2-20-16047/4

Tsiviilasi nr 2-20-16047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16047 Tsiviilasi K. K. R. hagi M. R. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 902,43 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. K. R. (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja M. T. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja M. R. (isikukood: XXX elukoht: XXX; e-post: XXX, XXX) RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
4. Suurendada Tartu Maakohtu 16.11.2009 maksekäsuga tsiviilasjas nr XXX on M. R. K. K. R. ülalpidamiseks sisse nõutud elatise suurust.
5. Mõista M. R. välja K. K. R. kasuks elatis 292 eurot kuus alates 01.12.2020 kuni K. K. R. (sündinud XX.XX.XXXX) täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
6. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks M. T. arveldusarvele nr XXX selgitusega „elatis“.
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
9. Toimetada otsus kätte pooltele. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tartu Maakohtu menetluses on K. K. R. hagi M. R. vastu elatise suurendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 25.01.2021 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Hageja palub suurendada elatist ning mõista alates 01.12.2020 välja elatise miinimumsummas. Tartu Maakohtu 16.11.2009 maksekäsuga tsiviilasjas nr XXX on M. R. sisse nõutud elatis M. T. kasuks lapse K. K. R. ülalpidamiseks alates 09.07.2007 perioodiliste maksetena igakuiselt summas 3000 krooni (s.o 191,73 eurot) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumise korral saab TsMS §-de 497 ja 459 alusel nõuda elatise suuruse muutmist. Hageja taotleb elatise suurendamist, kuna lapse vajadused on suurenenud. Võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga on oluliselt suurenenud ka miinimumelatise suurus. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 01.01.2020 kehtestatud kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega on kehtiv elatise miinimummäär 292 eurot kuus. Vastavalt PKS § 100 lg-le 4 tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Elatise suurendamise hagi esitamine on riigilõivuvaba ning hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat, kostja ei ole hagile vastanud ning menetluses osalenud. Seega hüvitatavad menetluskulud eelduslikult puuduvad, mistõttu kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik