← Eesti

1-20-4422/32

Obsah (9)§ 121§ 74§ 75§ 78§ 24§ 16§ 56§ 57§ 87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28. oktoober 2020.a, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-4422 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Rig

§ 121

lg 2 p 1, 2, 3 järgi lühimenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav Andero Pilt, isikukood 50003274221; XXX; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; e-post XXX; tel. XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Karin Ploom RESOLUTSIOON KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Andero Pilt

§ 121lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Andero Pildile mõistetud karistust 1/3 võrra, so 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ja mõista Andero Pildile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta 2 (kaks) aastat vangistust Andero Pilt suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Andero Pilt ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata Andero Pildi katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 1, 2, 21 alusel määrata Andero Pildile käitumiskontrolli ajaks lisakohustuseks: - heastada kannatanule K. M. M. kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju; - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 alusel hakata Andero Pildi katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

  1. KrMS § 381 lg 1 p 1, TsMS § 438 lg 1 ja VÕS §-de 128, 134, 136, 1043 ja 1045 alusel mõista Andero Pildilt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 5000 (viis tuhat) eurot kannatanu K. M. M. (isikukood XXX) kasuks, mis tasuda tema seadusliku esindaja H. M. arveldusarvele (Swedbank, XXX).
  2. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1; § 189 lg 2 alusel mõista Andero Pildilt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt: ▪ ▪ kaitsjatasu 211,20 eurot; sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Andero Pildil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1087,20 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend senti) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 90,60 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700047412 ning selgituse “Andero Pilt, otsus nr 1-20-4422, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. KrMS 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaalasja juures pakendis nr 1 asuv DVD+R plaat 14.11.2019 Tartu linna Ülikooli tänava valvekaamera salvestusega. 2

(18)
  1. Kannatanu D. O. (ik XXX), K. M. M. (ik XXX) ja tema seaduslik esindaja H M. (ik XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotlused nende teavitamiseks Andero Pildi ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 26.11.2020.a kell 10.
  2. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus
  3. Andero Pilti süüdistatakse selles, et tema:
  4. aasta maikuus XXX asuvas elumajas kasutas tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda oma tüdruksõbra D. O. suhtes, mis seisnes selles, et Andero Pilt haaras kahe käega D. O. käsivartest kinni ning raputas teda, millise tegevusega põhjustas Andero Pilt D. O. valu ja tervisekahjustusi – hematoomid mõlemal käsivarrel. 02.10.2019 kella 23.00 paiku Tartu linnas Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänavate vahel asuval Barclay platsil tungis selja tagant kallale K. M. M. ja lõi teda rusikaga ühe korra lõuapiirkonda, millise tegevusega põhjustas Andero Pilt K. M. M. valu ja terviskahjustuse – alalõualuu kaksikmurru (XXX), millised vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud. ööl vastu 25.10.2019 Tartu linnas XXX tänaval kasutas tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda oma tüdruksõbra D. O. suhtes, mis seisnes selles, et Andero Pilt haaras kahe käega D. O. kätest 3
(18)kinni ja tõstis ta üles, millise tegevusega põhjustas Andero Pilt D. O. valu ja tervisekahjustusi – hematoomid mõlemal käsivarrel.
  1. aasta novembrikuu esimesel poolel Tartu linnas XXX asuvas korteris kasutas tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda oma tüdruksõbra D. O. suhtes, mis seisnes selles, et Andero Pilt haaras kahe käega kinni D. O. kaelast ja pigistas nii tugevasti, et D. O. oli valus ja tal oli raske hingata. 14.11.2019 kella 05.36 ajal Tartu linnas Ülikooli tänav XXX asuva ööklubi XX ees sõiduteel tungis kallale M. K. (K.) ja lõi teda ühe korra rusikaga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustas Andero Pilt M. K. valu ja tervisekahjustusi: marrastused ja hematoomid üla- ja alahuulte limaskestadel ning
  2. hamba murru. Sellise tegevusega pani Andero Pilt toime

§ 121

lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et A. Pildi süü

§ 121

lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on tõendatud. Prokurör palub A. Pildi süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ning karistada teda 2-aastase vangistusega, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra (s.o 8 kuu võrra), mõistes karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Selle vangistuse palus prokurör jätta

§ 74

alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

§ 75lg 2 p-de 1, 2, 21 ja 8 alusel palus prokurör panna A.

Pildile katseajaks lisakohustuseks hüvitada K.-M. M. kuriteoga tekitatud kahju, mitte tarvitada alkoholi ja mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis. Ühtlasi tuleb rahuldada tsiviilhagi ja mõista A. Pildilt välja kriminaalmenetluse kulud, mida võimaldada tal tasuda ositi.

  1. Kannatanu seaduslik esindaja jäi kohtuistungil tsiviilhagi juurde.
  2. Süüdistatav A. Pilt kinnitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav. Ta ei tunnista ennast kõiges süüdi: tunnistab D. O. väärkohtlemist, st tunnistab 25.20.
  3. a episoodi ja esimest episoodi maikuus
  4. Seda, kus D. O. rääkis, et ta kägistas teda novembris 2019, ei tunnista. M. K. näopiirkonda löömist tunnistab. K.-M. M. löömises ta end süüdi ei tunnista.
  5. Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et A. Pildile viies episoodis esitatud süüdistusest on põhjendamatud kaks, s.o D. O. kägistamine novembris 2019 ja K.-M. M. löömine. Kannatanu D. O. ütlused november 2019 episoodis ei ole eluliselt usutavad ega usaldusväärsed, kuivõrd kõrist pigistamine kuni hapnikuvaeguseni jätab paratamatult jälje, kuid kannatanu ei ole esitanud fotosid, et tal oleks kaelal muljumisjäljed. Tunnistaja K. O. ei ole neid asjaolusid tajunud. Tegemist võib olla kättemaksuga seoses kannatanust levima hakanud alasti piltidega. K.-.M. M. löömine A. Pildi poolt ei ole tõendamist leidnud. Nii K.-M. M. kui ka tema XXX on kinnitanud, et kannatanu ise ei näinud, kes teda lõi. Seda ei saa tõendatuks lugeda ka tunnistajate ütluste alusel ning A. Pilt ise on selle välistanud, kuivõrd tal endal puuduvad igasugused jäljed, mis kinnitaksid tema poolt K.-M. M. löömist. Seda enam, et parema käega A. Pilt kedagi lüüa ei saanud, kuna selle vasakult kolmas sõrmenukk on aastast 2016 murdunud ja tegelikult ongi A. Pildi nö löögikäsi hoopis vasak, mis omakorda kinnitab süüdistatava väidet, et parema käega 4

