammi 46% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, mis omakorda sisaldab 84,1% metüleendioksümetamfetamiini, millest tulenevalt oli tablettides 1,89 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). 19.02.
  2. a pidasid Maksu- ja Tolliameti töötajad Indrek Tenno poolt tellitud postisaadetise kinni. - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 17.05.
  3. a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandi Kuningriigist M. R. nimele ja aadressile XXX 319 margiks perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidiga (lüsergiid, LSD, LSD-25) immutatud 11 paberitükki. 17.05.
  4. a pidasid Maksu- ja Tolliameti töötajad Indrek Tenno poolt tellitud postisaadetise kinni. - eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 02.06.
  5. a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandi Kuningriigist M. L. nimele ja aadressile XXX maakond 103 margiks perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidiga (lüsergiid, LSD, LSD-25) 2

(16)immutatud 4 paberitükki. 02.06.
  1. a pidasid Maksu- ja Tolliameti töötajad Indrek Tenno poolt tellitud postisaadetise kinni. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ja lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid, LSD, LSD-25) kuuluvad sotsiaalministri
  2. mai
  3. a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, v.a. meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. MDMA puhul on suure koguse piirmääraks 1,4 grammi ning LSD puhul 10 immutatud marki. Kuivõrd Indrek Tenno toimetas vahendlikult üle riigi piiri 1,89 grammi MDMA-d ning 422 LSD-ga immutatud marki, on tegemist narkootilise aine suure kogusega. Seega pani Indrek Tenno toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  4. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et kuigi kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus uuriti mitmeid kirjalikke tõendeid ja kuulati üle tunnistajaid, pole ükski uuritud tõenditest selline, mis otseselt tõendaks I. Tenno poolt kuriteo toimepanemist. Samas on posti teel narkootikumide tellimine selline kuriteo liik, kus prokuratuuril on tavapäraselt vaid kaudsed tõendid, kuid see ei välista isiku süüdi tunnistamist. Süüdistuse tuginemisel vaid kaudsetele tõenditele on aga vajalik eriti põhjalik kahtluste vaagimine ja kummutamine. Seejuures tuleb meenutada, et igasugune kahtluste esinemine ei tähenda, et süüküsimuses esineb kõrvaldamata kahtlus, mistõttu tuleks isik õigeks mõista. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada ainult selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Prokuröri hinnangul puudub vaidlus süüdistuses toodud postipakkide Eestisse saabumises ning selles, et 19.02.2017 postisaadetises sisaldunud tabletid sisaldavad 1,89 g MDMA-d ja 17.
  5. ning 02.06.2018 saabunud kaks postisaadetist sisaldavad LSD-ga immutatud marke. Vaidlus on taandunud üksnes küsimusele, kas I. Tennole saab omistada kõnealuste saadetiste tellimist ja vahendlikku üle riigipiiri toimetamist. I. Tenno keelatud ainete tellimist ja sellest tulenevalt kuriteo toimepanemist ei tunnista. Kokkuvõtlikult oli prokurör seisukohal, et käesolevas asjas selliseid kahtlusi, mida tõlgendada I. Tenno kasuks, ei esine. Prokurör palus I. Tenno süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jätta vangistus I. Tenno suhtes täielikult täitmisele pööramata 5-aastase katseajaga, mille vältel ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lisakohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
  6. Süüdistatav I. Tenno avaldas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista end süüdi. Tema ei ole seda teinud, milles teda süüdistatakse.
  7. Kaitsja asus kohtuvaidluses seisukohale, et tema kaitsealune tuleks talle esitatud süüdistuses õigeks mõista ning tema kasuks valitud kaitsja tasu välja mõista. Käesolevas asjas puudub otsene tõenduslik baas, mida süüdistaja on kinnitanud. Teiseks, ongi selline kohtuasi, kus kohus peab hakkama kaaluma, kas on alust isiku süüdi mõistmiseks ainult kaudsete tõendite alusel. Põhimõtteliselt on isik võimalik kaudsetele tõenditele tuginevalt süüdi mõista, 3
(16)kuid sellele laienevad Riigikohtu praktika kohaselt rangemad tingimused: 1) kohus peaks looma olemasolevate asjaolude, viidete ja kaudsete tõendite pinnalt uue kvaliteediga asjade kogumi (süsteemi); 2) kaudsete tõendite alusel isiku süüdimõistmine eeldab põhimõtteliselt tõendite paljusust ehk kaudseid tõendeid peab olema palju, et neist võiks mingisuguse süüdimõistva lahendi ära põhjendada. Prokuröri nimetatud modus operandi, eluline usutavus ja tumeveebid ja krüptoraha kasutamine ei ole kaudsed tõendid. Prokurör ei nimetanud süüdistuskõnes selliseid kaudseid tõendeid, mille alusel teha tõsikindel järeldus, et I. Tenno on tellinud välismaalt narkootilisi aineid ja toimetanud need vahenduslikult Eestisse. Tugineda lihtsalt kaudsele seotusele aadressidega või otsestele või kaudsetele, kuivõrd XXX puhul on see seis ju nähtavalt kaudsem, on ebapiisav, et isik süüdi mõista. Varasemalt on prokuratuur selliste kaasuste puhul jätnud need kohtusse toomata, kus ainsaks niidiotsaks või lingiks isiku ja paki vahel on see, et paki peal on see aadress, kus isik elab või temaga muudmoodi seotud. Ohtlik trend oleks tõsta see seotus aadressiga esmatähtsaks ja näha siin võimalust süüdimõistva otsuse tegemiseks. See looks piiramatu võimaluse igasuguste kuritarvituste teostamiseks. See seotus aadressiga ei ole kindlasti piisav, mida näitab tegelikult ka see, et esmalt on seda kriminaalasja menetletud I. Tenno XXX suhtes tulenevalt XXX aadressile suunatud paki avastamisest Eesti Postis ning hilisemalt on XXX suhtes lõpetatud. Ehk siis näitab see seda, et postipakil olev aadress ei ole piisav isiku süüdistamiseks ja veel vähem tema süüdimõistmiseks. Nõustuda ei saa prokuröriga, et I. Tennol on komme tellida endale või saada endale kirju justkui võõrast identiteeti kasutades. Asjas puuduvad mistahes kaudsedki tõendid selle kohta, et I. Tenno oleks omandanud krüptoraha. Momendid, mis justkui seoks isikut narkootiliste ainetega ja selle kaudu justkui süüdistusega on väga irrelevantsed: süüdistus käsitleb perioodi 2017-2018, väärteootsus on tehtud 2019 ja Coca-Cola purk on leitud ka 2018 toimunud läbiotsimise raames. Lisaks on süüdistuses ühes episoodis amfetamiin ja teiste puhul LSD, mis on hoopis teistsugused. Arusaadav oleks see siis, kui I. Tenno kodust oleks leitud, nagu XXX kodust, mingi minigrip kott, peal LSD või mingisugused kaalud, purusti või mingi muu selline viide, nt I. Tenno arvutist või telefonist viiteid sellele, et ta tegeleks narkootiliste ainete tellimisega vmt, aga midagi sellist tuvastatud ei ole. Me ei pea siinkohal vastama sellele, kes need ained tellida võis, kuid me peame leidma tõsikindlad ümberlükkamatud argumendid, et I. Tenno on neid asju tellinud. Õigeks ei saa pidada seda, et kui räägime episoodidest 20172018, asja arutame 2020, et suure koguse joobe tekitamise kinnituseks või tõendamiseks võetakse vastu teises kriminaalasjas väljastatud 2016. a vastus, et LSD puhul peab olema suur kogus justkui 10 marki. Need andmed peaksid olema värskemad. Samuti ei saa pidada kohaseks tõendiks lihtsalt EKEI poolt vastuskirjaga kaasa pandud tabelit, kus on märgitud, mis on suur kogus joobe tekitamiseks vastava aine puhul. Selliseid tõendeid meil ei ole ja seega pole kaitsja seisukohast muud varianti, kui õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohtukoosseis, hinnanud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et Indrek Tenno tuleb talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas kogutud tõendite alusel võimalik lugeda kahtlusteta tõendatuks, et Indrek Tenno on pannud toime talle süüdistusaktis inkrimineeritud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 5. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et: 19.02.2017 saabus Hollandi Kuningriigist P. P. nimele ja aadressile XXX postipakk, mis sisaldas kümmet
