← Eesti

2-18-17647/56

Obsah (12)§ 231§ 455§ 164§ 163§ 272§ 657§ 634§ 632§ 457§ 651§ 238§ 442

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-17647 Ko

§ 231lõike 1 kohaselt tõendada vaja.

Üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Kohus märgib, et kulutused toidule nähtuvad ka Swedbank AS-i kontoväljavõttest ja ostutšekkidest (III kd lk 824 86). Lisaks nähtuvad tšekkidelt kulutused pesuvahenditele. Arvestades asjaolu, et hageja on kasvueas laps, leiab kohus, et tema toidukulu summas 134.70 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. On ka üldteada, et lapsed kasvavad kiiresti, mistõttu ostetakse neile riideid tihedamini kui täiskasvanutele. Vaidlust ei ole, et ühel kuul võib lapse riietele kuluda suurem summa ja teisel kuul väiksem. Kohtu arvates on ema poolt märgitud riiete kulu põhjendatud ja tõendatud (t III kd lk 69-70). Hagejale taskuraha andmine nähtub ema tehtud ülekannetest (II kd lk 176 pöördel). Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, milleks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 20 eurot. Hageja eluaseme-, kommunaal- ja reisikulud on tõendatud. Seevastu sideteenuste kulude kandmine ema poolt tõendatud ei ole. Hageja kulud moodustavad 527.58 eurot (205.60 + 51.88 + 134.70 + 25.40 + 60 + 20 + 30) kuus. Samas on hageja 02.03.2020 seisukohas märkinud, et perioodil 01.11.2018 -01.03.2020 olid kulud ühes kuus 504.57 eurot. Hageja on arvestuse aluseks võtnud 14 kuud ehk 7063.97 : 14 = 504.57 eurot. Kohus juhib tähelepanu, et tegelikult tuleb arvestuse aluseks võtta 16 kuud (01.11.2018 - 01.03.2020), millest tulenevalt on hageja vajaduste suuruseks ühes kuus 441.50 eurot (7063.97 : 16). Seega loeb kohus hageja vajaduste suuruseks ühes kuus 441.50 eurot.

  1. Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamise kohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-165-13, punkt 13; 3-2-1-56-15, punkt 11).
  2. Ema on märkinud, et laps viibis suurema osa ajast, so 76 % tema juures (ajavahemikus 01.11.2018 - 01.03.2020). 12.02.2020 kohtuistungil oli ema nõus, et hageja viibib isa juures 32%. Lõplikes seisukohtades on märgitud, et hageja viibib isa juures graafiku järgi 24% ajast. 06.11.2019 seisukohas märkis isa, et viimasel viiel kuul on laps veetnud tema juures 62 päeva, mis moodustab keskmiselt 40% kalendripäevadest kuus. 13.09.2019 seisukohas on kostja märkinud, et laps on tema juures viibinud vähemalt 32% kalendriaastast. 12.02.2020 istungil kohustas kohus kostjat esitama tõendid selle kohta, kui palju on laps alates 01.12.2018 viibinud tema juures kuude lõikes ja mis kulusid on isa lapsele teinud kuni
  3. a veebruarini. Kostja tõi esile ülalpidamiskohustuse täitmise järgmiselt: 1)
  4. a detsembris viibis laps isa juures vähemalt 4 päeva (t I kd lk 71-73); kostja ostis mh ujumisriided 34.21 eurot ja mänguasjad 68.78 eurot (samas lk 82) ning tegi kulutusi hagejale vähemalt 200.88 eurot kuus (samas lk 11, 15-17); 04.12.2018 - 09.12.2018 kandis kostja ema kontole hagejaga seonduvalt 65 eurot ja hageja enda kontole 25 eurot, kokku 90 eurot (samas lk 17); 2)
  5. a jaanuaris oli laps isaga vähemalt 8 päeva (11.-14.01., 25.-27.