(18)ta kedagi lüüa ei saanud. Neis episoodides palub kaitsja A. Pildi õigeks mõista ning ühtlasi seega jätta rahuldamata ka tsiviilhagi seoses K.M.-M. episoodiga. Samuti leidis kaitsja, et eelnevat vaadates ja A. Pildile teistes episoodides tehtud etteheiteid, ei vasta A. Pildi süü suurus prokuröri poolt taotletud 2-aastasele vangistusele. Vangistuse täitmise osas toetab kaitsja prokuröri seisukohta ja leiab, et põhjendatud on jätta karistus täitmisele pööramata ning kui kohus otsustab nii, allutada A. Pilt käitumiskontrollile. Rahaliste kohustuste täitmise osas palub kaitsja määrata need ositi tasumisele. I KOHTU SEISUKOHT 6. Nagu eelnevast nähtus, ei vaidle kohtumenetluse pooled sisuliselt selle üle, et A. Pilt kasutas füüsilist vägivalda D. O. suhtes 2019. a maikuus ja ööl vastu 25.10.2019 ning selles, et A. Pilt lõi 14.11.2019 M. K. ühel korral näopiirkonda. Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlevad prokurörile süüdistuse tõendatuse osas vastu selles, et A. Pilt kasutas füüsilist vägivalda D. O. suhtes 2019. a novembrikuu esimeses pooles ning et ta lõi 02.10.2019 K.-M. M. ühel korral lõuapiirkonda. Viimases kahes episoodis süüdistatav ennast süüdi ei tunnista ning tema kaitsja on samuti seisukohal, et tõendeid, mille alusel lugeda süüdistus tõendatuks, ei ole. 7. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimikus sisalduvad tõendid annavad aluse tunnistada A. Pilt süüdi kõigis talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides. Käesolevas otsuses hindab kohus esmalt A. Pildile esitatud süüdistuse põhjendatust (I), käsitledes esiteks tõendeid, mis on seotud D. O. (a), siis K.-.M. M. (
  1. b)ning viimaks M. K. (c). Seejärel mõistab kohus A. Pildile karistuse (II), võtab seisukoha tsiviilhagi (III), asitõendite (IV) ja kannatanu teavitamise osas (V) ning viimaks otsustab menetluskulude hüvitamise (VI). (
  2. a)8. Süüdistatav A. Pilt, soovides asja lahendamist lühimenetluses, ei soovinud kohtus enda ristküsitlemist. Samas on ta kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi talle inkrimineeritavate D. O. kehalise väärkohtlemise episoodide osas. Alustuseks võib üldistavalt öelda, et ka neis episoodides on A. Pildi positsioon sama: ta tunnistab kõiki kehalise väärkohtlemise episoode peale novembrikuu keskpaika puudutava, eitades viimase asetleidmist. Talle süükspandava D. O. kehalise väärkohtlemise kolme episoodi osas andis A. Pilt järgnevaid ütlusi: 1) esimese episoodi osas (2019 maikuu) oskab ta öelda, et selline situatsioon tõesti oli. Ta tegi tõesti XXX D. haiget. Ta oli tollal D. koos ja D. tema perekonna majas. Ta võttis D. õlgadest kinni ja raputas teda. Ta ei mäleta, kuidas D. reageeris, aga nad leppisid pärast seda ära ja suhe läks normaalselt edasi. Ta oli raputamise ajal kaine, aga kuna juhtum oli ammu, ta sellest väga midagi ei mäleta; 2) oktoobrikuu lõpus
(2019)sai tüli alguse juba kodus. Kuna nad olid tülis, läksid nad linna peale pidutsema eraldi, kuid sattusid kokku klubisse Illusioon. Seal läks vaidlus edasi, mingi hetk kõndis tema minema Tartu linna peale. Ta ei tahtnud enam vaielda. Ta sai seal tuttavatega kokku. Mingi kell helistas talle D., et ta temaga koos koju läheks. Nad hakkasid D. koju jalutama XXX suunas mööda XXX tänavat. Mingi hetk läks tüli suureks, D. provotseeris teda. Ta võttis D. kätest kinni ja pigistas teda ja ütles D. veel, et D. ei provotseeriks teda. D. hakkas nutma. D. võis ka haiget saada. Tema vabandas kohe ja nad läksid koos edasi koju. Nad olid pärast seda sündmust valmis uuesti üritama ja suhet jätkama; 3) kolmandat
(2019)novembrikuu keskpaiga episoodi ei ole olnud. Neil oli D. väga tihti tülisid. Enamasti olid need lihtsalt vaidlused ja vägivaldseks ei läinud. Kõrist ei ole ta D. kunagi kinni võtnud ja teda kägistanud. Ta tõesti ei tea, millist tüli D. siin silmas peab. Mingi hetk kolis 5
(18)ta nende ühisest elukohast XXX linn aadressilt välja. Nad olid juba enne natukene aega lahus olnud, aga elasid ikka koos. Ta ei saanud päris päeva pealt ära minna, tal oli vaja kuskil ööbida.
  1. Kohus on seisukohal, et kriminaaltoimikusse on kogutud piisavalt tõendeid, et lugeda D. O. kehaline väärkohtlemine A. Pildi poolt tõendatuks kõigis episoodides, s.h
  2. novembrikuu keskpaiga omas, millise toimepanemist A. Pilt tunnistanud ei ole.
  3. Kannatanu D. O. ütluste kohaselt (tl 3-6) tunneb ta A. Pilti umbes 1 aasta ja 4 kuud. Nad said tuttavaks augustis 2018 ja hakkasid käima. Kevadel 2019 muutus nende suhe esimest korda vägivaldseks. Novembrikuu keskpaigas 2019 kolis Andero XXX korterist välja ja pärast seda pole nad enam suhelnud. A. Pildile inkrimineeritavate episoodide osas on kannatanu andnud järgmisi ütlusi: 1) maikuus 2019 olid nad Anderoga koos tema juures XXX ja neil tekkis tüli. Alguses nad vaidlesid, sõimasid üksteist sõnadega. Üks hetk võttis Andero temast kahe käega käsivartest kinni ja raputas teda. Tal oli väga valus, käsivartele tekkisid sinikad. Ta ei pöördunud arsti poole, ega rääkinud kellelegi vägivallast. Ta andis Anderole andeks ja ei tahtnud kedagi teist sellesse segada; 2)
  4. a oktoobrikuu lõpu poole, ta täpset kuupäeva ei mäleta, läksid nad Anderoga lahku, kuid jäid elama XXX korterisse, sest selle eest oli ettemaks tehtud. Mõni päev hiljem sattusid nad A. Pildiga ühisele peole klubisse Illusioon, kus Andero nägi teda tantsimas ja muutus armukadedaks. Nad hakkasid koos peolt koju kõndima aadressile XXX. Juba koduteel muutus Andero agressiivseks. Kell võis olla 3-4 paiku öösel, nad olid XXX tänaval, Andero muutus väga agressiivseks. Umbes XXX hotelli juures ütles ta Anderole midagi vastu ja selle peale võttis Andero tema kätest kahe käega kinni ja tõstis ta ülesse. Tal oli väga valus ja ta hakkas nutma. Tema kätele tekkisid hematoomid, millest kaks päeva hiljem ta ka pilti tegi. Nad kõndisid edasi koju.
  5. Siinkohal märgib kohus, et nagu eelnevast nähtub, siis on süüdistatava A. Pildi ja kannatanu D. O. ütlused esimese kahe kehalise väärkohtlemise asjaolude ja A. Pildi poolt D. O. tehtu osas suuremas osas omavahel riimuvad. Lisaks sellele, et nimetatud kahe kehalise väärkohtlemise toimumise osas vaidlust ei ole, kinnitavad D. O. ütlusi teise episoodi osas (25.10.2019 XXX tänaval) ka tema poolt menetlejale edastatud fotod (tl 7-9), millised on kannatanu ütluste kohaselt tehtud kaks päeva pärast seda, kui A. Pilt teda Tartus XXX tänaval kehaliselt väärkohtles. Kõnesolevatelt fotodelt on näha, kuidas kannatanu mõlema käsivarre ülaosas on hematoomid.
