← Eesti

2-20-100350/19

Obsah (8)§ 637§ 405§ 442§ 162§ 639§ 168§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-100350 Tsiviilasi AS-i Ü

)§ 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637lg 2¹ alusel keelduda.

7.

§ 405

lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

8. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Otsuses kaebekorra märkimine pole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel (Riigikohtu 8.

mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11 koos selles viidatud varasema praktikaga). 9. Ringkonnakohus ei pea

§ 637

lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Tõendatud pole hageja väide sõiduki parkimise kohta
  2. augustil 2019 kell 20.06 Narvas aadressil Joala 23c. Eelkõige pole tõendatud sõiduki parkimise aeg. Hagiavalduse lisa nr 2 (dtl 27) kajastab väidetavalt sõiduki parkimise aega, aga see on pdf-tüüpi fail, mille põhjal ei saa parkimise kuupäeva ega kellaaega tuvastada. Samuti pole tõendatud, et parklasse sõites saab autojuht parkimistingimustega tutvuda. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et parkimistingimused asuvad parkla tagaküljes (tõend nr 3, dtl 29) ja parkla sissesõidu juures pole tingimuste kohta silti ega märget, et tegemist on tasulise parklaga (tõend nr 9, dtl 74). Hageja esitatud skeemi (tõend nr 4, dtl 30) järgi paiknes sõiduk nii, et selle juurest polnud parkimistingimused nähtavad. Seega järeldas maakohus õigesti, et kostjal ei tekkinud leppetrahvi maksmise kohustust, kuna pooled ei sõlminud parkimislepingut. 3

(4)11. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti

§ 162lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, sest hagi jäi rahuldamata.

12.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud (v.a riigilõiv, vt järgmine p 13) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks ja nii ei teki kostjal apellatsioonimenetluses kulusid. Järelikult pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata. 13. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu

§ 150lg 1 p 2 alusel tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 14.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalsel) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.