  6. ja 28.01.) (t III kd lk 6-10); kostja ja tema leibkonna suurus ning sissetulek ja kulud nii endale kui lastele olid samad kuni kolmanda lapse sünnini märtsis 2019; jaanuaris 2019 oli kostja kulu hagejale vähemalt 200.88 eurot; 3)
  7. a veebruaris viibis laps isaga vähemalt 6 päeva (08.-10.02., 22.-24.02.; t III kd lk 11-13); kostja kulu hagejale oli vähemalt 200.88 eurot; perioodil detsember 2018-veebruar 2019 olid kostja kulutuste suuruseks hagejale 200.88 eurot, sh 80 eurot kommunaal- ja üürikulu, 62.75 eurot ülekanded hageja ema kontole ning 58.13 eurot riietele, mänguasjadele ja spale; märtsis 2019 sündis kostjal kolmas laps; 4)
  8. a märtsis viibis laps isaga vähemalt 6 päeva, st 08.-10.
  9. ja 22.5 24.
  10. (t III kd lk 14-17); kostja kulutused hagejale sel kuul olid 230.61 eurot; kostja lähtub mõistlikkuse põhimõttest ja tõendab kulutuste ulatust enda 13.09.2019 kohtule esitatud dokumendi punktis 2.6.
  11. tooduga analoogia alusel - mõlemal kuul umbes sama arv päevi, st vastavalt 6 ja 7 päeva: Toit Kogu pere kulu (2 vanemat ja 3 alaealist Kulu hageja kohta ehk jagatud 5las ga 390.72 eurot (t II kd lk 50-57) 78.14 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 172.34 eurot (t II lk 58) Üür 500 eurot (t II lk 93) Kokku: 1153.06 eurot 18 eurot 34.47 eurot 100 eurot Kokku: 230.61 eurot 5)
  12. a aprillis viibis laps isaga vähemalt 13 päeva, st 05.-07.04., 19.-28.
  13. (t III kd lk 18-24). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid 249.06 eurot: Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk elukaaslane ja 3 alaealist last) kogukulu jagatud 5-ga Toit 405.76 eurot (t II kd lk 38-48) 81.15 eurot Kütus 90 eurot (poolteist paaki umbes kuus) Kommunaalkulu 249.57 eurot (t II kd lk 49) Üür 500 eurot (t III kd lk 93) Kokku: 1245.33 eurot 18 eurot 49.91 eurot 100 eurot Kokku: 249.06 eurot 6)
  14. a mais viibis laps isaga vähemalt 7 päeva, st 10.-13.05., 24.-26.
  15. (t III kd lk 2533). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid 230.61 eurot: Kogu pere kulu (2 vanemat ja 3 alaealist Kulu hageja kohta ehk jagatud 5last) ga Toit 390.72 eurot (t II kd lk 50-57) 78.14 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 172.34 eurot (t II kd lk 58) Üür 500 eurot (t II kd lk 93) Kokku: 1153.06 eurot 18 eurot 34.47 eurot 100 eurot Kokku: 230.61 eurot 7)
  16. a juunis viibis laps isaga vähemalt 16 päeva (07.06.-09.06., 14.06.-23.06., 27.06.29.
  17. (t II kd lk 112-115). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid 222.05 eurot: Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk jagatud elukaaslane ja 3 alaealist last) 5-ga Toit 350 eurot (t II kd lk 59-68) 70 eurot Kütus 89.77 eurot (t II kd lk 60, 61, 65) Kommunaalkulu 170.46 eurot (t II kd lk 69) Üür 500 eurot Kokku: 1110.23 eurot 17.95 eurot 34.09 eurot 100 eurot Kokku: 222.05 eurot 6 8)
  18. a juulis viibis laps isaga vähemalt 10 päeva (22.07.-31.07.; t III kd lk 116-117). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid 214.43 eurot: Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk jagatud elukaaslane ja 3 alaealist last) 5-ga Toit 323.85 eurot (t II kd lk 70-78) 64.77 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 158.28 eurot (t II kd lk 79) Üür 500 eurot Kokku: 1072.13 eurot 18 eurot 31.66 eurot 100 eurot Kokku: 214.43 eurot 9)
  19. a augustis viibis laps isaga vähemalt 16 päeva (01.-03.08., 09.08.-11.08., 22.08.31.08.; t II kd lk 119-124). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid 332.12 eurot: Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk jagatud elukaaslane ja 3 alaealist last) 5-ga Toit 423.92 eurot (t II kd lk 80-90) 84.78 eurot Riided ja muu Riided summas 48.07 eurot ja vajalik (ainult koolikott summas 45.90 eurot, kostjale) kokku 93.97 eurot (t II kd lk 80-90) Kütus 90 eurot 18 eurot Kommunaalkulu 176.87 eurot (t II kd lk 91) 35.37 eurot Üür 500 eurot 100 eurot Kokku: 1190.79 eurot Kokku: 332.12 eurot 10)
  20. a septembris viibis laps isaga vähemalt 7 päeva (06.09.-08.09., 19.09.-22.09.; t II kd lk 125-128, 130-131). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid 230.61 eurot: Kogu pere kulu (2 vanemat ja 3 alaealist Kulu hageja kohta ehk jagatud 5last) ga Toit 390.72 eurot (t II kd lk 50-57) 78.14 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 172.34 eurot (t II kd lk 58) Üür 500 eurot (t II kd lk 93) Kokku: 1153.06 eurot 18 eurot 34.47 eurot 100 eurot Kokku: 230.61 eurot 11)
  21. a oktoobris viibis laps isaga vähemalt 13 päeva (04.10.-06.10., 18.10.-27.10.; t II kd lk 132-136, 139-141). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid umbes 249.06 eurot: Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk elukaaslane ja 3 alaealist last) kogukulu jagatud 5-ga Toit 405.76 eurot (t II lk 38-48) 81.15 eurot Kütus 90 eurot (poolteist paaki umbes kuus) Kommunaalkulu 249.57 eurot (t II kd lk 49) Üür 500 eurot (t III kd lk 93) Kokku: 1245.33 eurot 18 eurot 49.91 eurot 100 eurot Kokku: 249.06 eurot 7 12)
  22. a novembris viibis laps isaga vähemalt 9 päeva, st 01.-03.11., 10.11., 15.-17.11., 29.-30.
  23. (t III kd lk 34-40). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid 214.43 eurot: Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk jagatud 5elukaaslane ja 3 alaealist last) ga Toit 323.85 eurot (t II kd lk 70-78) 64.77 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 158.28 eurot (t II kd lk 79) Üür 500 eurot Kokku: 1072.13 eurot 18 eurot 31.66 eurot 100 eurot Kokku: 214.43 eurot 13)
  24. a detsembris viibis laps isaga vähemalt 10 päeva, st 01.12., 13.-15.12., 23.-25.12, 27.-29.
  25. (t III kd lk 41-43). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid 214.43 eurot: Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk jagatud elukaaslane ja 3 alaealist last) 5-ga Toit 323.85 eurot (t II kd 70-78) 64.77 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 158.28 eurot (t II kd lk 79) Üür 500 eurot Kokku: 1072.13 eurot 18 eurot 31.66 eurot 100 eurot Kokku: 214.43 eurot 14)
  26. a jaanuaris viibis laps isaga vähemalt 13 päeva, st 03.-12.01., 24.-26.
  27. (t III kd lk 46-53). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid 249.06 eurot: Kogu kostja leibkonna kulu (kostja, tema Kulu hageja kohta ehk elukaaslane ja 3 alaealist last) kogukulu jagatud 5-ga Toit 405.76 eurot (t II kd lk 38-48) 81.15 eurot Kütus 90 eurot (poolteist paaki umbes kuus) Kommunaalkulu 249.57 eurot (t II kd lk 49) Üür 500 eurot (t III kd lk 93) Kokku: 1245.33 eurot 18 eurot 49.91 eurot 100 eurot Kokku: 249.06 eurot 15)
  28. a veebruaris viibis laps isaga vähemalt 6 päeva, st 07.-09.02., 21.-23.