  6. Lisaks nähtub kannatanu D. O. ütlustest (tl 3-6), et ta on enda suhtes tarvitatud vägivallast rääkinud ka enda emale K. O., kes on seetõttu teadlik nii oktoobri- kui ka novembrikuu sündmustest.
  7. Kohtu hinnangul kinnitavad kannatanu D. O. ütluste usaldusväärsust oktoobrikuu sündmuse osas, kuigi selles ka vaidlust ei ole, kannatanu ema K. O. ütlused (tl 10-12). Tunnistaja K. O. ütluste kohaselt tuli tema tütar D. O. ühel nädalavahetusel
  8. a oktoobrikuu lõpus koju XXX. Tütar rääkis talle, et tema elukaaslane A. Pilt oli talle kallale läinud: nad olid sõnelenud ja lõpuks olevat Andero võtnud D. kahe käega käsivartest kinni. D. näitas talle ka enda käsivarsi ja mõlemal käsivarrel olid sinikad. Ta on kuulnud, et ka varasemalt on sõnelusi olnud, aga see oli esimene kord, kui ta kuulis vägivallast. Ta tõi D. Tartusse ja tahtis Anderoga rääkida, aga Anderot kodus ei olnud. D. tegi oma sinikatest ka pildid.
  9. Samas ei ole süüdistatava A. Pildi ja kannatanu D. O. ütlused riimuvad aga viimase kolmanda episoodi osas, millises kannatanu D. O. kirjeldab A. Pildi poolt tema kehalist 6
(18)väärkohtlemist novembrikuus 2019, millise toimumise on A. Pilt, nagu eelpool nähtus, enda ütlustes välistanud.
  1. Kannatanu D. O. ütluste kohaselt (tl 3-6) elasid nad novembri keskpaigas veel koos Anderoga ühiselt
  2. a suvel üüritud korteris aadressil XXX. Oli päevane aeg, nad olid koos Anderoga kahekesi kodus. Mingil hetkel tekkis jälle tüli ja nad hakkasid Anderoga vaidlema. Ta ei mäletagi, mille pärast. Tema oli voodis pikali ja Andero sai nii pahaseks, et tuli tema juurde ja võttis tal kõrist kahe käega kinni. Andero pigistas nii tugevalt, et tal oli väga valus ja ta ei saanud hingata. Ta tundis, et tal hakkas hapnikupuudus tekkima ning ta lõi Anderot käega, et ta lahti laseks. Selle peale lõpetas Andero kägistamise ja läks eemale. Andero ütles midagi, aga ta eiras seda kõike ja mingi aeg hiljem läks Andero lihtsalt kodust minema.
  3. Kannatanu D. O. ütluste usaldusväärsust novembrikuu 2019 episoodi osas on võimalik kohtu hinnangul kontrollida jällegi läbi tunnistaja K. O. ütluste. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas D. talle novembrikuus (paar nädalat pärast oktoobri sündmust), et Andero olevat talle kallale tulnud. D. ütles, et tüli käigus läks Andero talle kallale ning kägistas D. kahe käega kaelast. D. ütles, et ta ei saanud hingata, ta ei saanud õhku. Andero olevat väga vihane olnud.
  4. Kohus ei nõustu süüdistatava kaitsjaga, et kannatanu ütlused ei ole eluliselt usutavad ega usaldusväärsed. Kohtu hinnangul kaitsja viidatu, et kannatanu ei fotografeerinud kägistamise järel hematoome, mis selle tagajärjel oleksid pidanud tekkima, kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks alust ei anna. Nimelt märgib kohus, et ka maikuu 2019 episoodi osas, millise osas kannatanu selgitas, et tal tekkisid A. Pildi tegevuse tulemusel sinikad, ei ole kannatanu samuti tekkinud sinikaid fotografeerinud ega menetlejale seega nendest pilte edastanud. Nimetatud episoodis ei ole aga kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seatud. Lisaks sellele ei ole põhjust kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ka seetõttu, et tema ütluste usaldusväärsust on võimalik kontrollida läbi tunnistaja K. O. ütluste, kes on kinnitanud, et tema XXX D. O. informeeris teda telefoni teel A. Pildi poolt tema suhtes rakendatud vägivallast, s.o kahe käega kaelast kägistamisest. Kaitsja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millised annaksid aluse kahtlemaks tunnistaja K. O. ütluste usaldusväärsuses. Selliseid asjaolusid ei ole tuvastanud ka kohus. Seega on kohus seisukohal, et K. O. ütlused on usaldusväärsed. Kohus ei pea vajalikuks väga põhjalikult peatuda kaitsja väitel, justkui oleks D. O. pöördunud politseisse seetõttu, et temast hakkasid levima alasti pildid, milliste levitamises pidas kannatanu vastutavaks süüdistatavat A. Pilti, olles seega politseisse pöördumisel ajendatud kättemaksust. Tõepoolest on nii kannatanu D. O. kui ka tunnistaja K. O. kinnitanud nimetatud piltide levima hakkamist ja kannatanu D. O. on avaldanud soovi, et A. Pilt nende levitamise lõpetaks ning K. O. on märkinud, et nende levima hakkamisel otsustasidki nad koos D. O. siiski politseisse minna ja kogu loo ära rääkida. Samas jääb kaitsja väide, justkui oleks D. O. eelneva tõttu soovinud A. Pildile kätte maksta, pöördudes seetõttu politseisse ja andes ütlusi ka mittetoimunud kehalise väärkohtlemise kohta novembrikuus 2019, hüpoteetiliseks ja paljasõnaliseks, kuivõrd ühtegi kontrollitavat asjaolu kaitsja selles osas välja ei ole toonud. Kohus ei näe ühtegi loogilist põhjust, miks pidi kannatanu lisaks toimunud kahele episoodile (mida süüdistatav ka tunnistab) ühe episoodi juurde mõtlema. Ainuke loogiline selgitus ongi see, et kõik kolm episoodi toimusid. Seega on ka nimetatud episoodis A. Pildi süüdistus kohtu hinnangul käsitletud tõenditega tõendamist leidnud.
  5. Eeltoodu alusel tegi kohus kogutud ja kogumis uuritud tõendite alusel kindlaks, et A. Pilt haaras
  6. a maikuus XXX tüli käigus D. O. kahe käega käsivartest kinni ning raputas teda, põhjustades D. O. valu ja tervisekahjustusi – hematoomid mõlemal käsivarrel; oktoobrikuu lõpus 2019 haaras tüli käigus Tartu linnas XXX tänaval kahe käega D. O. kätest 7
(18)kinni ja tõstis ta üles, millise tegevusega põhjustas D. O. valu ja tervisekahjustusi – hematoomid mõlemal käsivarrel ning
  1. novembrikuus haaras XXX korteris tüli käigus kahe käega kinni D. O. kaelast ja pigistas nii tugevasti, et D. O. oli valus ja tal oli raske hingata. (b)