(10)metüleendioksümetamfetamiini sisaldavaid tablette (MDMA); 17.05.2018 saabus Hollandi Kuningriigist M. R. nimele ja aadressile XXX markideks perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidiga (lüsergiid, LSD, LSD-25) immutatud ühteteist
(11)paberitükki; 02.06.2018 4
(16)saabus Hollandi Kuningriigist M. L. nimele ja aadressile XXX markideks perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidiga (lüsergiid, LSD, LSD-25) immutatud neli
(4)paberitükki.
  1. Nii nähtub nii Maksu- ja Tolliameti 19.02.
  2. a vallasasja läbivaatuse protokollist nr XXX (tl 82-85) ja rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse aktist nr XXX (tl 88), et läbi on vaadatud Hollandist P. P. nimele, aadressile XXX, Estonia saabunud postisaadetis. Postisaadetis on pakendatud kirjaümbrikusse, mille peal kleebis saaja ja saatja andmetega. Saajaks on P. P., XXX, Estonia. Saatjaks on XXX. XXX. Ümbriku esiküljel paremal ülaservas on 1 postmark kirjega „XXX“. Saadetises on firma XXX arve vahel kinnikeevitatud fooliumpakend, millel kleebis kirjaga XXX. Fooliumist pakendis on kilest pakend, mille sees roosad kolmnurksed sisse pressitud mustri ja kirjaga TESLA tabletid – 10 tk. Tabletid saadeti protokolli kohaselt Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti keemilistele uuringutele ning selle kohta koostati vallasasja hoiulevõtmise protokoll nr XXX (nimetatud protokoll asub tl 86). Ümbrik koos ülejäänud osaga jäeti protokollist nähtuvalt hoiule tolli kuni EKEI uuringute vastuse saamiseni.
  3. 05.05.
  4. a uuringuaktist nr XXX nähtub, et uuringuks esitati kümme roosat kolmnurkset tabletti kogumassiga 4,88 g, tablettide ühel küljel on poolitusjoon ja tähed C/P ning teisel küljel TESLA logo. Uuringutulemusena selgus, et need kümme roosat kolmnurkset tabletti kogumassiga 4,88 g sisaldavad 46% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriid sisaldab 84,1% metüleendioksümetamfetamiini, seega sisaldub tablettides 1,89 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA).
  5. 21.05.
  6. a läbivaatuse aktist nr XXX (tl 75-76) nähtuvalt kontrolliti 17.05.
  7. a kell 15.00-15.50 AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil XXX, Tallinn saaja M. R., XXX, nimele saabunud maksikirja, mille lähteriigiks Holland ja sihtriigiks Eesti. Hollandist saabunud postisaadetis oli pakendatud kirjaümbrikusse, mille kleebisel saaja andmed ja saatja andmed puudusid. Kirjaümbrikus oli kahepoolsega postkaardi vahel kaks kinnikeevitatud fooliumpakendit. Ühes fooliumpakendis, millele kirjutatud 300 V V V, immutatud margid – 308 tk ja teises fooliumpakendis, millele kirjutatud 10 V, immutatud margid – 11 tk. Saadetises oli kokku 319 immutatud marki. Läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluva ainega. Saadetis anti aktist nähtuvalt üle Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnale. 21.05.
  8. a kauba üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 71) anti üle kaup XXX, immutatud margid koguses 25 gramm. 14.06.
  9. a Maksu- ja Tolliameti asitõendi vaatlusprotokollist (tl 72-74) nähtuvalt on vaadeldavaks objektiks 17.05.2018 M. R. nimele Hollandist saabunud postisaadetis (maksikiri) kogukaaluga 0,025 kg, milles kahepoolse õnnitluskaardi vahel kaks kinnikeevitatud fooliumpakendit.
  10. 10.08.
  11. a ekspertiisiaktis nr XXX (tl 68-69) sisalduvas eksperdiarvamuses on ekspert asunud seisukohale, et 308 margiks perforeeritud seitse paksemast paberist ja värvilise trükiga paberitükki kogumassiga 5,05 g sisaldavad lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25), mille protsendilist sisaldust paberitükkides ei määrata. 11 margiks perforeeritud neli paksemast paberist ja värvilise trükiga paberitükki kogumassiga 0,18 g sisaldavad lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25), mille protsendilist sisaldust paberitükkides ei määrata.
  12. 05.06.
  13. a Maksu- ja Tolliameti läbivaatuse aktist nr XXX (tl 49-50) nähtuvalt kontrolliti 02.06.2018 kell 12.20-12.55 AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil XXX, Tallinn saaja M. L., XXX, nimele saabunud maksikirja, mille lähteriigiks Holland ja 5
(16)sihtriigiks Eesti. Hollandist saabunud saadetis oli pakendatud paberist kirjaümbrikkuse, mille kleebisel saaja andmed, saatja andmed puudusid. Saadetis oli kahepoolne õnnitluskaart, mille vahel üks kinnikeevitatud fooliumipakend, kus sees immutatud margid – 103 tk. Läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluva ainega. Saadetis anti aktist nähtuvalt üle Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnale. 05.06.
  1. a kauba üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 45) anti üle kaup XXX immutatud margid koguses 18 gramm. Maksu- ja Tolliameti 14.06.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollist (tl 46-48) nähtub, et vaadeldavaks objektiks on 02.06.2018 M. L. nimele Hollandist saabunud postisaadetis (maksikiri) kogukaaluga 0,018 kg, milles on kahepoolse õnnitluskaardi vahel üks kinnikeevitatud fooliumpakend. Saatja andmed puuduvad, paremal ülal on kaks Hollandis postmarki koos postitemplitega. Ümbrikus on kahepoolne õnnitluskaart, mille vahel on fooliumpakend, millele on musta markeriga kirjutatud 100 V ning milles on 103 immutatud marki. Margid on perforeeritud õhukesest papist alusel. Fooliumist pakend koos 103 margiga pakendati ümbrikku ning saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti eksperdile narkootilise aine ekspertiisi teostamiseks.
  3. 10.08.
  4. a ekspertiisiaktis nr XXX (tl 42-43) kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt sisaldavad ekspertiisiks esitatud 100 margiks perforeeritud paksemast paberist ja värvilise trükiga paberitükk
(1)massiga 1,61 g ning kolm marki (2, 3, 4) massidega vastavalt 0,016 g, 0,017 g ja 0,017 g lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25), mille protsendilist sisaldust paberitükkides ei määrata.
  1. Kohtukoosseis ei nõustu kaitsjaga, et käesolevas asjas ei ole võimalik selleks, et teha kindlaks, kas Eestisse saabunud pakendistes olnud markideks perforeeritud LSD-d sisaldavate paberitükkide ja MDMA-d sisaldavate tablettide puhul on tegemist suure kogusega, kasutada tõendina kohtule esitatud vastust aastast 2016 koos sellele lisatud tabeliga.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel asjasse puutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise või psühhotroopse aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või tugineb eksperdi või tunnistaja arvamusel.1 Seejuures nähtub eeltoodust, et Riigikohus ei ole, tuues välja, millistele tõenditele võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel tõendina tugineda, märkinud, et nimetatute tõendina kasutamine sõltub sellest, mis ajal need koostatud on. Seega on kohus seisukohal, et kohtule esitatud
  3. a teabenõude vastus (tl 94-97) on käesolevas asjas narkootilise aine suure koguse tõendamiseks kasutatav. Ühtlasi on vastuskirjale lisatud tabel kohtu hinnangul tõendina kasutatav, kuivõrd vastuskirja kohaselt edastab nimetatud tabeli menetlejale kohtutoksikoloogiaekspert, mistõttu saab asuda seisukohale, et antud tabel kajastab andmeid, mis tuginevad eksperdi arvamusele.
  4. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 13.05.
  5. a kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. vastusega edastatud tabeli kohaselt piisab lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) puhul vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 10 margist. Metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul on vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks vajalikuks koguseks aga 1,4 grammi. Kuivõrd eelnevast nähtuvalt sisaldasid 19.02.2017 kinni peetud saadetises olnud tabletid 1,89 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), 17.05.2018 kinni peetud saadetises oli kokku 319 1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.11.
  6. a otsus nr 3-1-1-95-16, p 24 6
