← Eesti

4-21-921/10

Obsah (8)§ 29§ 192§ 119§ 55§ 57§ 120§ 123§ 30

4-21-921 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2021.a, Pärnu Väärteoasja number 4-21-921 Kohtunik Tambet Grauberg Väärteoasi X1 (ik: x; elukoht: x; e-post: x) kaebus

) § 29 lg 1 p 1 ja § 119, kohus määras

  1. Rahuldada esitatud kaebus.
  2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseinik Siiri Kuke 12.02.2021.a otsus väärteoasjas nr 2670,21,000727 ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

3. Määrus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord

§ 192

lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseinik Siiri Kuke 12.02.2021.a otsusega väärteoasjas nr 2670,21,000727 karistati X1 LS § 233 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. 25.02.2021.a saabus Pärnu Maakohtule X1 kaebus eelviidatud otsuse tühistamiseks

§ 29lg 1 p 1 alusel.

4-21-921 15.03.2021.a saabus Pärnu Maakohtule kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele ning asja materjalid. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi I patrullpolitseinik Siiri Kuke 12.02.2021.a otsus väärteoasjas nr 2670,21,000727 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 119

lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §le

  1. 12.02.2021.a kiirmenetluse otsuses kajastatud rikkumise kirjelduse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis mootorsõidukit ning ta ei andnud teed sõidukile, millel olid sisse lülitatud sinine vilkur. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Kasutades terminit "lühike kirjeldus", ei ole silmas peetud mitte seda, et kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-908, p-d 14-15).

§ 55

lg 1 p 2 ja § 68 lg 1 kohaselt kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, vaid nõutavad andmed, sh väärteo lühikirjeldus, kajastatakse

§ 57kohaselt kiirmenetluse otsuses.

Ka kiirmenetluse otsuses kajastatud väärteo lühikirjeldus peab vastama eelviidatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohtadele. Käesoleval juhul on kiirmenetluse otsuses faktilised asjaolud kajastatud ebapiisavalt. Nimelt menetlusalusele isikule heidetakse ette tee mitteandmist, samas ei ole kirjeldatud, milles see tee mitteandmine seisnes, nt politseisõiduki blokeerimises, pikaajalises eessõitmises, takistades möödumist vms. Ka näiteks süüdistades isikut kriminaalasjas KarS § 121 lg 1 järgi kehalises väärkohtlemises, tuleb süüdistusaktis ära näidata, milles see kehaline väärkohtlemine seisnes, nt rusikaga näkku löömine vms. Seega käesoleval juhul ei ole kiirmenetluse otsuses kajastatud rikkumise kirjelduse põhjal võimalik hinnata süüteokoosseisu täidetust. Samuti puuduvad ka tõendid, mis kinnitaks rikkumise toimepanemist. Tõendiks on ainult menetlusaluse isiku enda selgitused juhtunu kohta. Menetlusalune isik on sündmuskohal selgitanud, et nägi järsku politseisõidukit vilkuritega ette keeramas, sattus segadusse, mis oli mõjutatud teeoludest ja politseiauto kavatsusest. Lisaks kirjeldab menetlusalune isik olukorda esitatud kaebuses. Menetlusalune isik kirjeldab, et ületas ristmikku rohelise tulega ja samal ajal nägi paremal sõidukit, mis lülitas järsku ristmikul olles punase tule ajal sisse sinised tuled. Mõlemad sõidukid pidurdasid, juhtide vahel tekkis hetkeline silmside, kaebaja sattus segadusse ning seejärel sõitis edasi. Järgnevalt peeti kaebaja juba kinni ning alustati tema suhtes väärteomenetlus. Kaebaja kirjelduse kohaselt ei saa välistada, et ta peatus ristmikul just 4-21-921 seetõttu, et soovis anda vilkuritega politseisõidukile teed. Samuti on võimalik, et kaebaja pidurdas, kuna tekkimas oli liiklusohtlik olukord, s.o nägi paremalt lähenemas vilkuritega politseisõidukit ning võimaliku kokkupõrke vältimiseks pidurdas. Seega käesoleval juhul ei ole võimalik asuda tõsikindlale seisukohale, et kaebaja peatumine oli väär ning tegemist oli patrullsõidukile tee mitteandmisega. Ka näiteks LS § 17 lg 2 teine lause sätestab, et vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma. Eelnevast järeldub, tuginedes kiirmenetluse otsusele ja esitatud kaebusele, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada LS § 233 järgi kvalifitseeritava rikkumise koosseisu täidetust. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja teos puuduvad väärteo tunnused, mistõttu esineb

§ 29lg 1 p 1 alus väärteomenetluse lõpetamiseks.