  2. Nagu eelnevalt märgitud, siis A. Pilt kohtuistungil enda ristküsitlemist ei soovinud ning ei tunnistanud end K.-M. M. löömises süüdi. Samas on ta K.-M. M. puudutavas episoodis andnud ütlusi kohtueelses menetluses (tl 58-60). Nende ütluste kohaselt ei mäleta ta ei pargis olemist ega ka kellegi löömist. Ütlustes kirjeldab ta asjaolusid, millistel kolmapäeval, s.o 02.10.2019, sõbra A.-A. P. kokku saadi ja kuidas hiljem liitus seltskonnaga veel inimesi. Tarbiti alkoholi. Ta ei mäleta, et oleks üldse Barclay pargis käinud. Ta ei mäleta isegi seda, kas ta käis ööklubis või mitte. Viimasel ajal pole ta enda sõnul kellelegi niisama peksa andnud, üks sündmus oli poolteist aastat tagasi. Alkoholi tarbides läheb tal mälupilt kehvaks ja kõik korrad, kus ta on alkoholi tarbinud, võib ta öelda, et eriti ta midagi ei mäleta. Seltskonnaga, kellega ta tookord linnas oli, ta enam eriti ei suhtle. See polnud küll pätikamp, nad ei käinud kellegagi tüli norimas, kuid lühike süütenöör oli neil kõigil. Järgmisel päeval ei tundnud ta, et käsi oleks kuidagi valus olnud või et oleks kellegagi kakelnud. Temal endal mingeid vigastusi ei olnud. Ta ei saakski eriti parema käega lüüa, kuna selle keskmise sõrme nuki juures asuv luu on ammusest ajast katki ja on igapäevaselt valus. See läks katki 2015 või
  3. Ta ei ole kellestki eesnimega F. kuulnud. Mingeid C. teab ta küll, kuid nad ei puutu kindlasti asjasse. Neil on hästi kindel seltskond, kellega nad ringi liikumas käivad. Tavaliselt on nad neljakesi – tema, C., A. ja K. P. Tema mäletamist mööda kahtlustuses kirjeldatud sündmust (s.o K.-M. M. löömine) tol õhtul kindlasti ei olnud.
  4. Kohus on seisukohal, et hoolimata asjaolust, et süüdistatav A. Pilt ei ole ei kohtuistungil ega ka kohtueelses menetluses antud ütlustes K.-M. M. löömist 02.10.2019 kella 23 paiku kinnitanud, on tema sellekohased ütlused lükatud ümber teiste kriminaaltoimikusse kogutud tõenditega, mis talle selles osas esitatud süüdistust kinnitavad.
  5. Kannatanu K.-M. M. kirjeldab ütlustes (tl 14-16), kuidas nad läksid 02.10.2019 koos A. S.ja R. Z. Tartusse XXX tänavale kontserdile Rocki klubisse ning kuidas nad hakkasid pärast kontserdi lõppemist enne kella 11 liikuma tagasi koju Tartu kesklinna suunas. Nad tulid mööda Tiigi tänavat, ülikooli raamatukogu kõrvalt alla ja seejärel kõndisid Barclay pargi poole, kuhu nad jõudsid umbes kell
  6. Edasi kirjeldab ta, kuidas üks tüdruk (C.) tundis ta ära ja küsis F. järgi. C. koos oli umbes 5 isikut, kes ei püsinud paigal ja küsisid ka F. järgi. Üks valge särgiga kutt jooksis talle selja taha, ta ise seda ei näinud. Ta tahtis hakata eemale kõndima ja järgmisel hetkel löödi talle paremale poole vastu põske. Ta ise ei näinud, kes teda lõi ja ei tea, millega ta teda lõi. Tal läks silme ees täiesti mustaks, ta sai natuke eemale kõndida ja sülitas verd. Talle toodi salvrätte ja samal ajal kuulis ta vähemalt nelja inimest küsimas „Andero, mida sa teed“. Edasi kirjeldab ta, kuidas ta sülitas kogu aeg verd ja ei saanud aru, mis toimub ning seda, kuidas nad A. ja R. läksid Küüni tänava äärde pargipingile istuma. Ta istus pingile ja tal oli väga valus. Sõbrad küsisid, kas kutsuvad kiirabi ja ta ütles, et helistaksid hoopis tema emale. A. helistaski tema emale ja ta vanemad tulid talle järele ja ta toimetati haiglasse. Haiglas tehti näost fotod ja ta jäeti haiglasse sisse. Haiglas selgus, et hammas ei ole puudu, vaid lõug on kahest kohast murdunud. Haiglas tehti talle operatsioon ja ta sai haiglast välja alles 07.10.
  7. Hiljem ütlesid A. ja R. talle, et selle Andero täisnimi on vist Andero Pilt ja ta vaatas Facebookist järgi, et tegemist on sama isikuga. Ta ei saa siiamaani aru, miks Andero teda lõi – ta ei rääkinudki temaga, ta tuli täiesti suvaliselt ja lõi teda selja tagant. Ühtlasi nähtub protokollist, et ütluste andmise hetkel (08.10.2019) oli K.-M. M. lõug klambritega kinni ja ta sai väga raskelt rääkida. 8
(18)
  1. Käesolevas asjas on tunnistajana üle kuulatud ka kannatanuga koos linnas viibinud A. S., R. S. ning kannatanule järele saabunud ema H. M. Lisaks on asjas tunnistajana ütlusi andnud ka koos A. Pildiga linnas viibinud A.-A. P. ning olemas on ka kannatanu sündmuse toimumise järgset tervislikku seisundit kajastavad meditsiinidokumendid ja eksperdi J. T. hinnangut sisaldav elektronkiri.
  2. Tunnistaja A. S. kirjeldab antud ütlustes (tl 30-31) sarnaselt kannatanule K.-M. M., kuidas nad käisid koos K.-M. M. ja R. Z. 02.10.2019 Tartus XXX tänaval Rocki klubis kontserdil ja pärast seda, kontsert lõppes kell 23, hakkasid koju liikuma. Tartu kesklinnas Barclay pargis tuli nende juurde pisikest kasvu noormees, kelle nimi on vist Andero Pilt, kes küsis, kas nad teavad F. Edasi kirjeldab ta F.-teemalist suhtlust ning kuidas Andero muutus ühel hetkel agressiivseks ja hakkas kätega vehkima ning üritas nii talle kui ka R. paar korda kätega vastu nägu lüüa, kuid nad blokeerisid löögid ja haiget ei saanud. Andero läks eemale ja nad hakkasid R. omavahel rääkima ning mingi hetk ta nägi, kuidas K.-M. M. tuli suust verd. Ta ise ei näinud seda, aga talle tundus, et see sama Andero oli teda löönud. Ta küsis Anderolt, miks ta K.-M. M. lõi, aga ei saanud Andero vastusest aru. Andero muutus uuesti vägivaldseks, mille peale ütlesid temaga kaasas olnud inimesed, et lähme parem minema. Nemad läksid pargist välja Küüni tänava pingile istuma ja kutsusid K.-M. M. vanemad. Nemad kutsusid kohale kiirabi.
  3. Tunnistaja R. Z. kirjeldab samuti (tl 32-33), kuidas nad 02.10.2019 olid koos K.-M. M. ja A. S. XXX tänaval kontserdil ning kuidas nad hakkasid kolmekesi koju liikuma, jõudes Tartu kesklinnas Vabanki ette. Edasi kirjeldab ta, kuidas mingi kamp hakkas küsima F. kohta ja nemad ütlesid, et ei tea F. eriti. Üks isik muutus eriti agressiivseks, tema nimi on vist Andero Pilt. Andero läks selja tagant K.-M. M. juurde ja lõi teda parema käe rusikaga lõuapiirkonda. Ta ei mäleta, kummale pole lõuale K. M. löögi sai. Talle tundus, et Andero tuli täiesti suvaliselt ja lõi K. M. Tema arust nad isegi enne seda ei rääkinud. Lööke oli ainult üks, pärast seda läks Andero veidi eemale. K. M. sai viga ja tal hakkas suust verd tulema. Edasi kirjeldab tunnistaja, kuidas Andero üritas ka lüüa nii A. kui ka teda ning kuidas nad läksid koos K. M. Ristiisa pubi juurde pinkidele istuma. Nad helistasid K. M. vanematele, kes viisid K. M. endaga kaasa EMOsse.