(16)margiks perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25) sisaldavat paberitükki ning 02.06.2018 saadetises oli kokku 103 margiks perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25) sisaldavat paberitükki, siis on tegemist narkootilise aine suure kogusega. Siinkohal märgib kohtukoosseis, et erinevalt kaitsjast ei pea kohus vajalikuks ega ka võimalikuks teoretiseerida selle üle, kas margi lüsergiinhappe dietüülamiidi sisaldus selle ainesse kastmisel võib olla kangem või lahjem. Hetkel kehtiva praktika kohaselt, nagu nähtus otsuse punktidest 9 ja 11, markides lüsergiinhappe dietüülamiidi protsendilist sisaldust ei määrata. Seega tuleb lähtuda sellest, et joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule on piisavad 10 marki (olenemata sellest, kas teoreetiliselt võib nende lüsergiinhappe dietüülamiidi sisaldus olla erinev).
  1. Nagu eelnevast nähtus, I. Tenno ennast esitatud süüdistuses, s.o narkootilisi aineid sisaldanud kolme postipaki tellimises süüdi ei tunnistanud. I. Tenno ütluste kohaselt ei ole ta kunagi tellinud välismaalt narkootilisi aineid ja ta ei ole ka teadlik, kust internetist võiks narkootikume tellida. Ta on tellinud välismaalt kaupa Amazonist ja kui ta ei eksi, siis USA-st. Kui ta ei eksi, elas ta
  2. a maikuu kuni
  3. a juuni, äkki juuli, orienteeruvalt aasta aega, XXX tänaval. Siis tuli otsus korter maha müüa, pärast mida ta elas vaheldumisi kas vanemate või venna juures olenevalt sellest, kui tihti ja mis vahemikul oli vaja põhikoolis käia. Kohtueelses menetluses ütles ta uurijale, et kolis venna juurde pärast XXX tn ära kolimist ja ta eeldab, et selle vastuse andmisel lähtus ta sellest, kuhu said tema asjad, millega ta elas XXX tänaval, nt kirjutuslaud ja voodi ei saanud mitte tema vanemate juurde tagasi, vaid XXX tänavale. XXX tn postkastid olid väljas ja ligipääsetavad. Enamuse ajast oli postkast suletud selliselt, kuna lukk ei töötanud, et postkasti ukse ja piida vahele oli lükatud paberitükk, et see kinni püsiks. Kui paberitükk sealt eemaldada, tuli uks lahti, sest uks ei püsinud kinni, sest lukk ei töötanud. XXX tn elas ta orienteeruvalt kuu aega. Ta ei elanud seal mitte alaliselt, ei viibinud seal 24/7, aga see aeg, mis ta seal mittealaliselt viibis, oli, kui ta ei eksi, 2017 suvel. Maisjuunis 2018 ta XXX tn ei elanud. Ajateenistuses viibis ta 04.07.2016-03.06.
  4. Ajateenistuses arvuti kasutamise võimalust ei ole, vähemalt tema praktika jooksul ei olnud, küll aga oli võimalik telefoni kasutada vabal ajal, kui seda lubatakse. XXX teele kolis ta elama 2018 ja kindlasti enne talve, aga ta ei mäleta, mis kuu see võis olla. Ta ei saa kindla peale öelda, et 13.03.2018 oli ta juba sinna sisse kolinud. Ta arvab, et pärast notari juures käimist, mis oli 13.03., saigi orienteeruvalt kuu-kahe jooksul korterisse sisse kolitud. XXX teel on ta esimene omanik. Korteri postkastid on oranžid, neist on võimalik ilma võtit omamata asju kätte saada kätt postkasti avast sisse pannes. Postkasti ava on pealpool ja see, miks on võimalik käega kätte saada, on see, et enamusel nende maja postkastidel on lukud välja löödud sellel põhjusel, et need ei tööta korrektselt. Kuuest postkastist neljal, kui ta ei eksi, on lukud välja löödud, sest need ei tööta. Kui ta elas vanemate juures XXX, käis ta XXX postkontoris, aga Tartusiseselt ei ole ta kordagi käinud postimajas kohapeal, et pakki kätte saada. Kui ta on tellinud Amzonist mängukonsooli või selle lisatooteid, on need toodud kulleriga ukse taha ja kättesaamisel allkirjastad, et oled kätte saanud. Nii on vist tähitud. Amazonist tellides on ta maksnud samamoodi, kasutades skrill ja neteller internetipankasid. Need on tavalised pangad, nagu SEB, LHV, Swedbank ja nendel ei ole tema teada võimalik aktsiatega kaubelda. Skrill.com puhul on Amazonis tasudes feed ehk maksud väiksemad, sest tegemist on Briti, mitte Rootsi pangaga. Selle kasutamiseks tuleb oma Eesti kontolt teha ülekanne oma netipanka. Plus500.com on aktsiatega kauplemise leht, mille kaudu saab aktsiatega kaubelda. Krüptorahaga on ta tegelenud nii palju, kui see krüptoraha tõusis, et uuris selle kohta, tahtis sellesse investeerida ja leidis, et sellel ei ole mõtet. Isiklikult ei ole ta kunagi krüptoraha ostnud. Süüdistuse puhul näeb ta võimalust, et keegi tema tutvusringkonnast, kes teab, kus ta elab ja kuna ta oli ajateenistuses, siis teadis nt, et ta läheb ajateenistusse ning ei saa sealt igal võimalikul hetkel kodus viibida ja otsustas ära kasutada tema elukoha postkasti. Ta on 7
(16)tarvitanud marihuaanat, aga regulaarselt ei tarvita, kui on seda teinud, on olnud ühisüritustel, regulaarselt ta narkootikumide tarvitamisega ei tegele. Ta on tarvitanud ühel korral ka amfetamiini. Elukohast leitud Coca-Cola purk ei kuulu talle ja ta ei teadnud selle olemasolust. Suure tõenäosusega on see marihuaana tarvitamiseks. 2017-2018 ta ei töötanud, tal olid muud sissetulekud – ta kauples aktsiatega. 01.01.2017 kuni 01-06.2018 laekunud XXX eurot on laekumised aktsiate müügist ja ka vanemad on talle raha kandnud, üldine sissetulek on jah aktsiatega kauplemise eest. XXX tänavale saabunud H. V. pakile tema järgi ei läinud. H. V. nimi ei ütle talle midagi. R. S. nimele saadetud pakki juunikuus, mis on väljastatud postkasti, ei ole tema juulis kätte saanud. Ta ei ole näinud, et talle on saabunud pakke võõraste isikute nimedega. R. S. on tema endine klassivend, M. R. nägi ta enda teada täna esimest korda (istungil). Ta ei mäleta, et oleks M. R. varem kordagi näinud. R. S. olid suhted, nagu ta ütles, et saavad läbi, aga ei suhtle igapäevaselt, pärast kooli lõpetamist nende suhtlus ei jätkunud. Ta ei oska kindla peale öelda, kes võis tema nimele pakid tellida, aga ta võib oletada, et tegu võib olla tema põhikooli klassikaaslastega või siis omakorda nende tuttavatega, kellega ta on ka hiljem läbi käinud. Osad neist on tema pool kodus käinud. Need inimesed on ühiselt tuttavad nii temaga kui ka tema klassivendadega. Nii palju, kui tal infot on, tarvitavad need inimesed narkootikume. Ta ei saa kohtule kellegi nime öelda, kelles ta kindel ei ole.
  1. Prokuratuur on aga seisukohal, et kuigi I. Tenno pakkide tellimist ei tunnista ja postipakid ei ole ka adresseeritud I. Tenno nimele, on nende tellijaks olnud siiski süüdistatav. Nimetatud järelduse tegemisel tugineb prokuratuur eelkõige asjaolule, et postipakkidel olevad aadressid on seotud I. Tennoga, kellel on olnud narkootiliste ainetega kokkupuuteid, ja uuritud tõendite pinnalt on ilmne, et kõigi kolme saadetise puhul on kasutatud kolmanda isiku nime, et minimeerida kuriteo avastamise ja ka tegeliku tellijaga seostamise võimalus. Prokuratuur hinnangul saab nimetatud järelduse tegemisel tugineda ka modus operandi põhimõttele. Järgnevalt leiavadki käesolevas kohtuotsuses käsitlemist tõendid, mis kogumis peaksid prokuratuuri hinnangul kahtlusteta kinnitama, et I. Tenno on pannud toime talle süüdistuses inkrimineeritud kuriteo.
  2. Tõepoolest, lisaks juba eelnevalt märgitule, ei ole vaidlusalune seegi, et kõikidel kolmel postipakil olnud aadressid on seotud süüdistatav Indrek Tennoga. Peale selle, et I. Tenno kinnitas kohtuistungil antud ütlustes kõigil kolmel süüdistuses toodud aadressil elamist või viibimist, on selle kinnituseks esitatud kohtule ka mitmeid dokumentaalseid tõendeid.
  3. Nii nähtub kohtule esitatud kinnistusraamatu väljatrükist (tl 77-78), et XXX linn omanikuna kanti 07.06.2017 kinnitamisavalduse alusel sisse 13.06.2017 Indrek Tenno.
  4. Kinnistusraamatu väljatrüki (tl 66-67) kohaselt kanti XXX linn omanikuna 29.03.2017 kinnitamisavalduse alusel sisse 04.04.2017 T. T. Kohtuistungil keeldus T. T. ütluste andmisest, mistõttu esitati kohtule tõendina tema poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (tl 63-65). T. T. kinnitas antud ütlustes, et tema XXX Indrek Tenno on tema juures aadressil XXX elanud, tal ei ole täpselt meeles, kuid see võis olla aasta 2018 jaanuarikuus.
  5. Vahemärkusena märgib kohus siinkohal, et T. T. poolt kohtueelses menetluses antud ütlused on kohtukoosseisu hinnangul tõendina lubatavad, kuigi ta loobus kohtuistungil ütluste andmisest. Nimelt sätestab

