← Eesti

2-19-12121/14

Obsah (4)§ 367§ 167§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivi

) § 367 lg 3 kohaselt liisinguandja kulutuste hüvitamise nõudest maha arvata. Liisingulepingu ülesütlemisel oli liisingueseme jääkmaksumus 3190,78 eurot. Hagis märgitud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, kas liisinguleping on kapitalirendi või kasutusrendi tüüpi liisinguleping. Kui kohus leiab, et nõuded kostjate vastu on põhjendatud, taotlevad kostjad hageja arvestatud viivise vähendamist mõistliku suuruseni, sest viivis ja kõrvalkulud ületavad põhivõla summat (tl-d 52-54). II. Kohtuotsuse põhjendav osa

  1. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja eraldi tõendamist järgmised asjaolud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): xxx ja kostja RVV Vara OÜ sõlmisid 13.04.2017 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Xxx XXX (VIN-koodiga XXX), liisingueseme ostuhinnaga 4000 eurot; xxx ja kostja V R sõlmisid 13.04.2017 käenduslepingu nr KXXX, millega V R kohustus vastutama 13.04.2017 liisingulepingust nr XXX tulenevate tagastamata laenusumma, intressi, kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete RVV Vara OÜ vastu täitmise eest käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma 10 000 eurot ulatuses. xxx ütles liisingulepingu üles 07.09.
  2. xxx müüs liisingueseme 02.10.2018 ostuhinnaga 1999 eurot.
  3. Kostjad on leidnud, et hagis märgitud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, kas liisinguleping on kapitalirendi või kasutusrendi tüüpi liisinguleping. Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingupoolte vahel sõlmiti kapitalirendi tüüpi liisinguleping. Liisingulepingu punkt 1.1 sisaldab järgmist tingimust: „1.
  4. Krediidi liik: Kapitalirendi tüüpi liising“ (tl 7, p 1.1). Liisingulepingu punkt 10.2 sisaldab järgmist tingimus: „10.
  5. Kui Liisinguvõtja on täitnud Lepingut kohaselt ja tasunud kõik Lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, läheb Liisingueseme omand Liisinguandjalt üle Liisinguvõtjale. Omandi ülemineku päevaks loevad Pooled päeva, millal Liisinguandjale on laekunud kõik Liisinguvõtja poolt tasumisele kuuluvad maksed“ (tl 10, p 10.2). Kohtu hinnangul nähtub liisingulepingu punktist 10.2, et pooled on kokku leppinud liisingueseme omandi üleminekus liisinguvõtjale pärast lepingust tulenevate raha tasumise kohustuste täitmist, milline tingimus on kapitalirendi tüüpi liisingulepingu tunnuseks. Lepingupooled ise on pidanud lepingut kapitalirendi tüüpi liisingulepinguks, mis nähtub liisingulepingu põhitingimustest (tl 7, p 1). 3