Nii kaebuse esitaja kui kohtuväline menetleja on antud juhul nõustunud kirjaliku menetlusega. Samas

§ 120

lg 2 tulenevalt on kohtul vajadusel siiski õigus määrata kohtuistung.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, peab kohus uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Seega kui kohtul tekivad asja arutamisel kahtlused väärteo tõendatuses, peab ta astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on lisatõendite kogumisega kõrvaldatavad (vt nt RKKKo nr 3-1-1-125-12, p 6; nr 3-1-1-83-15, p 12 ja nr 3-1-1-67-15, p 20). Viidatust tulenevalt oleks kohtul küll istungimenetluse korral võimalik koguda tõendeid ka omal algatusel, kuulates üle nii kaebaja kui ka sündmuskohal viibinud politseiametniku(d). Siinjuures tuleb märkida, et ilmselgelt on kohtuistungil kaebaja selgitused juhtunu kohta samasisulised kaebuses kajastatud selgitustega. Samas leiab kohus, et isegi juhul, kui rikkumine peaks leidma täiendavata tõenditega, nt politseiametnike ütlustega, tuvastamist, tuleks kaaluda menetluse lõpetamist

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Käesoleval juhul heidetakse kaebajale ette sisse lülitatud vilkuritega politseisõidukile tee mitteandmist. Märgitust võib järeldada, et politseipatrull suundus väljakutsele või püüti peatada teist liiklusrikkujat. Samas antud juhul aga hakati hoopis tegelema kaebajaga, algatades tema suhtes väärteomenetluse. Politseipatrull jättis senise tegevuse, nt väljakutsele sõit või teise liiklusrikkuja peatamine, pooleli. Järelikult ei saanud kaebaja väidetav tee mitteandmine politseipatrulli märkimisväärselt segada ega takistada teenistusülesannete täitmist. Oma tähelepanu otsustati senise tegevuse asemel koondada hoopis kaebajale. Samuti nähtub esitatud kaebusest, et antud juhul oli tegemist pigem juhtide vahelise arusaamatusega. Seega juhul, kui rikkumine peaks leidma tuvastamist, oleks kohtu hinnangul kaebajale võimalik ette heita subjektiivsest küljest üksnes hooletust, s.o kaebaja oleks pidanud, sõltumata rohelisest lubavast fooritulest, veenduma, et paremalt ei lähene sõidukit, nt vilkuritega politseipatrull. Samuti kaebaja pärast peatumist ja hetkelist silmsidet vabastas tee koheselt ehk tegemist sai olla ajaliselt sekundites määratava tee mitteandmisega. Seega ka rikkumise tõendatusse korral ei saaks kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süüd pidada sedavõrd suureks, et isikut tuleks ilmtingimata väärteokorras karistada. Samuti ei ole antud asjas erilist avalikku huvi, mistõttu oleks menetluse jätkamine vajalik. Lisaks on tegemist varasemalt karistamata isikuga. Menetluse olulisteks aspektideks tuleb vältimatult pidada mõistliku menetlusaja tagamist ning isiku õiguste kiiret ja efektiivset kaitset juba varases menetlusetapis. Kohtu hinnangul on asja materjalide ja kaebuse pinnalt prognoositav menetluse lõpetamine ka menetluse jätkamise, s.o täiendavate tõendite kogumise ja kohtuistungi läbiviimise, korral. Seega leiab kohus, et antud 4-21-921 juhul ei ole menetluse jätkamine ja täiendavate tõendite kogumine kohtu algatusel ka otstarbekas. Menetluse jätkamisega kaasneksid ebavajalikud ja põhjendamatud kulud, s.o ajakulu. Lähtudes eeltoodust, kohus rahuldab esitatud kaebuse ning tühistab

§ 119

alusel vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.