§ 291

lg 1 p 1, et kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel varasemalt tunnistaja poolt antud ütlused vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütluste andmisest. Seda T. T. käesoleval juhul ka tegi. Seejuures ei ole aga

§ 291lg 1 p 1 sätestanud, millisel alusel ütluste andmisest keeldumise korral on võimalik 8

(16)nimetatud ütlused vastu võtta. Seega võib seda kohtukoosseisu hinnangul teha ka juhul, kui tunnistaja loobub ütluste andmisest

§-s 71 sätestatud juhtudel. Seda enam, et käesoleval juhul ei ole kaitsja tõstatanud küsimust ka

§ 291lg-s 3 sätestatud tingimuste mittetäidetuse osas.

Viimaste täidetuses pole kahtlust ka kohtul. Lisaks, nagu nähtub käesolevast otsusest, ei lähe T. T. ütluste käesolevas otsuses kasutamine vastuollu ka

§ 15lg-s 3 sisalduva reegliga, kuivõrd käesolevas otsuses tuginetakse T.

T. ütlustele vaid marginaalses osas. 21. Kinnistusraamatu andmete (tl 120-122) kohaselt kanti XXX eluruum nr XXX omanikuna 13.03.2018 kinnitamisavalduse alusel sisse 27.03.2018 Indrek Tenno. Samuti on isikuandmete päringu