(8)Kohus on seetõttu seisukohal, et lepingupooled on sõlminud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu, mida kohus võtab arvesse pooltevahelisele võlasuhtele lepingu ja seaduse kohaldamisel.
  1. Hageja nõuab kostjalt liisingueseme omandamise hüvitamata kulude (jääkmaksumuse) hüvitamist. Hageja ütles lepingu üles 07.09.
  2. Lepingu ülesütlemise seisuga oli saabumata 32 liisingumakse kogusummas 3090,66 eurot tasumise tähtpäev (tl 6 – maksegraafik). Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud väidetega, mille kohaselt on jääkmaksumuse hüvitamise nõue loetud osaliselt või tervikuna täidetuks. Hageja põhjendab oma nõuet asjaoluga, et liisinguese müüdi ostuhinnaga 1999 eurot ja müügist saadud raha arvestati liisingueseme ja dokumentatsiooni tagastamise viivitamise hüvitise katteks, sissenõudmisega seotud kulude katteks, hüvitise (lepingu ülesütlemine) katteks, hüvitise laenuintresside tasumisega viivitamise katteks, kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud viivise katteks, müügiteenuse arve katteks ja alates lepingu ülesütlemisest arvestatud viivise osaliseks katteks. Liisingulepingu punkt 11.2 sisaldab järgmist tingimust: „11.
  3. Lepingu ülesütlemisel ükskõik millisel punkti 11.
  4. alapunktides toodud alusel, kohustub Liisinguvõtja tagastama Liisinguandjale Liisingueseme 7 (seitse) kalendripäeva jooksul alates Lepingu ülesütlemisest, peale seda Liisinguandjal on õigus Liisinguese võõrandada omal äranägemisel ja saadud summa arvelt katta Krediidi jäägi, Liisingueseme Netohinna finantseerimise kulu, Liisingueseme võõrandamisel Liisinguandja poolt tehtud kulutused (s.h Liisingueseme hindamise, võõrandamiseks ettevalmistamise ja võõrandamise kulud) ja muud Lepingust tulenevad Liisinguandja nõuded“ (tl 10, p 11.2). Kohus on seisukohal, et liisingulepingu punktis 11.2 sisaldub tüüptingimus, mis reguleerib liisinguandja nõuete rahuldamist raha arvel, mille liisinguandja on saanud pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja valduses oleva liisingueseme võõrandamisel. Sealhulgas reguleerib tingimus liisinguandja poolt liisingueseme finantseerimisel kantud kulutuste hüvitamise nõude rahuldamist. Liisinguandja ja liisinguvõtja õigus kalduda

§ 367

lg-s 3 sätestatust kõrvale on piiratud.

§ 367

lg 3 kohustab liisingueseme liisinguandjale jäämisel arvestama hüvitisnõude esitamisel eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal, mitte selle müügihinda. Poolte kokkuleppel on lubatud (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda liisingueseme väärtuse asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kuid selline kokkulepe peab vastama mitmele kriteeriumile. Liisingueseme müügihind ei tohi erineda oluliselt eseme turuhinnast (mõistlikuks ja lubatavaks on peetud hinnaerinevust kuni 10%) ning liisinguandjal peab olema kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Lubatav ei ole kokkulepe, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainult liisinguvõtjale (vt ka Riigikohtu 03.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑21‑17, p 23). Kohus leiab, et hageja ei ole hagis märkinud asjaolusid, millest nähtub liisinguandja ja liisinguvõtja kokkuleppe kehtivus, millega on kõrvale kaldutud

§ 367lg-s 3 sätestatust.

Hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mille järgi saab pidada liisingulepingu punktis 11.2 sisalduvat kokkulepet tüüptingimusena kehtivaks. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et liisingulepingu punkt 11.2 on tüüptingimusena tühine osas, mille kohaselt ei võeta liisinguandja kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel

§ 367lg 3 järgi liisingueseme väärtust.

Pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvad

§ 367lg-d 1 ja 3.

7.

