Obsah (5)

§ 119§ 47§ 45§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord Muud selgitused 3-21-452 11.03.2021 Roby Koik Siim Gr

§ 119lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vanglas kinnipeetav Siim Grossberg esitas 02.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt paigutati kaebuse esitaja 21.01.2021 E2 osakonda kambrisse 1081 ning 28.01.2021 ümber kambrisse
2. S. Grossberg esitas vanglale märgukirju, kuna ei olnud rahul kambrite tingimustega. Kaebaja taotleb kohtu äranägemisel määrata kahjutasu kaebaja alandamise, ebainimliku kohtlemise, piinamise ja tervise rikkumise eest.
3. Kohus tegi 03.03.2021 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus vastustajal teatada, kas S. Grossberg on pöördunud Tartu Vangla poole mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega kaebuses toodud asjaoludel. Kohus palus saata asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid.
4. Tartu Vangla vastas 08.03.2021 kohtule, et S. Grossberg on 12.02.2021 esitanud Tartu Vanglale kahjunõude 1-13/25-1, mille lahendamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Kohtu seisukoht
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et Siim Grossbergi hüvitamiskaebust ei saa menetlusse võtta ja tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.

1. Tartu Vangla esitas koos vastusega kohtunõudele tõendina 12.02.
2. a registreeritud Siim Grossbergi kahjunõude nr 1-13/25-1, mis on vangla poolt vastu võetud 11.02.
4. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (riigivastutuse seaduse § 18 lg 2).
5. Praegusel juhul ei ole möödunud kaebaja 11.02.2021 Tartu Vanglale esitatud kahjunõudest kahte kuud ning vangla on kinnitanud kohtule, et kahjunõude menetlus on pooleli. Seega on kaebaja halduskohtu poole pöördunud ennatlikult ja kaebajal tuleb ära oodata kohtueelse menetluse tulemus. Juhul, kui Tartu Vangla jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kinnipeetav ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, siis on kaebajal õigus halduskohtu poole pöörduda. 8.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

1. Seaduses on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus kinnipeetava kahjunõudes vangla vastu. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 on sätestatud, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
2. Nähtuvalt Tartu Vangla 08.03.
3. a vastusest kohtunõudele koos asjakohaste tõenditega on kaebaja kahjunõude menetlus pooleli. Seega on kaebajal käesoleval hetkel kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

§ 45

lg 2 piirab kaebajal pöörduda kohtusse üksnes tuvastamiskaebusega, kui kaebajal on hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Kaebusest nähtub selgelt kaebaja tahe mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks Tartu Vangla vastu. 11.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on hüvitamisnõudes kohtueelne menetlus läbimata, ei ole kaebus kohtus lubatav ning see tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

12.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. See tähendab, et kaebajal on õigus pöörduda uuesti sama nõudega halduskohtu poole pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

1. Kaebuses taotles kaebaja ka määrata temale riigi õigusabi korras kaitsja, kuna tal puudub halduskohtumenetlusvõimekus. Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
3. Kuna S. Grossbergi 11.02.
4. a esitatud kahjunõude lahendus pole teada, siis ei ole põhjendatud taotluse esitajale riigi õigusabi andmine. Taotluse esitaja võib kohe pärast vanglalt vastuse saamist esitada uue riigi õigusabi taotluse selleks, et koostada õigusdokument (kaebus) või saada õigusnõustamist RÕS § 4 lg 3 punktidele 8 ja
5. Taotluse esitajal on õigus esitada uuesti riigi õigusabi taotlus enda esindamiseks halduskohtumenetluses, kui Tartu Vangla jätab tema kahju hüvitamise taotluse kahe kuulise tähtaja jooksul lahendamata või jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või tagastab taotluse.
6. Kohus jätab eeltoodud põhjustel S. Grossbergi riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel, sest taotluse esitajal on kohtu poole pöördunud ennatlikult ja taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
7. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 121lg 4).

Halduskohtu menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (

§ 119lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)