(114)kohaselt Indrek Tenno kehtivaks aadressiks XXX maakond alates 11.02.
  1. Indrek Tenno seotust nimetatud aadressiga näitab ka kohtule tõendina esitatud aadressi päring (tl 123).
  2. Tõendamaks, et postisaadetised tellis tõepoolest I. Tenno ja mitte mõni teine isik, on asjas kuulatud tunnistajana üle ka I. Tenno XXX A. Z. ja M. R., kelle nimele on tellitud üks süüdistuses toodud postisaadetistest. Lisaks on tunnistajana kuulatud üle ka R. S., kelle nimele ei ole tellitud ühtegi süüdistuses nimetatud postisaadetistest, kuid kelle nimele on tellitud pakk I. Tenno elukohta XXX. Lisaks on kohtule esitatud selle tõendamiseks rahvastikuregistri väljatrükid, AS-i Eest Post vastused, postkastide vaatlusprotokollid ning ka I. Tenno pangakonto väljavõte koos internetiaadressidelt tehtud väljatrükkidega, tema elukoha läbiotsimise protokoll koos asitõendi vaatlusprotokolliga ning I. Tenno suhtes koostatud väärteoasja nr 278019005794 materjalid koos karistusregistri teatisega. Lisaks on esitatud ka T. Tenno elukoha läbiotsimise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, T. Tenno arvelduskonto väljavõte ning Kaitseväest I. Tenno osas edastatud vastused.
  3. Tunnistaja A. Z. ütluste kohaselt XXX ta I. Tennoga koos
  4. a kevad ja siis umbes aasta aega ehk
  5. a kevadeni. Ta kolis XXX.-lt välja äkki kuskil mais
  6. Nad elasid I. Tenno XXX kuuluvas korteris aadressil XXX. I. Tenno oli ajateenistuses, kuid käis kodus keskmiselt paar korda kuus ja nädalavahetuseti. Väeossa pidi minema kainena. Nende ühise elukoha aadressile XXX saabus postisaadetisi välisriikidest, ta ise tellis Hiinast. Rohkem riike ei oska ta öelda. Ta ei oska öelda, tal ei ole meeles, kas I. Tennole saabus sellele aadressile postisaadetisi. Nende elamise postkastil võtit ei olnud, kui käsi panna postkasti sisse, sai lukukeelt avada. Talle tundub, et postkasti ukse luku saaks võtit omamata avatud, kuna see ava oli postkastil üsna suur, et käsi mahub hästi sisse. See lukk oli ka postkasti ülemises osas. Sellist isikut, nagu P. P. ta ei tunne. Sellele aadressile ei ole saabunud kirju talle tundmatutele isikutele. Ta ei ole näinud I. Tennot narkootikume tarvitamas. Tema ise ei ole narkootilisi aineid tellinud.
  7. Tunnistaja M. R. ütluste kohaselt käis I. Tenno tema teadmiste põhjal madalamas klassis, nad ei ole omavahel suhelnud. Ta teab teda nägupidi, nime ei teadnud. Tartu linnas asub XXX. Ta ei ole seal tänaval kunagi viibinud, tal ei ela seal tänaval tuttavaid. Ta on tellinud välismaalt, s.o Hiinast postisaadetisi. Üldjuhul on ta neid tellinud pakiautomaati, kui sinna ei ole tulnud, siis on tulnud XXX tänaval asuvale elamuaadressile ta pakke tellinud ei ole. Ta ei ole tellinud narkootilisi aineid posti teel. Indrek Tenno XXX ta ei tunne.
  8. Isikuandmete päringu kohaselt (tl 79-81) on Eestis neli P. P. nime kandvat isikut, kuid neist kaks on surnud ja nende andmed on kantud arhiivi. Kaks elus olevat P. P. elavad XXX maakonnas (üks elab seal alates aastast 2000 ja teine alates aastast 2013) ning neist üks on sündinud XXX. aastal ja teine aastal XXX. 9
(16)
  1. Isikuandmete päringutest (tl 116-118) nähtuvalt ei ela Eestis M. L. nimelisi isikuid, kuid elab kaks M. L. nimelist isikut: üks on sündinud XXX. aastal ja elab käesoleval ajal XXX maakonnas ning teine on sündinud XXX. aastal ja elab käesoleval ajal XXX maakonnas.
  2. Seega nähtub tunnistaja A. Z. ütlustest, et tema ei ole süüdistuses toodud ja 19.02.2017 kinni peetud MDMA tablette sisaldanud postisaadetist XXX aadressile tellinud. Samas nähtub ütlustest seegi, et ühegi võõra isiku nimele adresseeritud postisaadetist ei ole samuti talle teadaolevat antud aadressile tulnud. Tunnistaja M. R. ütlustest selgus aga, et ta küll nägupidi teab Indrek Tennot, teadmata tema nime, ja kuigi ta teab, kus asub XXX tänav, ei ole ta antud aadressile endale kunagi ühtegi saadetist tellinud. Otsuse punktides 25 ja 26 käsitletud isikuandmete päringutest nähtuvate andmete alusel võib aga pidada väga ebatõenäoliseks, et nimetatud isikud (P. P. või M. L. nimelised) oleksid endale süüdistuses toodud postipakid tellinud, kuivõrd isikud elavad kas XXX või XXX maakonnas, mistõttu ei ole tõenäoline ega eluliselt usutav, et nad oleksid tellinud endale saadetisi Tartu linnas või maakonnas asuvatele postiaadressidele.
  3. Prokuratuuri hinnangul ongi aga I. Tenno käitumismustriks teiste isikute või mitteeksisteerivate isikute nimele endale pakkide tellimine. Eesti Posti vastusest ja selle lisast (tl 89-93) nähtuvad süüdistuses toodud aadressidele XXX ja XXX ning XXX saabunud postisaadetised. Seejuures on näha, et XXX tänava aadressile on saabunud pakke A. Z., H. V. (saadetis vöötkoodiga XXX ja Indrek Tenno nimele. XXX tänava aadressile on pakke saabunud E. K. ja T. T. nimele ning XXX aadressile on pakk saabunud üks kord K. K.ja üks kord R. S. (saadetis vöötkoodiga XXX) nimele.
  4. Vaadates isikuandmete päringu tulemust (tl 115) selgub, et sellist isikut, nagu H. V., rahvastikuregistrisse kantud ei ole. Võttes siia kõrvale Eesti Posti vastuse teabenõudele (tl 103104), siis selgub, et XXX aadressile H. V. saabunud saadetis vöötkoodiga XXX, väljastamisega postiasutusest, on väljastatud 13.04.2017 isikule Indrek Tenno. Vastusest ei nähtu aga, kas Indrek Tenno isik tehti isikut tõendava dokumendi alusel kindlaks või oli saadetisele järele tulnud isikul esitada V22 (teade), SMS või e-kirjaga saabunud teade. Samuti selgub vastusest, et eelmises punktis toodud ja R. S. nimele XXX aadressile saabunud Express kiri on väljastatud 09.07.2018 R. S. Samas, vaadates R. S. adresseeritud saadetise osas menetlejale edastatud täiendavat vastust (tl 105), selgub, et antud saadetise puhul Eesti Posti süsteemis mobiilinumbrit ega e-posti aadressi ei ole. Sündmusest on näha, et saadetis toimetati saajale kätte 09.07.2018 kell 10:00 Tartu postivahetuspunkti poolt, seega see väljastati saajale postkasti. Express kiri on jälgitav lihtsaadetis, mille väljastamisel ei ole nõutud allkirja, seega on lubatud väljastamine postkasti, kui saadetise mõõtmed on 230 x 330 x 20 mm. Seda, et viimati märgitud mõõtmetega saadetise saab väljastada saajale postkasti, kinnitavad ka AS-i Eesti Post poolt menetlejale edastatud universaalse postiteenuse tüüptingimused (tl 125-127).
  5. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle ka R. S., kelle nimele saabus eelmises kahes punktis käsitletud saadetis vöötkoodiga XXX XXX aadressile. Tunnistaja sõnul oli Indrek Tenno gümnaasiumis tema klassivend. Kooliväliselt nad kokku ei puutunud, kui ainult linna vahel nägid, ütlesid tere ja kuidas läheb, aga koolis nagu klassivennad ikka. Pärast keskkooli lõpetamist ei säilinud nende suhtlus kindlasti sellisel kujul, vaid täpselt nii, nagu ta ütles, et kui linnas nägid või kuskil õhtul väljas olles, siis ikka ütlesid, kuidas läheb ja tervist, aga muidu ei. Ta elab eelmise aasta suve algusest, täpset kuupäeva ei tea, XXX. Enne seda elas ta XXX. Ta ei tea, ei vea pilti kokku, kus asub XXX tänav nimega XXX. Tema teada ei ela ega ole tal seal tuttavaid elanud. Niisama ta seal ei käi, kui siis võib-olla ükskord neil oli vist mingisugune 10