  4. Kannatanu ja tunnistajate A. S. ja R. Z. on haakuvaid ütlusi andnud ka sündmusele järgnenud päeval üle kuulatud tunnistaja H. M. (tl 17-19). Tema sõnul helistas talle 02.10.2019 kell 23.10 tema poja K.-M. M. sõber ja ütles, et K. M. löödi ja tal on hammas väljas ja kas nad saaksid talle järele tulla, et nad asuvad Tartu linnas Ristiisa pubi juures. Ta sõitis koos oma abikaasaga linna ja Barclay pargi juurest leidis abikaasa kolm isikut, kellest üks oli K. M. K. M. hoidis salvrätti suu ees ja see oli verine. K. M. võttis korraks salvräti eest ja ta nägi, et tema suu vasak ja parem külg on erineval kõrgusel. Nad sõitsid erakorralise meditsiini osakonda, kus tehti K. M. panoraamröntgen ja tuvastati tal lõualuumurd. EMO-s tehti ka fotod ja selgus, et kõik hambad on alles. K. M. anti valuvaigisteid ja jäeti öösel haiglasse, et järgmisel hommikul operatsioon teha. K. M. sõnul rünnati teda Barclay pargis. Lapse sõnul tabas teda selja tagant tugev löök vastu lõuga. K. M. sõnul löögile mingit konflikti ei eelnenud. Samuti ei näinud K. M., kes teda täpselt lõi.
  5. Toimikus olev SA Tartu Ülikooli Kliinikumi väljastatud K.-M. M. meditsiinidokumendid koos vigastustest tehtud pildiga (tl 20-28) tõendavad seda, et K.-M. M. läks sündmuse järel 02.10.2019 kell 23.42 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ning tal diagnoositi põhidiagnoosiga alalõua murd, XXX ja XXX vasakul, XXX mm. Neist dokumentidest nähtuvalt hospitaliseeriti K.-M. M. erakorralisena alalõualuumurruga. Lisaks nähtub, et 9
(18)lõppastmes suunati K.-M. M. 15.01.2020 alalõualuumurru järgselt (retineerunud/impakteerunud hamba eemaldamine/vabastamine) eemaldamisele. XXX
  1. Ekspert J. T. hinnangu kohaselt (tl 29) ei ole Tartu Ülikooli Kliinikumi ravidokumentide kohaselt K.-M. M. 02.10.2019 esinenud alalõualuu kaksikmurd (XXX) eluohtlikud vigastused ning tavalise kulu korral põhjustavad need pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud.
  2. Kohus on seisukohal, et kõigi eelpool käsitletud tõenditega kogumis on ümber lükatud kaitsja väited, justkui ei oleks asjas piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid K.-M. M. löömist A. Pildi poolt. Tõepoolest ei näinud kannatanu K.-M. M., kes teda lõi, kuid vahetult pärast löömist kannatanu kuulis kuidas mitmed isikud küsisid: „Andero, mida sa teed“. Ka tunnistaja A. S. ei näinud, kes K.-M. M. lõi, kuid sündmuste kulg jättis talle mulje, et seda tegi Andero Pilt. Erinevalt kaitsjast leiab kohus sedagi, et tunnistaja R. Z. ütluste veenvuses kahtlemiseks alust ei ole. Tunnistaja on kirjeldanud, et üks isik, kelle nimi on vist Andero Pilt, oli isikuks, kes K.M. M. lõi, andes seejärel ütlusi juba selle kohta, kuidas Andero Pilt kannatanut lõi. Ehk siis ei saa kohtu hinnangul väita, justkui oleks tunnistaja R. Z. ebakindel isiku suhtes, kes K.-M. M. lõi.
  3. Ühtlasi jäävad kohtu hinnangul ainetuks nii süüdistatava kui ka kaitsja selgitused selle kohta, et A. Pilt ei oleks saanud kannatanut lüüa, kuivõrd tema nö löögikäsi on hoopis vasak, mida tõendab kainenemise toimetamise protokolli (tl 35-36) kantu nende verine olemise kohta, ning paremal käel on vasakult kolmas sõrmenukk murdunud, mis välistab sellega löömise. Esiteks märgib kohus, et kainenemise toimetamise protokoll on toimikus olemas seoses 14.11.2019 sündmusega ja seal on tõepoolest kirjas, et süüdistatava vasakul käel on nukid verised. See aga ei võimalda kohtu hinnangul asuda seisukohale, et süüdistatava nö löögikäsi on eranditult vasak käsi. Ühtlasi ei võimalda asjaolu, et parema käe vasakult kolmas sõrmenukk on murdunud, asuda seisukohale, et seda kindlasti löömises kasutada ei saanud ja ka A. Pildi poolt ei kasutatud. Pealegi, ei kannatanu ega tunnistaja A.S. ei ole väitnud, et A. Pilt tegi löögi just parema käega. Sellele, et seda väitis R. Z., ei ole aga põhjendatud kohtu hinnangul niivõrd suurt kaalu omistada, kuivõrd süüdistuses ei ole kätt, mida A. Pilt löömiseks kasutas, täpsustatud ning isegi, kui ta kasutaski seega vasakut kätt, mitte paremat, ei sea see kohtu hinnangul teiste tõenditega riimuvate R. Z. ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ning ei anna alust kahelda selles, et A. Pilt oli tõepoolest isikuks, kes ilma eelneva provokatsioonita lõi K.M. M., põhjustades talle alalõualuu kaksikmurru.
  4. Ehk siis, eeltoodud kogumis uuritud tõendite alusel tegi kohus kindlaks, et 02.10.2019 tungis A. Pilt Tartu linnas Barclay platsil selja tagant kallale K.-M. M. ja lõi teda rusikaga ühe korra lõuapiirkonda, millise tegevusega põhjustas K.- M. M. valu ja terviskahjustuse – alalõualuu kaksikmurru (XXX millised vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud. (c)
  5. Süüdistatav A. Pilt kinnitas kohtuistungil talle M. K. löömises esitatud süüdistust. Antud episoodi kohta on ta ka kohtueelses menetluses ütlusi andnud (tl 61-64), millistest ta on avaldanud, et ta vähemalt mäletab, et midagi sellist juhtus. Ta oli koos A.-A. P. Tartu linnas ööklubis Level. See võis olla 14.11.
  6. Ta tuli üksinda Levelist välja, A. jäi klubisse. Leveli ees oli 3 tüdrukut ja mingi kutt, sama, keda ta lõi, oli neid ahistamas. Ta kutsus seda tüüpi korduvalt korrale, A. oli ka juba klubist välja tulnud ja see tüüp ütles neile A. „Mida te kusikud 10
(18)tahate siit“. Selle peale lõi ta seda isikut ühe korra rusikaga näopiirkonda. Nad läksid A. Fastersi ette, sinna tuli kohale patrull ja neid A. viidi ära kainerisse. Rohkem ta sellest sündmusest midagi ei mäleta.
  1. Süüdistatav A. Pildi ütlusi ja seda, et ta 14.11.2019 lõi M. K. ühel korral rusikaga näopiirkonda, kinnitavad kohtu hinnangul ka teised kriminaaltoimikusse kogutud tõendid.
  2. Kannatanu M. K. ütluste kohaselt (tl 42-43) pärast seda, kui 14.11.2019 umbes kella 03.00 paiku klubis Illusioon pidu lõppes, läks ta sõpradega edasi Ülikooli tänavas asuvasse pubisse Level. Kui pidu kella 05.00 paiku lõppes, läks ta sõpradega T. S., M. R. ja T. sõbraga, kelle nime ta ei tea, välja Ülikooli tänavale ja jäid juttu rääkima. Nad seisis sõpradega otse Leveli ees kõnniteel Ülikooli tänaval. Mingi aja pärast kõndis ta koos T. üle sõidutee oma auto juurde. Kui nad olid jõudnud tema auto juurde, nägi ta et üks võõras tätoveeringuga (kaelal) noormees oli neile järele jõudnud ja tal oli selline hoiak, tal olid käed rusikas ja ta ütles midagi kurjasti, et ta kohe lööb teda. Tema ennetas ründamist ja tõmbas ta auto kõrvale pikali maha. Pärast seda läks ta kohe eemale ja kõndis Vallikraavi tänava suunas ja nägi, et 3 noormeest tulevad talle järele, nende hulgas ka noormees, kelle ta pikali tõmbas. Kui nad olid temani jõudnud, hakkasid nad temaga ülbitsema ja ütlesid, et kas tahad lõuga saada ning väitsid, et ta ütles neile halvasti. Tema vastas, et pole midagi öelnud. Pärast seda kohe üks noormees lõi teda rusikaga ühe korra näkku suu pihta. Löögi tagajärjel tuli tal ära ülemine suur hammas ja haavast hakkas verd jooksma, löök tegi talle haiget. Pärast saadud lööki ta taganes ja läks eemale, tagasi ta ei vaadanud ja rohkem nad talle järele ei tulnud. Edasi kirjeldab kannatanu politsei ja kiirabi tema juurde tulemist ning seda, kuidas ta käis traumapunktis oma vigastusi fikseerimas, tehti ka pilti. Samuti kirjeldab kannatanu teda löönud noormeest: temaga umbes sama vana, turskem kui tema, seljas tumedad riided, pikkus umbes 170-180 cm, mütsi peas polnud, oli kapuuts ja juuksed lühemad, heledamas toonis. Tema löömist nägi kindlasti pealt T. ja M. võis ka näha.