§ 367

lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 4

(8)Hageja on avaldanud, et liisingueseme väärtus liisinguandjale tagastamise hetkel oli 1999 eurot, mis on võrdne liisingueseme müügihinnaga. Kostjad on leidnud, et hageja ei ole tõendanud liisingueseme väärtust selle hagejale tagastamise hetkel. Kostjad on pidanud liisingueseme väärtuseks 2299 eurot. Kostjad on leidnud, et liisingueseme väärtus tuleb arvestada maha jääkmaksumuse hüvitamise nõudest. Hageja esitas liisingueseme väärtuse tõendamiseks sõiduki hindamise akti xxx, mille on koostanud A S (tl-d 91-92), A S ja V B 01.10.2018 e-kirjavahetuse (tl 86) ja A Si 04.06.2020 e-kirja (tl 87). Kostja esitas liisingueseme väärtuse tõendamiseks veebilehe xxx.ee 09.02.2020 väljatrüki (tl 56), sõiduki taustakontrolli väljatrüki (tl-d 57-58) ja J Pi 07.03.2016 elektronkirja, millele oli lisatud XXX-i 7.3.2016 arve nr 5911 (tl-d 95-96). Sõiduki hindamise aktist XXX nähtuvalt on toimunud liisingueseme ülevaatamine 28.09.
  1. Aktis on kajastatud järgmised märkused: „Esistange avariiline ja muljutud, kõik koopaääred Rtes, sõiduk vajab ülevärvimist. Sõiduk osalenud 3 avariis, ABS tuli põleb, viitab pidurisüsteemi rikkele.“ Aktis on märgitud hinnaks 1999 eurot. Akti on allkirjastanud koostajana A S (tl 91). A Si ja V B 01.10.2018 e-kirjavahetuses on märgitud liisingueseme kohta: „[---] Meie eksemplar on absoluutselt roostetanud [---]“ (tl 86). A S on 04.06.2020 e-kirjas selgitanud, et sõiduki kere oli tugevasti roostes, orienteeruv keretööde maksumus oli 3000-3500 eurot, ABS põles, roostetasid kõik rattakoopad, ukseääred, tiiva ääred, esistange muljutud, tagastange muljutud, käigukast oli avariirežiimis. A S on välja toonud, et Xxx XXX on samaväärne xxx mudeliga (mootor, veermik on 1:1-le), mida müüakse hinnaga 14001900 eurot, mistõttu auto rikkeid ja värvitöid arvestades oli auto hind igati mõistlik. A S on 04.06.2020 e-kirjas avaldanud, et ta on pidanud sõidukite hindaja ametit kaheksa aastat xxx (tl 87). Kostjate esitatud veebilehe Auto24.ee 09.02.2020 väljatrükist nähtuvalt on sarnane sõiduk olnud müügis hinnaga 2299 eurot (tl 56). Kohus leiab, et hageja on tõendanud liisinguesemeks oleva sõiduki hindamise 2018.a septembris. A S on e-kirjas avaldanud, et ta on töötanud sõidukite hindajana kaheksa aastat. Kohtu hinnangul ei ole pooled tõendanud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla A Si eriteadmised sõidukite hindamisel. Kohus leiab, et 8-aastane töökogemus sõidukite hindajana annab alust pidada A Si eriteadmistega isikuks, kes on oma senisele kogemusele tuginedes võimeline hindama sõidukite väärtust. Hindamisaktist nähtuvad konkreetse sõiduki seisund (erinevad rikked, rooste), mida A S on arvestanud sõiduki väärtuse määramisel. Kohus leiab, et kostja esitatud xxx 09.02.2020 väljatrükk ei tõenda sõiduauto väärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal 2018.a septembris. Väljatrükis on andmed müügipakkumise kohta ja selles märgitud ostuhind, mida müüja soovib saada, ei ole sama, mis kohalik keskmine turuhind (väärtus). Väljatrükis ei ole märgitud sõiduki puudusi. Sellest saab eeldada, et pakutav sõiduk on sõidukõlblik ja ilma oluliste puudusteta. Liisinguesemel seevastu esinesid mitmed puudused (sh oli autokere roostetanud, käigukastil esines rike), mis mõjutavad sõiduki väärtust. Kohtu hinnangul näitab kostjate esitatud väljatrükk, et kasutuskõlbliku ja oluliste puudustega sõiduki pakkumishind on 300 euro võrra kõrgem puudustega sõiduki väärtusest. See aga kinnitab hindamisaktis märgitud konkreetse liisingueseme väärtuse kohta antud hinnangu usutavust, sest müügipakkumises märgitud oluliste puudusteta sõiduki hind 2299 eurot ei erine sedavõrd oluliselt hindamisaktis märgitud erinevate riketega liisingueseme väärtusest 1999 eurot. Kostjate esitatud 09.02.2020 sõiduki taustakontrolli väljatrükk (tl-d 57-58) ja J Pi 07.03.2016 elektronkiri, millele oli lisatud xxx-i 7.3.2016 arve nr 5911 (tl-d 95-96) ei sisalda andmeid liisingueseme väärtuse kohta. Tõenditest nähtub, milline oli liisinguesemeks oleva sõiduki müüja ja ostja vahel kokkulepitud ostuhind 2016.a märtsis. Lepingupoolte vahel kokkulepitud ostuhinda võib arvestada sõiduki väärtuse hindamisel, kuid kuivõrd tõendid kajastavad andmeid 2016.a märtsist, ei saa neid arvestada liisingueseme väärtuse kindlakstegemisel