(16)pidu. Ta täpselt ei mäleta, aga ta vist on seal XXX ühe korra käinud. Ta ei ole mõnele sellel tänaval asuvale elamu või korteri aadressile postisaadetisi tellinud. Enda teada ei ole ta Inglismaalt kordagi tellinud. Võib-olla kunagi oli XXX elades mitu-mitu aastat tagasi mingisugune müts või plastkuju. Selle tellis ta XXX aadressile. Ta ei ole tellinud postisaadetisi aadressile, mis ei ole tema elukoht.
  1. Seega võib siinkohal teha vahekokkuvõtte, et H. V., kelle nimele on tellitud Indrek Tenno elukohta XXX tänavale postisaadetis, ei ole nimetatud saadetist ise kätte saanud, kuivõrd tegelikkuses sellist isikut, nagu H. V. rahvastikuregistrist nähtuvalt ei eksisteeri. Samuti võib eelneva pinnalt asuda kohtukoosseisu hinnangul seisukohale, et ka R. S., kelle nimele on tellitud Indrek Tenno elukohta postisaadetis, ei ole seda ise kätte saanud, kuivõrd tunnistaja postisaadetise kättesaamist eitavate ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks alust ei ole. Samas märgib kohus, et kuigi H. V. nimele adresseeritud postisaadetise puhul on Eesti Posti vastusest tulenevalt selle kättesaajaks olnud süüdistatav I. Tenno, ei ole vastusest võimalik välja lugeda, mil viisil tehti kindlaks, et saadetise võttis vastu just süüdistatav Indrek Tenno, mitte keegi teine. Teise saadetise puhul, mis on adresseeritud aga R. S. nimele, on vaid teada, et see on väljastatud saadetisel olnud aadressile selle postkasti panemise teel. Kas selle saadetise on võtnud selle postkasti väljastamise järel postkastist välja süüdistatav I. Tenno või mõni kolmas isik, andmeid ei ole.
  2. Prokuratuur, nagu juba märgitud, leiab, et I. Tenno käitumismustriks ongi teiste isikute või mitteeksisteerivate isikute nimele postipakkide tellimine, kuivõrd käesoleval juhul on kõikide kuriteo episoodide puhul sarnane asjaolu, et need on tellitud I. Tennoga seotud aadressidele ning adressaadina on märgitud isik, kes ei oma aadressiga mistahes seost või ei eksisteeri üldse ning kaks sellisel viisil tellitud saadetist on I. Tenno poolt kätte saadud (s.o süüdistuses mittetoodud ja H. V. ja R. S. nimele tellitud saadetised). Seega on prokuratuuri hinnangul võimalik rääkida süüdistuses toodud postipakkide puhul kuriteo toimepanemise viisi sarnasusest ehk modus operandist.
  3. Tõepoolest on Riigikohus selgitanud, iseenesest ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga.2 Kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Küsimusele, milliste tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus operandi'st kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv.3 2 3 Riigikohtu 06.05.
  4. a otsus nr 3-1-1-32-05, p 8 Riigikohtu 09.03.
  5. a otsus nr 3-1-1-8-10, p-d 11-12 11
(16)
  1. Kohtukoosseis on aga erinevalt prokuratuurist seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas siiski selleks, et lugeda kohtule esitatud kaudsete ja siiani käsitletud tõendite kogumi pinnalt tõendatuks I. Tenno poolt talle süüdistuses inkrimineeritud kolme narkootilisi aineid sisaldanud postipaki tellimine, modus operandi põhimõttele tugineda ei saa. Nimelt eeldaks modus operandile tuginemine kohtukoosseisu hinnangul seda, et vähemalt ühe süüdistuses toodud postipaki puhul kolmest, mitte süüdistusega mitteseotud postipakkide puhul, milliste kättesaaja osas puuduvad kindlad andmed ning milliste sisu ei ole teada, oleks kohtul olemas piisav tõendikogum selleks, et ilma kahtlusteta lugeda tõendatuks, et selle on tellinud just I. Tenno, mitte keegi kolmas isik. Käesolevas kriminaalasjas ühegi postipaki puhul kolmest selle tellimist I. Tenno poolt, tuginedes kohtule esitatud kaudsete tõendite kogumile, tõendatuks lugeda ei saa.
  2. Kohtu sellist järeldust ei väära ka see, kui seni käsitletud kaudsete tõendite kogumile lisada seni käesolevas kohtuotsuses käsitlemata kaudsetest tõenditest nähtuv. Lisaks juba käsitletule on kohtule esitatud kahe I. Tenno elu- ja/või viibimiskoha postkastide vaatlusprotokollid. 09.01.
  3. a vaatlusprotokollist (tl 61-62), vaadeldud XXX linn postkaste, nähtub, et tegemist on tänavapoolse trepikojaga hoonega, mille trepikoja puidust välisuks on lukustatud. Trepikotta sisenemisel on vasakul pool seinal näha kuus valget värvi plekist postkasti, millised uksed on lukustatud. Vaatlusprotokollis fotol nr 2 on näha, et postkastidel on üleval küllaltki suur avaus. Seega võiks vaatlusprotokollis sisalduva alusel, hoolimata asjaolust, et postkastidel on pealmises osas suur ava, asuda seisukohale, et nimetatud postkastist postipaki kättesaamine on kolmandatele isikutele, kes ei oma trepikotta ligipääsu (s.o lukustatud välisukse tõttu), kas võimatu või oluliselt raskendatud. Ühtlasi on kohtule esitatud ka 29.08.
  4. a XXX asuvate ridaelamubokside postkastide vaatlusprotokoll. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on postkastid paigaldatud XXX tänava algusest algava lippidest piirdeaia äärde metallist ehitatud spetsiaalsele karkassile, millele on kinnitatud kaheksa uut oranži värvi plekist lukustatavat postkasti numbritega 1-
  5. Postkastidel on plekist ühtne kaas, mis on liigutatav üles-alla. Siinkohal märgib kohus, et vaatlusprotokollist nähtuv ei võimalda seada kahtluse alla I. Tenno poolt märgitut, et nimetatud postkastidel on ühtse kaane all avad, millistest käe sisse panemise teel on võimalik postkastis olevaid asju kätte saada. Nimelt, nagu on vaatlusprotokollist näha, siis ei ole ühtse kaane all olevat (s.o võimalike avade olemasolu) fotografeeritud. Seoses postkastide vaatlusega märgib kohtukoosseis, et kohtule ei ole esitatud XXX postkastide vaatlust kajastavat protokolli. Seega on kohus seisukohal, et antud osas pole võimalik kahelda tunnistaja A. Z. ütlustes, et postkastid asusid õues ning neist oli võimalik ilma võtit omamata asju kätte saada (võtit tunnistaja sõnul üldse polnudki), ja süüdistatav I. Tenno ütlustes, milles ta kinnitas sarnaselt tunnistaja A. Z., et postkastist oli võimalik asju kätte saada, sest postkasti lukk ei töötanud ja postkasti uks oli suletud selliselt, et postkasti ukse ja piida vahel oli paberitükk, mille eemaldamisel tuli uks lahti. Seda järeldust, et XXX postkastist oli võimalik postkastide asetsemise ja seisukorra tõttu saada asju kätte ka kolmandatel isikutel ei väära ka Kaitseväe poolt väljastatud andmed (tl 96-102), et Kaitseväes viibimise perioodil käis I. Tenno ka puhkusel, mis võimaldas tal sinna aadressile (ja postkasti) asju tellida.
  6. Kohtule on esitatud ka I. Tenno pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.01.201701.06.2018 kohta (tl 128-135) koos pangakontodelt nähtuvatelt internetilehekülgedelt tehtud väljatrükkidega (ja tõlgetega) (tl 136-148). Kohtukoosseisu hinnangul sisaldab I. Tenno pangakonto väljavõte tõepoolest kandeid, mis on seostatavad prokuratuuri poolt erinevatelt internetilehekülgedel tehtud väljatrükkidega. Samas, kuigi prokuratuur toob välja, et nimetatud internetilehekülgedel on võimalik krüptorahaga tehinguid teha, s.o neid osta ning krüptorahaga tumeveebist narkootilisi aineid osta, ei tuvastanud kohtukoosseis I. Tenno pangakonto 12