  3. Toimikus on olemas ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuskiri, millega väljastati menetlejale M. K. haigusjuhu väljavõte ja pilt (tl 44-47). Väljavõte tõendab, et M. K. pöördus erakorralise meditsiini osakonda 15.11.2019 ja temal olnud vigastusi. M. K. põhidiagnoosiks on hambamurd, nr
  4. Lisaks on olemas selgitus, et hammas nr 11 on välja löödud ja M. K. on marrastused, hematoomid üla- ja alahuulte limaskestadel. M. K. tehtud foto (tl 46), mille SA Tartu Ülikooli Kliinikum menetlejale edastas, kinnitab samuti eelnevalt nähtuvat ning M. K. ütlusi, kuivõrd fotolt on näha, et M. K. on üks esihammas puudu.
  5. Kannatanule M. K. esitati 18.11.2019 äratundmiseks ka kolm sarnast isikut (tl 48-49) ning ta on nende hulgast tundnud enda lööjana ära fotol nr 1 paiknenud Andero Pildi, selgitades, et fotol nr 1 on noormees, kes talle täiesti ootamatult rusikaga näkku lõi ja temalt hamba välja lõi. Ta tundis A. Pildi äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt ära näokuju ja silmade järgi, selgitades, et A. Pildil olid pikemad juuksed, kui pildil.
  6. Antud sündmusega seoses on tunnistajana üle kuulatud ka M. K. koos linnas viibinud T. S. ja M. R. ning koos A. Pildiga linnas olnud A.-A. P. Ühtlasi on seoses antud sündmusega toimikus olemas kaks joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli, teenistusleht ja ka 11.12.
  7. a asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldi Tartu linna Ülikooli tänava valvekaamera salvestist.
  8. Tunnistaja T. S. ütluste kohaselt (tl 50-52) olid nad 14.11.2019 koos Tartu linnas klubis Level koos M. K., M. R. ja ühe T, kelle perekonnanime ta ei tea (ta ei ole kindel ka eesnimes). Neil tekkis klubi ees mingisugune tüli teise seal olnud kambaga. Tema vist tõugati sealt eemale ja sel ajal, kui tema oli eemal, sai M. peksa. Ta ei näinud lööki, kuid M. oli hammas väljas 11
(18)suust. Ta ei usu, et M. R. sündmust pealt nägi ja ta ei oska rohkem kedagi nimetada, kes oleks sündmust pealt näinud.
  1. Tunnistaja M. R. selgitas antud ütlustes (tl 53-54), kuidas ta oli
  2. a novembrikuu keskpaigas koos seltskonnaga Tartu kesklinnas. Temaga koos olid T. S., M. K. ja veel üks isik, kelle nime ta ei tea. Umbes kella 3-4 ajal läksid nad ööklubist välja Ülikooli tänavale ja seal oli seltskond, umbes 4-5 liiget. Tema istus autosse ja mingi hetk ta nägi, et keegi lükati vastu autot. Ta läks autost välja vaatama, mis toimub ja seal oli tekkinud tema sõprade ja teise seltskonna vahel konflikt. Üksteisega vaieldi. Olukord rahunes maha ja mingi hetk üks liige seltskonnast lõi M. K. parema käe rusikaga näopiirkonda. Löök tuli täiesti ootamatult. Lööja seisis löögi hetkel M. veidi külje peal. Lööja oli umbes 170 cm pikk ja kõhnema kehaehitusega. M. hoidis suust kinni ja kõndis eemale Ülikooli ja Vallikraavi tänava ristmiku poole. Lööja seltskond kõndis ära teises suunas Riia tänava poole. M. ütles, et tal löödi hammas välja – esihammas oli täiesti puudu.
  3. Tunnistaja A.-A. P. kirjeldab ütlustes (tl 55-57) sündmuse osas, mille järel toodi ta A. Pildiga kainenema, seda, et nad tulid Veerikult ja läksid koos A. Pildi ja R. L. Tartu linna pidutsema. Nad tarbisid alkoholi ja öösel kella 2 ajal läksid Levelisse. Nad käisid mitu korda väljas suitsul ning mingil hetkel, kui nad olid koos R. läinud uuesti suitsult Levelisse sisse ja tegid joogid, tuli poole tee peal talle vastu Andero, kes ütles, et väljas oli mingi teema ja teda oldi suruma hakatud. Ta liikus välja Leveli ees oleva parkla juurde. R. L. jäi Leveli ette. Fastersi ees parklas oli 2-3 inimest, hakati üksteist sõimama. Tema ja veel üks tüüp panid käed külge. Sõneluse käigus tõmbas ta kellegi kätega endale selja taha. Autost tuli nende kolmas sõber ja ta hakkas temaga rääkima. Tema (autost tulnud sõber) uuris samuti, mis toimub. Sellel ajal oli tema selja taga see löök juba ära tehtud, mille pärast politsei kutsuti. Seda lööki tema ise ei näinud. Edasi liikusid nemad koos Anderoga Fastersi ette, R. tuli ka sinna ja järgmine hetk tuli politsei. Tuldi kohe tema ja Andero juurde ning neid pandi raudu ja viidi ära kainenema.
  4. Seega nähtub, et nii süüdistatava, kannatanu kui ka tunnistajate ütlused on omavahel suuremas osas riimuvad ning kannatanu ütlustest koosmõjus eelkõige äratundmiseks esitamise protokolliga nähtub, et tema lööjaks oli süüdistatav A. Pilt. Kannatanu löömist ei ole A. Pilt ka kahtluse alla seadnud. Ühtlasi kinnitavad A. Pildi ja tunnistaja A.-A. P. ütlusi joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokollid (tl 35-38), kust nähtub, et A. Pilt ja A.-A. P. toimetati 14.11.2019 kella 06.00 ajal kainenemisele teisele isikule lähtuva vahetu olulise ohu tõrjumiseks. Lisaks on sündmuse toimumise aeg tõendatud ka toimikus oleva patrullilehega, mille kohaselt registreeriti antud juhtum 14.11.2019 kell 05:33:00 ja on märgitud, et kell 06.39, et Leveli ees tekkis konflikt A., Andero ja M. vahel. Peale selle on sündmuse kohta olemas 11.12.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 39-41), mis kinnitab samuti kõnesoleva sündmuse toimumise aega 14.11.
  5. Nähtub, et Ülikooli tänaval on suurem seltskond, millisest eraldub isik, kelle juurde kogunevad teised isikud ning ühel hetkel (kell 05:36:27) teeb üks isik algselt seltskonnast eraldunud isiku suunas.
  6. Eeltoodu alusel tegi kohus kogutud ja kogumis uuritud tõendite alusel kindlaks, et 14.11.2019 tungis A. Pilt Tartu linnas Ülikooli tänaval ööklubi Level ees kallale M. K, lüües teda ühe korra rusikaga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustas M. K. valu ja tervisekahjustusi: marrastused ja hematoomid üla- ja alahuulte limaskestadel ning
  7. hamba murru. 34.