  29. (t III kd lk 54-56). Kostja kulutused hagejale sel kuul olid 230.61 eurot: Kogu pere kulu (2 vanemat ja 3 alaealist Kulu hageja kohta ehk jagatud 5last) ga Toit 390.72 eurot (t II kd lk 50-57) 78.14 eurot Kütus 90 eurot Kommunaalkulu 172.34 eurot (t II kd lk 58) Üür 500 eurot (t II kd lk 93) Kokku: 1153.06 eurot 18 eurot 34.47 eurot 100 eurot Kokku: 230.61 eurot
  30. Perioodil detsember 2018-veebruar 2020 on kostja kandnud hagejaga seoses kulusid kokku 3469.72 eurot, mis teeb ühes kuus keskmiselt 231.31 eurot. Hageja seaduslik esindaja vastuväiteid toidukulude osas ei esitanud. Transpordikulude (kütus) osas on 8 hageja seaduslik esindaja märkinud, et ei vaidle sõitudele vastu, aga võib eeldada, et sõber ostab ka bensiini. Kohus märgib, et kostja on oma perega teinud väljasõite, kasutades selleks sõbra autot. Kuna kütusekulu kandmine kostja poolt on tõendatud, leiab kohus, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Mis seondub kommunaalkuludega, siis selles osas märgib kohus järgmist. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, punkt 19). Kohtu hinnangul on kostja selgitanud ja tõendanud, millised ja kui suured on lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega, sest ei ole vaidlust, et seoses hageja elamisega kostja poolt üüritavas korteris kaasnevad kulutused, mis vajavad tasumist. Üürikulude osas on hageja seaduslik esindaja seisukohal, et õige ei ole üürikulu jaotamisse arvestada hagejat, kuna temal ei ole korteris oma tuba. Kohus märgib, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kostja poolt üüritavas korteris oleks hageja kasutuses eraldi tuba. Seega peab kostja üüri tasuma sõltumata sellest, kas hageja tema juures viibib või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud lugeda hagejaga seotud kuluks kostja poolt korteri üüri tasumine. Kostja on hageja üürikulust hageja osaks arvestanud 100 eurot. Kohus leiab, et selles summas ei saa arvestada kostja poolt elatise tasumise kohustust täidetuks.
  31. Kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja teinud hageja emale perioodil 13.04.2018 10.12.2018 ülekandeid (iga ülekande summaks on 50 eurot ja selgituseks „lapsele raha“) (t I kd lk 15-17). Ema on märkinud, et ülekanded ei olnud mõeldud lapsele, vaid õppelaenu katteks, mille ta võttis enda nimele, kui tema ja kostja olid abielus ning kogu raha läks abikaasale auto soetamiseks. Kohus märgib, et kuna ülekannete selgituseks on märgitud „lapsele raha“ ei saa kohus eeltoodud ülekandeid lugeda õppelaenu hüvitiseks. Kohtu hinnangul on tegemist kostja ülekannetega hageja ülalpidamiskulude katteks.
  32. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kui hageja viibib kostja juures, on kostja andnud hagejale vahetult ülalpidamist summas 131.31 eurot (231.31 - 100).
  33. 12.02.2020 istungil selgitas kohus hagejale, et kui laps viibib isa juures, tuleb emal esitada tõendid selle kohta, milliseid kulusid teeb ema lapsele. Kohus andi tähtaja kulude esitamiseks perioodi 01.12.2018 kuni veebruar 2020 kohta hiljemalt 02.03.
  34. Hageja esitas graafiku kohtumiste ja kulude kohta (t II kd lk 160-165). Kostja on eeltoodud tõendi osas märkinud, et aru ei ole saada, kuidas kulud tekkinud või mille alusel on ema kuupäevad ja summad saanud.
  35. Kohus nõustub kostjaga ja märgib, et graafikus toodud kuludest ei ole aru saada, kuidas need on tekkinud ja millest vastavad kulud koosnevad. Kohus ega kostja ei pea otsima ega tuletama hagi asjaolusid hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, millised on ema kulud lapsele ajal, kui laps viibib kostja juures.
  36. Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatise määramisel tuleb arvestada lapsele riigi poolt makstavat lastetoetust. Kohus märgib, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Tõendamist on leidnud, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad. Samuti on tuvastamist leidnud, et kostja katab osa hageja 9 ülalpidamiskuludest vahetult.