(16)väljavõttelt ühtegi kannet, mis võimaldaks asuda ainuvõimalikule seisukohale, et süüdistatav I. Tenno on nimetatud lehekülgedelt krüptoraha omandanud ja omandatud krüptoraha eest seejärel narkootilisi aineid tellinud. Ühtlasi ei anna I. Tenno pangakonto väljavõte koos internetilehekülgedelt tehtud väljatrükkidega võimalust seada kahtluse alla I. Tenno ütlusi, et näiteks skrilli ja netelleri puhul on tegemist tavapäraste internetipankadega, millistes tal on konto, mille kaudu saab teha ülekandeid kas Amazoni või ükskõik, millisele kauplejale. Nimetatud väljavõte ja väljatrükid ei võimalda kahelda ka I. Tenno ütlustes, et ta on kasutanud plus500.com lehekülge, et kaubelda aktsiatega. Ehk siis on kohus seisukohal, et nimetatud arvelduskonto väljavõte ega internetilehekülgedelt tehtud väljatrükid ei kinnita ka kaudsete tõenditena I. Tennole esitatud süüdistust.
  1. Süüdistatav I. Tenno kodus on teostatud ka 13.12.2018 läbiotsimine (tl 109-110) ning selle käigus on leitud ja võetud ära tema mobiiltelefon ja sülearvuti ning 330ml Coca-Cola purk. Samas puuduvad kohtule esitatud tõendite pinnalt andmed, et nimetatud tehnikaseadmetest oleks leitud kriminaalasjas tähtsust omavat informatsiooni, s.o narkootiliste ainete tellimisele viitavat. Ära võetud Coca-Cola purki on vaadeldud 10.01.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollis (tl 111-113) ja tehtud kindlaks, et purgi alumine osa on muljutud nii, et sellest on tekkinud madala põhjaga süvend, mille põhjas on näha terava esemega tekitatud palju väikeseid auke, millised on osaliselt kaetud tumedat värvi ollusega. Kohtuistungil antud ütlustes I. Tenno nimetatud purki enda omaks ei tunnistanud, kuid avaldas, et see on suure tõenäosusega marihuaana tarvitamiseks. Samas tunnistas I. Tenno, et ta on varasemalt narkootikume, s.o ühel korral amfetamiini ja kanepit tarvitanud. Viimatiste I. Tenno ütluste tõendamiseks on esitatud kohtule ka süüdistatava suhtes koostatud väärteoasja materjalid koos tema karistusregistri teatisega (tl 149-155). Väärteoasja materjalidest ja karistusregistri teatisest nähtuvalt on I. Tennot ühel korral, s.o 14.08.
  3. a otsusega karistatud sama aasta maikuus marihuaana omamise ja ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini tarvitamise eest. Kohtukoosseis on seisukohal, et läbiotsimise käigus leitud Coca-Cola purk ja I. Tenno väärteoasja materjalid koos karistusregistri teatisega kinnitavad küll seda, et I. Tennol on süüdistuses toodud sündmustele järgnevalt olnud kokkupuuteid narkootiliste ainetega, samas ei saa selle alusel aga ka kaudselt lugeda tõendatuks, et I. Tenno tellis süüdistuses toodud postipakid. Esiteks ei ole I. Tenno saanud väärteokorras karistada ajal, mida käsitleb süüdistus, vaid tema karistusotsus on tehtud pea aasta pärast viimase paki kinnipidamist. Teiseks ei ole leitud Coca-Cola purk riikliku süüdistaja sõnul ja ka I. Tenno ütluste kohaselt kasutatav, et tarvitada süüdistuses toodud aineid ning väärteootsuses märgitud narkootilised ained, milliste omamise ja tarvitamise eest I. Tenno on karistada saanud, ei ole samuti need, milliste tellimist talle posti teel süüdistuses ette heidetakse.
  4. Lisaks eelnevale märgib kohtukoosseis, et kriminaalasjas on esitatud kohtule ka T. Tenno pangakonto väljavõte (tl 51-55), kust sarnasest I. Tennole ei nähtu ülekandeid, mida oleks võimalik seostada kas krüptoraha ostmise või internetist narkootiliste ainete tellimisega, 13.12.
  5. a läbiotsimisprotokoll T. Tenno elukohas aadressil XXX ja selle juurde kuuluvates abi- ja kõrvalruumides toiminud läbiotsimise kohta, millest nähtuvalt on leitud ja võetud ära mitmeid andmekandjaid ning samuti leiti magamistoast laual olevast kirjutuslaua sahtlist minigripkotike kirjega „LSD“. Viimati märgitud minigripkotikest valge lipikuga, millel kirje „LSD“ on vaadeldud 09.01.
  6. a asitõendi vaatlusprotokollis. Kohtukoosseisu hinnangul tekitab T. Tenno kuuluvas korteris toimunud läbiotsimisel magamistoast kirjutuslaua sahtlist minigripkilekoti kirjega „LSD“ leidmise fakt omakorda kahtlusi selles, kas I. Tenno on pannud toime talle süüdistuses inkrimineeritud kuriteod. Seda põhjusel, et teoreetiliselt tekitavad käesolevas punktis käsitletud tõendid kahtluse, kas vähemalt ühte süüdistuses kirjeldatud episoodi, s.o M. R. nimele XXX 319 margiks perforeeritud lüsergiinhappe dietüülamiidiga 13
(16)(lüsergiin, LSD, LSD-25) immutatud paberitükki, ei võinud panna toime keegi teine peale I. Tenno, näiteks tema XX T. T.. Sarnaselt I. Tennoga oli T. T. kui XXX korteri omanikul vaba ligipääs trepikojas asetsevatele postkastidele, mis oleks tal võimaldanud tellitu kätte saada. Toimikumaterjalidest nähtub ka asjaolu, et esialgu ongi T. T. nimetatu toimepanemises kahtlustatud, kuid hilisemalt on selle episoodi toimepanemine inkrimineeritud I. Tennole. Samas ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, mis põhjusel on T. T. kahtlustamisest loobutud, pannes ka selle episoodi toimepanemine süüks I. Tennole. Seega jääb kohtukoosseisule mulje, et selliselt toimise põhjuseks ongi asjaolu, et on tuvastatud, et I. Tennoga seotud aadressidele on saabunud veel kaks narkootilisi aineid sisaldanud postipakki. Tõsi, kohtukooseis peab siinkohal vältimatult nentima, et mõistetavalt on ülimalt kahtlust äratav, et postipakid on tellitud aadressidele, millised on seostatavad süüdistatava I. Tennoga. Samas ei saa aga kohus ainuüksi selle kahtluse pinnalt I. Tennot süüdistuses toodud kolme narkootilisi aineid sisaldanud postipaki tellimises süüdi tunnistada, kui kohtule esitatud tõendikogum ei ole piisav, et kahtlusteta lugeda tõendatuks, et süüdistatav on tõepoolest nimetatud postipakid tellinud. Seejuures ei saa kohus tugineda valdavad osas elulisele usutavusele ega, nagu on märkinud ka Riigikohus4, täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega.
  1. Eeltoodu alusel, tuginedes kõigile prokuratuuri poolt kohtule esitatud kaudsetele tõenditele kogumis, on kohus seisukohal, et kuigi Riigikohus ei ole välistanud isiku süüditunnistamist kaudsete tõendite alusel, ei moodusta käesolevas asjas kohtule esitatud kaudsed tõendid sellist kogumit, mis võimaldaksid ilma kahtlusteta asuda seisukohale, et I. Tenno on pannud toime süüdistuses kirjeldatud kuriteo. Seega tuleb I. Tenno talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE JA KRIMINAALASJAS ÄRAVÕETUD OBJEKTIDE KOHTA
  2. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas on hoiul Maksu- ja Tolliameti poolt kinni peetud kolmes postipakis olnud: 10 MDMA-d sisaldavat tabletti (tl 87 asuv uuringuakt nr XXX), 319 margiks perforeeritud ja LSD-ga immutatud paberitükki (tl 68-69 asuv ekspertiisiakt nr XXX) ning 103 margiks perforeeritud ja LSD-ga immutatud paberitükki (tl 42-43 asuv ekspertiisiakt nr XXX). Kohtukoosseis on seisukohal, et nimetatud MDMA tabletid ning markideks perforeeritud ja LSD-ga immutatud paberitükid tuleb jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.
  3. Lisaks on käesolevas asjas hoiustatud Maksu- ja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos aadressil XXX P. P. nimele saadetud valge paberümbrik, XXX arve, fooliumpakend ning EKEI-st uuringu järel tagastatud pakendid (uuringuakti nr 17UAN0094 alusel), M. R. nimele saadetud valge paberümbrik, kahepoolne õnnitluskaart ning EKEI-st ekspertiisi järel tagastatud pakendid (ekspertiisiakti nr XXX alusel), M. L. nimele saadetud valge paberümbrik, kahepoolne õnnitluskaart ning EKEI-st ekspertiisi järel tagastatud pakendid (ekspertiisiakti nr XXX alusel). Kohtukoosseis leiab, et need kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