§ 121

lg 2 p 1, 2, 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui: 1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, 12

(18)mis kestab vähemalt neli nädalat; 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või 3) see on toime pandu korduvalt. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (

§ 24

lg 1).

§ 121

lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv).1 Lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhtes osapooled jagavad elukohta.2 Riigikohus on märkinud, et lähisuhte tuvastamisel ei saa piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Kui abielu või kooselu on tegelikkuses lõppenud, tuleks lähtuda eeldusest, et lõppenud on ka lähisuhe. Mööndes, et mõningatel juhtudel võib lähisuhe jätkuda ka pärast lahkuminekut, tuleb see aga konkreetseid asjaolusid arvesse võttes igal üksikjuhtumil tuvastada.3 Arvestades asjaolu, et kohus luges tõendatuks A. Pildi poolt K.-M. M. ründamise ja talle enam kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse tekitamise, on A. Pilt

§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud isikuks.

Ühtlasi on kohus seisukohal, et kohtu poolt tõendatuks loetud D. O. kehaline väärkohtlemine on kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 2 järgi.

A. Pilt ja D. O. olid esimese episoodi toimumise ajal suhtes ning oktoobrikuu ja novembrikuu 2019 episoodide toimumise ajal olid nad küll kannatanu sõnul lahku läinud, kuid elasid siiski veel koos ühiselt üüritud XXX tänava korteris, kuivõrd neil oli selle eest ettemaks tehtud. Ehk siis olid A. Pilt ja D. O. esimese episoodi aset leidmise ajal suhtes ning kahe viimase D. O. kehalise väärkohtlemise ajal oli A. Pildi ja D. O. vahel ühiseluline side ühises korteris elamise ja jätkunud suhtluse läbi. Seda enam, et isegi kui leida, et kahe viimase D. O. kehalise väärkohtlemise ajal D. O. ja A. Pilt enam lähisuhtes ei olnud, kuuluks ainuüksi esimese episoodi tõttu A. Pildi käitumine kvalifitseerimisele

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Samuti, kuivõrd kohus luges tõendatuks D. O. kehalise väärkohtlemise kolm episoodi ja ka M. K. ning K.-M. M. kehalise väärkohtlemise, on A. Pilt korduva kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuks

§ 121lg 2 p 3 järgi.

  1. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on mõlema koosseisualternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 4 Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Noormehe poolt noore naise kätest kinni võtmine selliselt, et tekivad hematoomid, kätest kinni võtmine ja samal ajal tõstmine ja raputamine ning ka kägistamine, tekitab nii valu kui ka võib tekitada naisele kehavigastusi ning see on igale mõistlikule inimesele arusaadav. Kohtul ei ole kahtlust ka selles, et A. Pilt teadis M. K. rusikaga näopiirkonda löömisel ja K.-M. M. rusikaga lõuapiirkonda löömisel, et ta põhjustab oma tegevusega kannatanutele valu ja võib tekitada ka tervisekahjustusi. Kohtu hinnangul, arvestades toimunud löökide tugevust, mille tagajärjel ühel kannatanul on fikseeritud lõualuu murrud ja teisel löödud esihammas välja ning kolmandal on 1 Riigikohtu 14.05.
  2. a otsus nr 1-19-5146, p 8 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 121 komm. 8.3.2 3 Riigikohtu 09.03.
  3. a otsus nr 1-19-3377, p-d 10-11 4 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 121 komm. 6 2 13

(18)pigistamisest käel hematoomid, pani süüdistatav A. Pilt kannatanute K.-M. M., M. K. ja D. O. kehalise väärkohtlemise toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

36. Kohus ei ole tuvastanud A. Pildi puhul õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. II KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS 37.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.5 38.

§ 121

lg 2 p 1, 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on vangistuse mõistmise korral selle keskmiseks määraks 2,5 aastat. Analüüsides A. Pildi süü suurust, märgib kohus, et A. Pildile esitatud süüdistusest nähtuvalt väärkohtles ta

  1. a maikuust kuni sama aasta novembrikuu keskpaigani kolmel korral oma elukaaslast ning kahel korral talle täiesti võõraid isikuid. Seejuures, kui elukaaslasega seotud episoodide puhul võib nentida, kuigi see kuidagi A. Pildi käitumist ei õigusta, et nendel juhtudel oli A. Pildi poolt kannatanu D. O. kehaline väärkohtlemine nende omavahelise suhtluse, tülide kulminatsiooniks, siis kahe teise isiku puhul oli agressiivsemaks pooleks, kes ilma igasuguse põhjuseta kannatanuid ründas, just süüdistatav A. Pilt. Oma tegevusega põhjustas ta D. O. valu ja kahel juhul ka hematoomid, M. K. põhjustas ta samuti valu, marrastused ja hematoomid ning
  2. hamba murru ning K.-M. M. puhul nähtub, et A. Pildi käitumine, kannatanu ilma põhjuseta ühel korral rusikaga lõuapiirkonda löömine, tõi kannatanu jaoks kaasa rasked tagajärjed: lisaks valu põhjustamisele põhjustas tema tegevus kannatanule ka tervisekahjustusena alalõualuu kaksikmurru kestvusega enam kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. A. Pildi käitumine iseloomustab teda hoolimatu ja vägivaldse isikuna. Episoodide rohkus ja kannatanutele tekitatud tõsised vigastused viitavad väljakujunenud vägivaldsele käitumismustrile. Eelnevast tulenevalt on A. Pildi süü kohtu hinnangul keskmisest suurem. Kergendavaid asjaolusid kohus

§ 57mõttes tuvastanud ei ole.

Samuti ei esine kohtu hinnangul raskendavaid asjaolusid. 39. Kriminaalasja toimikus on ka A. Pildi kohta olemas karistusregistri väljavõtted (tl 6566, 75-76, 89-90) ja varasemad kohtuotsused ja – määrused (tl 67-71). Kuigi varasematest karistusregistri teatistest nähtuvalt on A. Pilti väärteokorras karistatud ja ka

§ 87

alusel karistusest vabastatud, siis viimase karistusregistri teatise (tl 89-90) kohaselt on A. Pilt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata isik. Samas on kohus, vaadates A. Pildi poolt toimepandud kehalise väärkohtlemise episoodide omavahelist lähedust ja nende toimepanemise asjaolusid (mistõttu tema süü on keskmisest suurem), et A. Pilti ei ole võimalik toimepandu eest karistada kergemaliigilise karistuse ehk rahalise karistusega. A. Pildile tuleb mõista karistuseks vangistus. Seejuures on kohus erinevalt prokurörist seisukohal, tulenevalt A. Pildi süü suurusest, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb A. Pildile karistuseks mõista vangistus üle selle keskmise määra. Seetõttu mõistab kohus A. Pildile

§ 121lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi karistuseks 3-aastase vangistuse.

Kuna kohus lahendab kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 1 aasta vangistuse võrra, mõistes A. Pildile lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. Arvestades kehalise väärkohtlemise toimepanemise asjaolusid, neist möödunud aega ning A. Pildi isikut, 5 Riigikohtu 11.06.2018. a otsus nr 1-17-1629, p 28 14

(18)ei ole mõistetud tähtajalise vangistuse ära kandmine A. Pildi poolt otstarbekas, mistõttu tuleb vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, kuid seda mitte ainuüksi A. Pildi katseajale allutamisega, vaid lisaks ka kontrollnõuete ja – kohustuste täitmisega. Seega jätab kohus A. Pildile mõistetud karistuse

§ 74lg-te 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui A.

Pilt 3-aastasel katseajal järgib nii

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid kui ka

§ 75lg 2 p-des 1, 2, 21 sätestatud lisakohustusi, s.o heastab kannatanule K.-M.

M. kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju, ei tarvitada alkoholi ja ei oma või ei tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus peab kriminaalhoolduse rakendamist ja lisakohustuste määramist A. Pildile vajalikuks, kuivõrd A. Pildi ütlustest nähtuvalt on ta minevikus tarvitanud nii alkoholi kui ka erinevaid narkootilisi/psühhotroopseid aineid ning samuti kuivõrd toimikust nähtuvalt muutub A. Pilt alkoholi tarvitanuna agressiivseks. Kohtu hinnangul peaksid nii käitumiskontroll kui ka kõik rakendatud lisakohustused toetama ja aitama A. Pildil elada edaspidi seaduskuulekalt ning mitte enam õigusrikkumisi toime panema. III KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGI OSAS

  1. Kriminaalasjas on A. Pildi vastu esitanud tsiviilhagi K. M. M. seaduslik esindaja H. M. Hagiavalduse kohaselt (tl 86-87;100-102) soovib K. M. M.i valu, lisatoimingute ning aktiivsest elust kõrvalejäämise tõttu tekkinud ebamugavusest põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt määratud summas.
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt, isiku vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. VÕS § 1043 kohaselt peab isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
  3. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
  4. Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav A. Pilt lõi ühel korral kannatanule K.-M. M. rusikaga näopiirkonda, millega põhjustas lisaks valule K.-M. M. ka tervisekahjustusena alalõualuu kaksikmurru (XXX).
  5. K.-M. M. osas kohtutoimikus olevate meditsiinidokumentide kohaselt (tl 20-28) teostati K.-M. M. 03.10.2019 lokaalanesteesiaga operatsioon, mille raames pandi talle üla- ja alalõuahaavale lahased ja hambumus fikseeriti kummisikutitega, kuid täielik reponeerimine ei õnnestunud ja polnud võimalik saavutada pretraumaatilist hambumust. Seetõttu suunati K.-M. M. 04.10.2019 uuele lõikusele üldnarkoosis. 04.10.2019 lõikusel fikseeriti hambumus traatligatuuridega ja saadi norm hambumus. Nähtavale tuli nihkega XXX vahetult suunaga taha 15