  2. a septembris. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei lükka ümber hageja väiteid liisingueseme väärtuse kohta ega tõenda hageja avaldatust erinevat liisingueseme väärtust 2018.a septembris. 5
(8)Kohus on ülaltoodut arvestades tõendanud liisingueseme väärtuse 1999 eurot liisingueseme tagastamise ajal liisinguandjale. Kohus leiab, et liisinguandja liisingueseme omandamise hüvitamata kulude (jääkmaksumuse) hüvitamise nõude suurus on 1091,66 eurot (jääkmaksumus 3090,66 eurot – liisingueseme väärtus liisinguandjale tagastamise ajal 1999 eurot = 1091,66 eurot). Liisinguandjal oli seetõttu õigus nõuda liisinguvõtjalt liisingueseme omandamise hüvitamata kulude (jääkmaksumuse) 1091,66 eurot hüvitamist.
  1. Hageja nõuab kostjatelt enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud 20.06.2018, 20.07.2018 ja 20.08.2018 liisingumaksete tasumist (tl-d 26, 38). Hageja on toonud välja, et tasumata liisingumaksete ja jääkmaksumuse summa on 3190,78 eurot (tl 26). Kohus lahendas eelnevalt hageja nõude jääkmaksumuse 3090,66 eurot hüvitamiseks. Kohus lahendab järgnevalt tasumata liisingumaksete 100,12 eurot tasumise nõude. Liisingulepingu punkt 7.1 sisaldab järgmist tingimust: „Liisinguvõtja tasub Liisinguandjale Liisingumakseid, Intresse Põhitingimustes sätestatud Intressimäära alusel ja teisi tasusid vastavalt Lepingule ja Maksegraafikule. Liisinguvõtja tasub kõik Liisingumaksed nii, et need laekuksid Liisinguandja arvelduskontole Maksepäevaks ning vastaksid Lepingus ja Maksegraafikus toodud suurusele“ (tl 9, p 7.1). Liisinguvõtja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis 20.06.2018 liisingumakse tasumata osaliselt ning 20.07.2018 ja 20.08.2018 maksed tervikuna. Kostjad ei ole vaidlustanud liisingumaksete tasumata jätmist ega tõendanud liisingumaksete tasumist. Maksegraafikus märgitud liisingumaksete tasumise tähtpäev on saabunud. Liisinguandjal oli seetõttu õigus nõuda liisinguvõtjalt liisingumaksete 100,12 eurot tasumist.
  2. Hageja nõuab kostjalt kuni 07.09.2018 arvestatud intressi 276,99 tasumist (tl-d 26, 4). Kostjad ei ole vaidlustanud intressiarvestust ega tõendanud intressi tasumist. Maksegraafikus märgitud intressi tasumise tähtpäev on saabunud. Liisinguandjal oli seetõttu õigus nõuda liisinguvõtjalt intressi 276,99 eurot tasumist.
  3. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisinguandja loovutas liisingulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hagejal on seetõttu õigus nõuda kostja RVV Vara OÜ-lt liisingueseme omandamise hüvitamata kulude (jääkmaksumuse) 1091,66 eurot hüvitamist, liisingumaksete 100,12 eurot tasumist ja intressi 276,99 eurot tasumist.
  4. Liisingulepingu punkt 11.11 sisaldab järgmist tingimust: „Kui Liisinguvõtja hilineb ükskõik millise Liisingumakse või mõne muu Lepingujärgse summa maksmisega (välja arvatud Intress, millelt viivist ei arvutata), maksab ta iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest Liisinguandjale viivist 0,5% (null koma viis) protsenti tasumisele kuuluvalt summalt päevas“ (tl 11, p 11.11). Liisingulepingu punkt 11.11 sisaldab järgmist tingimust: „Viivise arvestamisega alustatakse vastavale Maksepäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani (kaasa arvatud)“ (tl 11, p 11.12).