42.

§ 126

lg 3 p 4 alusel kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele ka Maksuja Tolliameti Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos aadressil XXX, asuv Coca4 Riigikohtu 16.03.2015. a otsus nr 3-1-1-10-15, p 15 14

(16)Cola purk, mis leiti Indrek Tenno elukoha läbiotsimisel (tl 109-110; 111-113), ja minigrip kilekott, mis leiti T. T. elukoha läbiotsimisel (tl 58, 59-60). KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS 43.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Vastavalt

§ 181lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

44. Valitud kaitsjale makstud tasu kui

§ 175

lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele, mitte advokaadibüroo pidajale. Menetluskulu saab jätta isiku kanda, kui see kulu on tekkinud tal endal. Valitud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu ei teki riigil, vaid kaitsealusel. Kui menetluskulu hüvitamise kohustus lasub isikul, kellel endal seda kulu ei tekkinud, tuleb kulu temalt õigustatud isiku kasuks välja mõista.5 Riigikohus on varem selgitanud, et sedavõrd suure kaitsjatasu puhul nagu praeguses asjas tuleb kohtul selle mõistlikkuse hindamisse suhtuda erilise põhjalikkusega ja kohus ei saa piirduda vaid konstateeringuga tasu mõistlikkuse kohta. Muu hulgas tuleb kohtul kontrollida osutatud õigusabi ja selle mahu vajalikkust ja põhjendatust, samuti seda, kuivõrd kaitsja koostatud menetlusdokumendid omavahel erinevad või sarnanevad.6 Riigikohus on varasemalt lugenud mõistlikuks tunnihindu 120, 135 eurot ja 140-eurost tunnihinda7 ning aktsepteerinud valitud kaitsja puhul õigusteenuse tunnitasuna ka 170 eurot.8 Lisaks on Riigikohus varem leidnud, et käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.9 45. Süüdistatav I. Tenno kaitsja Rene Varul esitas kohtule taotluse mõista süüdistatav I. Tenno kasuks välja advokaadi õigusabi eest 1200 eurot, esitades kohtule koos kohtukulude nimekirjaga ka advokaadibüroo Lillo & Lõhmus arvega nr XXX. Arve kohaselt kuulus tasumisele ettemaks summas kokku 1200 eurot (sh käibemaks 200 eurot). Kui arve ei sisalda selgitusena muud kui „Ettemaks“, siis kohtule esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on I. Tennole osutatud õigusabi sisaldanud toimikuga tutvumist, taotluste esitamist

§ 225

järgi, süüdistusaktiga tutvumist, kaitseakti koostamist, eelistungil osalemist ja kohtuistungitel osalemist.

  1. Kohtukoosseis on seisukohal, et kõik kohtukulude nimekirjas toodud toimingud, sh eelja kohtuistungitel osalemine on olnud vajalik ja ka põhjendatud. Samuti, kuigi kohtule koos menetluskulude nimekirjaga esitatud arve ei sisalda õigusabi tunnihinda, võib arve kogusummat vaadates asuda seisukohale, et kaitsja tunnihind on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt mõistlikuks peetud õigusabi tunnihindadega. Seega tuleb Indrek Tennole, arvestades, et ta mõistetakse käesoleva otsusega õigeks, hüvitada õigusteenuse eest kokku 1200 eurot.
  2. Kuivõrd kohus mõistis Indrek Tenno õigeks, siis

§ 181

lg 1 alusel tuleb jätta ekspertiiside ja joobeseisundi tuvastamise maksumused kokku 575 eurot riigi kanda. Riigikohtu 23.02.2017.a määrus nr 3-1-1-112-16, p 56 Riigikohtu 20.06.2016.a määrus nr 3-1-1-38-16, p 70 7 Riigikohtu 29.09.2014.a määrus nr 3-1-1-37-14, p 26.3 8 Riigikohtu 27.02.2017.a määrus nr 3-2-1-159-16, p 24 9 Riigikohtu 20.04.2015.a lahend nr 3-1-1-23-15, p 76 5 6 15

(16)/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik Kadi Annuk Rahvakohtunik Elle Kaljurand Rahvakohtunik Otsust muudetud 20.01.2021 Ringkonnakohtu lahendiga 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.