(18)vasakule ja alla. Murd reponeeriti ja fikseeriti 2 XXX (kokku XXX). Režiimi ja ravialaste soovitustena märgitud, et vajalik rahulik režiim 6 nädala jooksul ja vältida kuumi protseduure. 1 kuu jooksul peab dieet olema vedel/pehme ja tuleb hoida väga head süühügieeni (suud iga kord pärast söömist loputada kloorheksidiiniga), suus olevatele haavadele aplitseerida kloorheksidiiniga geeli. Vahetada kummisikuteid. Jätkata antibakteriaalset rai ja valu korral võtta paratsetamooli ja/või ibuprofeeni. Jätkata ravi ortodondi juures. Samuti nähtub, et K.-M. M. suunati 15.01.2020 alalõualuumurru XXX (asus murrupilus) eemaldamiseks, mis toimus 20.01.
  2. Hagiavalduse kohaselt tehti K.-M. M. kolm operatsiooni, mis põhjustasid tugevat valu ja kannatusi. Haiglajärgne valu kestis umbes kuu aega, mille vältel võttis K.-M. M. kolm korda päevas valuvaigisteid ja lisaks tuli tal manustada ka antibiootikume. Tarkushamba väljaopereerimise järgsel päeval ei saanud K.-M. M. tervet päeva valu tõttu koolis olla. Valu kestis mitu päeva ja seda tuli leevendada valuvaigistitega. Operatsioonijärgne hooldus hõlmas toiminguid (loputamine, haava ja igemete puhastamine), mida tuli teha mitu korda päevas, mis võtsid oma aja ja tekitasid ebamugavust. Iga paari päeva tagant tuli vahetada sikuteid. Lisaks tuli käia arstivisiitidel, mistõttu tuli koolist korduvalt puududa. Operatsioonijärgne toitumine erines tavapärasest: kuue nädala jooksul tuli kolm korda päevas teha toit saumikseriga vedelaks massiks, mida kõrrega manustada. Algul sai ostetud apteegist valgujooke, kuid see osutus liiga kulukaks. Vedeltoit tuli iga päev võtta kaasa kooli ja mujale, kuhu mindi. K.-M. M. võttis sellel ajal kaalust alla XXX. Rääkimine oli operatsiooni järel raskendatud, mistõttu ei saanud K.-M. M. vastata koolis suulisi ülesandeid ega ladusalt suhelda. Samuti pidi ta jääma kõrvale rahvarohkematest üritustest, mis olid eelnevalt paranemise ajaks planeeritud. Samuti kirjeldas kannatanu seaduslik esindaja kohtuistungil, kuidas tema muidu hästi valu taluv laps karjus operatsioonide ajal valust, ei saanud kuu aega midagi tahket süüa ja pidi puhastama kolm korda päevas igemeid, mis takistas valu hoolimata võetavatest valuvaigistitest ning seejärel, kui kõik on juba parem, läheb murrupealset tarkushammast välja opereerima, mis omakorda tähendas, et kogu selle asjaga tuleb tegeleda neli kuud.
  3. Nagu juba märgitud, tuleb VÕS § 134 lg 2 järgi maksta mittevaralise kahju hüvitamiseks kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati tervisekahjustus. Kuna süüdistatava A. Pildi löögi tagajärjel tekkis kannatanul K.-M. M. tervisekahjustus – alalõualuu kaksikmurd, tuleb K.-M. M.e maksta mõistlik rahaline hüvitis, kuna iga tekitatud vigastusega kaasneb ka moraalne kahju. Arvestada tuleb kindlasti ka sellega, et asjaoludest nähtuvalt oli tegemist kannatanu poolt provotseerimata ründega A. Pildi poolt, s.t et kannatanul ei olnud A. Pildiga eelnevalt mingit suhtlust ja kannatanu K.-M. M. ise ei olnud A. Pildi suhtes agressiivselt meelestatud, mis oleks võinud A. Pilti teda ründama ajendada. Kohtu jaoks on oluline ka see asjaolu, et kannatanu näol on tegemist väga noore inimesega, kes käis ja käib veel hetkel gümnaasiumis ning kelle elutee on alles algusjärgus ja juba ta on, ise mitte midagi valesti tehes, langenud raske kuriteo ohvriks, milline asjaolu saadab teda terve pika elu. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et A. Pilt põhjustas alaealisele kannatanule tervisekahjustuse ühe tugeva löögiga, mis tuli kannatanule ootamatult ning seda, et põhjustatud tervisekahjustus oli raske, kuna põhjustas suurt valu ning vajas korrigeerimiseks mitmeid operatsioone, mis samuti põhjustasid kannatanule valu ja lisaks seda, et kannatanu tundis valu ka operatsioonide järgselt ja paranemisprotsessi vältel mitmeid kuid, tehes tavapäraseid toiminguid (pestes, rääkides, süües) ning et kannatanule paigaldati meditsiinidokumentidest nähtuvalt XXX, mis jääb elu lõpuni, on õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 5000 eurot. Selline mittevaralise kahju hüvitise suurus vastab ka kohtupraktikale.6 Seega mõistab kohus TsMS § 438 lg 1 ja VÕS §Riigikohtu õigusteabe osakonna poolt koostatud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes
  4. aastal“; Riigikohtu elektroonilisel 6 16
(18)de 128, 134, 136, 1043 ja 1045 alusel süüdistatavalt Andero Pildilt kannatanu K.-M. M. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 5000 eurot. IV KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE OSAS
  1. Kriminaalasjas on asitõendiks kriminaalasja juures pakendis nr 1 asuv DVD+R plaat, millele on salvestatud 14.11.2019 Tartu linna Ülikooli tänava valvekaamera salvestus. Anud DVD+R plaat tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. V KANNATANUTE TEAVITAMINE
  2. KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
  3. Kannatanu D. O. (ik XXX), K. M. M. (ik XXX) ja tema seaduslik esindaja H. M. (ik XXX) on eelmärgitud õigust kasutanud ja esitanud vastavalt KrMS § 38 lg-s 5 sätestatule taotluse enda teavitamiseks A. Pildi ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. VI KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS
  4. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on A. Pildi menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 211,20 eurot (tl 131-132). Lisaks on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (alates
  5. jaanuarist 2020 on kuutasu alammäära 584 eurot). Seega on kõik A. Pildi menetluskulud kokku 1087,20 eurot.
  6. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  7. A. Pilt avaldas kohtuistungil, et tal ei ole ülalpeetavaid ja ta elatub XXX tööst. Kahjuks ei ole ta saanud veel tervet kuud tööl käia, on tööpuudus, kuid tema palk on kuskil XXX eurot. Tema tervis on korras. Pärast seda, kui kohus avaldas A. Pildile menetluskulude kogusumma, taotles A. Pilt nende ositi tasumist. A. Pildi kaitsja palus samuti võimaldada A. Pildil menetluskulude ositi tasumist. kodulehel kättesaadav tabel esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste kohta aastatel 2014-2016; Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna poolt koostatud kohtupraktika analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.-
  8. aastal“ 17
(18)53. Kohus on seisukohal, arvestades nii A. Pildi selgitusi tema sissetulekute kohta ja seda, et A. Pildi näol on tegemist täisealise töövõimelise isikuga, kuid arvestades ka asjaolu, et käesoleva otsusega paneb kohus A. Pildile kohustuse hüvitada katseaja jooksul kannatanule tekitatud mittevaralise kahju, on põhjendatud võimaldada A. Pildil menetluskulude ositi tasumist. Seega tuleb A. Pildil tasuda menetluskulu kokku 1087,20 eurot ära ositi 1 aasta jooksul, tasudes igakuiselt menetluskulude katteks vähemalt 90,60 eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.