§ 167

lg-de 1 ja 3 kohaselt on uuel võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivise tasumist. Hageja nõuab kostjatelt tasumata liisingumaksete ja jääkmaksumuse summalt 3190,78 eurot määraga 0,5% päevas alates 07.09.2018 kuni 13.08.2019 arvestatud viivise 5419,08 eurot tasumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et liisingumaksete tasumise nõude suurus on 100,12 eurot ja jääkmaksumuse hüvitamise nõude suurus on 1091,66 eurot. Seetõttu on liisingulepingu punkti 11.11 järgi võimalik viivist arvestada 1191,78 eurolt. Ajavahemiku 07.09.2018 kuni 13.08.2019 arvestatud viivis määraga 0,5% päevas põhinõudelt 1191,78 eurot on 2031,98 eurot. Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole põhjendatud viivise nõudmine põhinõude summat ületavas osas. Hageja on üldsõnaliselt põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub 6

(8)liisinguandjale kahju tekkimine. Seejuures ei ole hageja välja toonud kahju suurust. Seetõttu on hagejal võimalik liisinguvõtjalt nõuda viivist põhinõude 1191,78 euro ulatuses. Hagejal ei ole õigus nõuda sissenõutavaks muutunud viivise 4227,30 eurot (5419,08-1191,78=4227,30) tasumist.

§ 113

lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad on esitanud taotluse viivise vähendamiseks mõistliku suuruseni. Kostjad ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saab kohus hinnata poolte õigustatud huve ja majanduslikku seisundit. Kohus võtab arvesse, et kostjad ei ole võlgnevust pärast selle sissenõutavaks muutumist täitnud. Seetõttu ei anna kohustuse täitmise ulatus alust vähendada viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on võimalik liisinguvõtjalt nõuda viivist põhinõude 1191,78 eurot ulatuses. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda viivist TsMS § 367 alusel täiendavalt protsendina.

  1. xxx ja kostja V R sõlmisid 13.04.2017 käenduslepingu nr KXXX punkt 1.1 sisaldab järgmist tingimust: „1.
  2. Lepinguga kohustub Käendaja Võlausaldaja ees vastutama Võlausaldaja ja RVV Vara OÜ , registrikood 12491440 (edaspidi nimetatud Liisinguvõtja, Põhivõlgnik vahel 13.04 2017 a sõlmitud Liisingulepingu nr xxx (edaspidi nimetatud Liisinguleping), Krediidi summa 4000,00 neli tuhat Euroopa Liidu eurot ja selle kõigi tulevikus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade (edaspidi nimetatud Liisinguleping ) nõuetekohase täitmise eest“ (tl 13, p 1.1). Käenduslepingu punkt 1.2 sisaldab järgmist tingimust: „1.
  3. Käendaja vastutab Liisinguvõtja poolt tagastamata Krediidi summa , tasumata Intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti Liisinguvõtjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt Liisinguvõtja. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 10 000,00 kümme tuhat) Euroopa Liidu eurot“ (tl 13, p 1.2). Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus liisinguvõtjalt nõuda liisinguandja liisingueseme omandamise hüvitamata kulude (jääkmaksumuse) 1091,66 eurot hüvitamist, liisingumaksete 100,12 eurot tasumist, intressi 276,99 eurot tasumist ja viivise 1191,78 eurot tasumist.

