TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-20-1356 Otsuse kuupäev 19. veebruar 2021 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 6. mä

) § 23 lg 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse isiku terviseseisundit; tegevusvõimet; kõrvalabi, juhendamise 3 3-20-1356 ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; elukeskkonda; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi. Kuni 16-aastase lapse puude raskusastme tuvastamisel võetakse aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamus ja vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed (sotsiaalkaitseministri

1. veebruari
2. a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 5 lg 1). Ekspertarst peab arvamuse andmisel arvestama puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi, vajadusel täpsustama andmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt ning andma SKA-le arvamuse puude raskusastet taotleva isiku puude raskusastme kohta (määruse nr 18 § 4 lg-d 2-4). Erinevalt tööealise isiku puude raskusastme määramisest (määrus nr 18 § 6) ei rakendata lapse puude raskusastme määramisel võtmetegevuste raskusastme vastavustabelit ega lähtuta arvväärtustest (vrd määruse nr 18 §-d 5 ja 6, § 4 lg-d 4-9).
3. Halduskohus saab puude raskusastme määramise otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida üksnes seda, kas SKA on puude raskusastme tuvastamisel järginud menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-12-981, p 9). Ka ekspertarsti arvamuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohtu pädevuses ei ole arvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsuse kontroll. Kohus saab kontrollida, kas arst on hinnanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, lähtunud asjakohastest andmetest ning oma arvamust nõuetekohaselt põhjendanud.
6. Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et selle adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (Riigikohtu halduskolleegiumi
7. septembri
8. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Arvestades puude raskusastme hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust, piisab otsuse põhjendamiseks sellest, kui SKA selgitab otsuses taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti. Kuigi SKA
9. märtsi
10. a otsusest nr P26O-2020-23861 ei nähtu konkreetselt, millistele tervise infosüsteemi andmetele ekspertarst on tuginenud, s.t ei ole viidatud erinevate arstide sissekannetele ja konkreetsetele visiitidele, nähtub otsusest, millistele õigusnormidele otsuse koostamisel tugineti ning milliseid asjaolusid ja erinevate arstide kirjeldatud kaebaja terviseandmeid arvesse võeti. Otsuses on esitatud ka ekspertarsti
11. veebruaril 2020 koostatud kaebaja terviseseisundi kokkuvõtlik kirjeldus ning selle pinnalt tehtud järeldused. Ühtlasi on SKA kaebajale sügava puude raskusastme asemel raske puude raskusastme määramist täiendavalt põhjendanud
12. juuni
13. a vaideotsuses nr 8-3/15345-
14. Kuigi vaideotsuse põhjendustes ilmnevad ebatäpsused (vt täpsemalt käesoleva otsuse p 21), siis nähtuvad vaideotsusest veelgi täpsemalt rakendatud metoodika, SKA järeldused ning andmed, millele otsuse tegemisel tugineti. Samuti kajastub vaideotsuses teise ekspertarsti täiendav arvamus. Seetõttu saab kohtu hinnangul lugeda põhjendamiskohustuse nõuetekohaselt täidetuks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-d 13).
15. Kaebaja
16. jaanuari
17. a taotluse kohaselt vajab kaebaja pikemate vahemaade läbimiseks autot, käru või saatjat ning ta kasutab ortopeedilisi jalanõusid. Kaebajal on vähene kõne ja ta kasutab piktogramme, kommunikaatorit ja kehakeelt. Kaebaja vajab ööpäevaringselt abi ning juhendamist igas valdkonnas, sh söögi- ja hügieenitoimingutel, riietumisel ja ravimite saamiseks. Kaebaja vajab õppetegevusel individuaalset lähenemist ja palju tähelepanu. Samuti saab kaebaja lapsehoiu-, transpordi-, tugiisiku- ja rehabilitatsiooniteenust (tl 28p). 4 3-20-1356
18. Ekspertarsti
19. veebruari
20. a arvamusest nähtub, et arst on kaebaja terviseseisundi hindamisel lähtunud kaebaja taotlusest ning kaebaja kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest (tl 33). Arst on juhindunud taotluse esitamise aasta, s.o
21. a kui ka sellele eelnenud 2016.-
22. a andmetest (tl-d 34-50). Kohus on seisukohal, et ekspertarst on võtnud arvamuse andmisel aluseks asjakohased andmed. Kohus märgib, et ekspertarst ei saanud
23. veebruaril 2020 arvesse võtta Mittetulundusühingu Ühiselt füsioterapeudi
24. mai
25. a hinnangut, kuivõrd see koostati pärast viimati nimetatud ekspertarsti arvamuse ja SKA
26. märtsi
27. a otsuse nr P26O-2020-23861 väljastamist. 14.

§ 2

lg 11 kohaselt on kuni 16-aastasel lapsel võimalik tuvastada sügav, raske või keskmine puue. Vaidlus puudub selles, et kaebajal esineb puue, kuid menetlusosalised on eriarvamusel selles osas, kas tal on sügav või raske puue. Sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt (

§ 2lg 11 p 1).

Raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval (

§ 2lg 11 p 2).

Ekspertarst pidi hindama, millises ulatuses kaebaja

§ 2

lg-s 2 sätestatud kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet vajab, s.t kas pidevalt ja ööpäevaringselt või igal ööpäeval.

1. Ekspertarst märgib
2. veebruari
3. a arvamuses, et kaebajal on kasvu, kaalu ja arengu mahajäämus. Kaebaja füüsiline tasakaal on ebakindel, kuid igapäevasel liikumisel on kaebaja iseseisev. Kaebaja suutlikkus keskenduda vaimset pingutust nõudvale tegevusele on vähene, kuid lapse osalemine õpitegevuses on oluliselt paranenud. Kaebaja sõnavara on piiratud, hääldus lihtsustunud, kaebajal avaldub tugev prosoodiapuue, ta moodustab L ja N hääliku keeletippu ülahuulel hoides ning tal puudub R häälik, telefoniga rääkides moodustab ta arusaamatut lalinkõnet, lugemisel tunneb ära terviksõnu ning loeb koos häälides kokku ühekuni kahesilbilisi tuttavamaid sõnu ja baaslauseid, osates neid ühendada pildiga. Kokkuvõtlikult leidis ekspertarst, et kaebaja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, tal on raske keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle ning sellest tulenevalt raske puue (tl 33). Ekspertarsti välja toodud põhjendusi ja kaebaja terviseandmeid arvestades ei ole kohtul alust asuda teistsugusele seisukohale. Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks arvamuse andmisel olulised asjaolud arvestamata jätnud. Arst on käsitlenud nii kaebaja liikumisvõimekust, vaimseid võimeid kui ka keele- ja kõnefunktsiooni. Ekspertarst on tervise infosüsteemis olevaid andmeid õigesti kasutanud, neid analüüsinud ning oma arvamust põhjendanud. Ekspertarsti järeldus, millest nähtuvalt on kaebajal raske keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle ning sellest tulenevalt raske puue, on kohtule arusaadav.
4. SKA
5. märtsi
6. a otsuse nr P26O-2020-23861 koostamisel aluseks võetud
7. veebruari
8. a ekspertarvamuse korrektsust kinnitab ka teine ekspertarst, kes andis oma arvamuse vastustaja läbi viidud vaidemenetluses (tl 51). Kuivõrd SKA
9. juuni
10. a vaideotsuse nr 8-3/15345-3 kohaselt tutvus ekspertarst arvamuse andmisel kaebaja terviseandmetega ning kaebaja vaidega (tl 11), millega koos esitas kaebaja SKA-le ka Mittetulundusühingu Ühiselt füsioterapeudi
11. mai
12. a hinnangu, peab kohus usutavaks, et ekspertarst tutvus arvamuse andmisel ka viimati nimetatud füsioterapeudi hinnanguga. Vastustaja kinnitab eeltoodut ka vastuses kaebusele (tl 27). Kuigi kaebaja esitatud füsioterapeudi hinnangule ei ole ekspertarst ja SKA eraldiseisvalt viidanud ning seda üksikasjalikult käsitlenud, ei tähenda see, et vastustaja oleks kaebaja esitatud dokumendi tähelepanuta jätnud. Samuti ei nähtu kohtule, et füsioterapeudi hinnang läheks vastuollu kaebaja tervise infosüsteemis kajastuvate terviseandmetega või ekspertarstide arvamustega. 5 3-20-1356 Vastustaja peab kogu teavet hindama kogumis ning kohtule ei ilmne, et vastustaja oleks tõendite hindamisel ka vaidemenetluses vigu teinud.
13. Vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarst ei nõustu kaebaja seadusliku esindaja hinnanguga, et kaebaja on sügava liikumispuudega. Arst märgib, et kaebaja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt ning sööb, riietub ja teeb hügieenitoiminguid eakohaselt. Probleemiks on vaimsete võimete ja kõne arengu mahajäämus, mistõttu esineb tal igapäevane kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus. Ööpäevaringset kõrvalabi vajadust kaebaja terviseandmed ei kajasta. Kaebaja viibib kolmandiku ajast koolis, kus on tagatud eripedagoogiline ja logopeediline abi, kolmandiku osa magab ja lapsevanem saab intensiivsemat puudest tulenevat eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet pakkuda vaid osal ajast päevas ning mitte ööpäevaringselt, mis vastab raskele puudele (tl 51). Kohtu hinnangul on ka vaidemenetluses antud arvamuses ekspertarst tuginenud asjakohastele andmetele ning oma seisukohti arusaadavalt põhjendanud, mistõttu puudub kohtul alus ka selle ekspertarvamuse usaldusväärsuses kahelda.
14. Kohus märgib, et kaebajal varasemalt SKA
15. mai
16. a otsusega nr P26O-2017-57956 lisaks raskele keele- ja kõnepuudele liikumispuude tuvastamine ei tähenda, et SKA peab liikumispuude tuvastama ka järgnevatel aastatel koostatavates otsustes. Tegemist on individuaalsete otsustega, mille tegemisel lähtutakse otsuse tegemise ajal tähtsust omavatest aktuaalsetest andmetest, arvestades, et isiku terviseseisund võib ajas muutuda. Samas aga nähtub eelviidatud
17. a otsusest, et isegi kui kaebajal varasemalt tuvastati ka liikumispuue, siis tuvastati kaebajal sarnaselt vaidlusaluse SKA
18. märtsi
19. a otsusega nr P26O-2020-23861 siiski raske ning mitte sügav puue. Vastustaja otsus ei ole meelevaldne. SKA on
20. märtsi
21. a otsuse nr P26O-2020-23861 tegemisel võtnud arvesse kaebaja
22. jaanuari
23. a taotluses sisalduvaid andmeid, tervise infosüsteemis sisalduvaid andmeid ning ekspertarsti
24. veebruari
25. a arvamuse. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja puude raskusastme kindlakstegemisel oleksid ekspertarstid lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud olulised terviseandmed arvestamata. SKA on järginud uurimispõhimõtet (HMS § 6), tugineb asjakohastele kaebaja terviseandmetele ning otsus on kaalutlusvigadeta (HMS § 4 lg 2). Ühtlasi ei ole vastustaja rikkunud menetlusnorme ning puude raskusastme tuvastamise otsuses on märgitud ka määruse nr 18 § 8 lg-s 1 sätestatud andmed. Seega on SKA õiguspäraselt tuvastanud kaebajal raske keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalde ning raske puude raskusastme.
26. Samuti on õiguspärane kaebajale määratud sotsiaaltoetuse määr.

§ 6

lg 5 p 2 kohaselt makstakse puudega lapse toetust raske puudega lapsele 630 protsenti sotsiaaltoetuse määrast. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal 25 eurot ja 57 senti kalendrikuus (

§ 5lg 1 ja 2020.

a riigieelarve seadus § 2 lg 4). Vaidlustatud otsusega määratud toetus summas 161 eurot ja 9 senti kuus vastab seega seaduse nõuetele (25,57×6,3=161,09 eurot).

1. Eeltoodust tulenevalt on SKA
2. märtsi
3. a otsus nr P26O-2020-23861 nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane ning puudub alus haldusakti tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja
4. jaanuari
5. a taotlus uuesti läbi.
6. Samuti ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud SKA
7. juuni
8. a vaideotsuse nr 8-3/15345-3 tühistamine. Vaideotsuses on märgitud, et vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarst on seisukohal, et kaebaja vajab igal ööpäeval kõrvalabi ja juhendamist 6 3-20-1356 enesehooldustoimingutes, liikumisel ja suhtlemisel ning vajab igapäevaselt järelevalvet eakohasest oluliselt enamal määral, kuid mitte ööpäevaringselt, ning tuvastatud on raske liikumispuue, raske psüühikahäire, raske keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle (tl 11p). Kohtul puudub kahtlus selles, et eelkirjeldatud põhjendusi sisaldav lõik, mille kohaselt on kaebajal lisaks raskele keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekaldele ka raske liikumispuue ja raske psüühikahäire, on vaideotsusesse ekslikult lisatud ning sellega ei ole vaideotsuse tegemisel tegelikkuses arvestatud. Juba järgmises lõigus on kirjas, et mõlemad ekspertarstid jäävad oma arvamuste juurde ning et kaebajal esineb raskele puude raskusastmele vastav raske keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle. Samuti nähtub vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarsti hinnangust, et arst ei ole vaideotsuses kirjeldatud seisukohta esitanud (tl 51). Lisaks eeltoodule on vaideotsuses ekslikult viidatud

§ 2

lg 11 p-le 3 ja § 6 lg 5 p-le 1 (tl 11p), mis käsitlevad raske puude asemel keskmist puude raskusastet ja keskmise puudega lapsele makstavat toetuse määra, kuid ka eeltoodud osas on tegemist vastustaja ilmselge eksimusega, kuivõrd otsuses omistatakse kaebajale siiski järjepidevalt raske puue. Kuigi vaideotsuse eeltoodud põhjendused olid ekslikud ei mõjutanud need asja otsustamist määral, mis tingiks vaideotsuse tühistamise (HMS § 58). Vastustaja on jõudnud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses asjakohaseid terviseandmeid arvestades lõppkokkuvõttes õigele järeldusele, et kaebajal esineb raske keeleja kõnefunktsiooni kõrvalekalle ning tema seisund vastab raske puude raskusastmele.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
2. HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimi tähemärgiga, sest kohtuotsuses on ulatuslikult kajastatud eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduse tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 7