§ 167

lg 1 järgi läksid liisingulepingust tulenevate nõuete loovutamisega liisinguandjalt hagejale üle ka käenduslepingust tulenevad nõuded käendajast kostja V Ri vastu. Kohus leiab, et käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt vastutab kostja V R käendaja liisingueseme jääkmaksumuse hüvitamise, liisingumaksete, intressi ja viivise tasumise nõuete täitmise eest solidaarselt kostja RVV Vara OÜga. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt 10 000 eurot. Kostja RVV Vara OÜ liisingulepingust tulenevate kohustuste summa ei ületa 10 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja V R kohustatud solidaarselt kostja RVV Vara OÜ-ga tasuma hagejale liisingueseme jääkmaksumuse hüvitise 1091,66 eurot, liisingumaksed 100,12 eurot, intressi 276,99 eurot ja viivise 1191,78 eurot. 13. Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ja mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja liisingueseme jääkmaksumuse hüvitise 1091,66 eurot, liisingumaksed 100,12 eurot, intressi 276,99 eurot ja viivise 1191,78 eurot. Kohus jätab rahuldamata järgmised hageja raha tasumise solidaarkohustuste täitmise nõuded kostjate vastu: nõue tasuda põhinõue 1999 eurot, nõue 7

(8)tasuda sissenõutavaks muutunud viivist 4227,30 eurot, nõue tasuda viivist põhinõude 3190,78 eurot määraga 0,5% päevas alates 14.08.
  2. Hageja nõudis kostjatelt liisingumaksete võlgnevuse ja jääkmaksumuse, intressi ja viivise tasumist, millised nõuded kohus eelnevalt lahendas. Hageja ei ole hagis nõudnud kostjatelt hüvitist 390 eurot intressi tasumisega viivitamise eest, lepingu ülesütlemise hüvitist 638,16 eurot, sissenõudmisega seotud kulusid 25 eurot, liisingueseme ja dokumentatsiooni tagastamise viivitamise hüvitist 334,95 eurot, müügiteenusega seoses kantud kulude 321 eurot hüvitist. Seetõttu ei saa kohus käesolevas asjas hinnata, kas hagejal on õigus kostjatelt eelnevalt nimetatud raha tasumise kohustuste täitmist nõuda, sh kas sellised kohustused on olemas. Kohus jätab seetõttu hindamata poolte väited ja esitatud tõendid nimetatud kohustuste ja nende ulatuse kohta.
  3. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
  4. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. TsMS § 163 lg 1 annab kohtule hagiavalduse osalise rahuldamise korral menetluskulude jaotuse otsustamisel diskretsiooniõiguse, mille teostamisel saab kohus arvesse võtta põhjusi, miks hagiavaldus jäeti osaliselt rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduse rahuldamise ulatust arvestades põhjendatud menetluskulude jaotamine võrdselt. Mõlemad pooled pidid vaidluse iseloomu ja vähest keerukust arvestades arvestama võimalusega, et hagiavaldus rahuldatakse osaliselt. Hageja nõue tuleneb tüüptingimustel sõlmitud lepingust ning hageja jaoks on vaidlus tavapärane. Hageja pidi kohtusse pöördumisel arvestama, et kohus peab jätma tühise tüüptingimuse kohaldamata ning tühisel tingimusel põhineva nõude osaliselt rahuldamata. Hageja on nõudnud kostjatelt viivise tasumist selliselt, et väljamõistetav viivisesumma ületab põhinõude summat ning hageja ei põhjendanud hagiavaldust kahju tekkimisega, mis ületab summaliselt põhinõuet. Seetõttu pidi hageja arvestama, et kohus ei saa viivisenõuet hageja nõutud ulatuses rahuldada. Kostjad pidid arvestama, et liisingulepingust tulenevate nõuete täitmata jätmisel ei pruugi liisingueseme väärtus katta liisinguandja nõudeid liisinguvõtja vastu. Hagejal oleks olnud võimalik vältida hagi osaliselt rahuldamata jätmist ja kostjatel nende vastu hagi esitamist. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades põhjendatud menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi järgi ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.