  37. a on lapsetoetuse suuruseks 60 eurot. Kohus leiab, et elatisest tuleks maha arvata pool lapsetoetusest (so 30 eurot), kuna ei ole põhjust, miks peaks vanem, kes teise vanema ja lapsega ühise perena koos elades sai kasu lapsetoetusest, kaotama lapsetoetusest saadava kasu vaid seetõttu, et ta elab teisest vanemast ja lapsest lahus.
  38. Kostja on tuginenud ka asjaolule, et tal on lisaks hagejale kaks alaealist last ning lapsepuhkusel olev elukaaslane. PKS § 102 lõike 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks olla asjaolu, et vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (Riigikohtu otsus nr 2-16-2343, punkt 10).
  39. 13.09.2019 seisukohas on kostja märkinud, et tema kulud enda kummagi teise alaealise lapse peale olid
  40. a aprillis 124.53 eurot,
  41. a mais 115.31 eurot,
  42. a juunis 111.03 eurot,
  43. a juulis 107.26 eurot ja
  44. a augustis 119.08 eurot (t II kd lk 33).
  45. a septembrist hakkas üks lastest käima lasteaias ja seoses sellega peab kostja maksma koos elukaaslasega lasteaiatasu 214 eurot (t II kd lk 92), millest kostja osa on 107 eurot. Seega on kostja teiste laste vajaduseks suuruseks ühes kuus kokku 337.87 eurot, mis sisaldab lasteaiatasu. Kuna hageja vajaduste suuruseks ühes kuus on 441.50 eurot ning kostja osa sellest oleks 220.75 eurot, mis on väiksem elatise miinimumsummast, leiab kohus, et kostja teised lapsed ei ole käesoleval juhul võrreldes hagejaga ebavõrdses olukorras.
  46. Kohus peab vajalikuks elatise suuruse määramisel hinnata ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt tema ülalpidamise ulatust (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-118-12, punkt 15). Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb tema vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-118-12, punkt 15; 3-2-1-17-16, punkt 12). PKS § 105 lõike 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-165-13, punkt 16; nr 3-2-1-56-15, punkt 12).
  47. Hageja ema keskmine töötasu ühes kuus on 1500 eurot (t II kd lk 25). Hageja ja tema ema elavad kahekesi kolmetoalises Viimsi korteris, mille ema omandas
  48. a veebruaris, mistõttu tuleb tasuda igakuiselt kodulaenu (t II kd lk 12), kindlustust (samas), kommunaalkulusid (samas lk 11), sideteenuseid ning täita järelmaksulepinguid AS-i LHV Finance (samas lk 13) ning Bigbank AS-i ees (samas lk 14-22) ja muid 10 ootamatuid kulusid. Kostja on märkinud, et temal on madal sissetulek, u 620 eurot kuus (t I kd lk 15-17). Koos elukaaslase sissetulekuga on isa leibkonna sissetulek u 1200 eurot (samas lk 111). Kostjal sõidukid või kinnisvara puudub (samas lk 76). Lisaks on kostjal 2 alaealist last (noorim laps sündis märtsis 2019, teine 2,5-aastane laps läks septembrist 2019 osalise ajaga lasteaeda; samas lk 74, 25). Kostja elab koos kahe alaealise lapse ja laste emaga Viimsis üürikorteris ning kannab lastega seotud kulud.
  49. Kohus on tuvastanud, et isa teised lapsed ei ole ebavõrdses olukorras tema poolt hageja ülalpidamiskulude katmise tõttu. Lisaks on isa andnud hagejale vahetult ülalpidamist 131.31 euro suuruses summas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja sissetulekud on võimaldanud tal tagada kõigi kolme lapse (sh hageja) ülalpidamise. Seega ei ole põhjendatud hagejale tasumisele kuuluva elatise vähendamine 0 euroni. Kohus leiab, et esinevad kaalukad põhjused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks välja alates 21.11.2018 igakuise elatise summas 59.44 eurot [(441.50 :2) – 131.31 - 30] kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  50. Juhindudes

§ 455lõikes 1 sätestatust määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja.

35. Kuna hagi rahuldati osaliselt ja puuduvad erandlikud asjaolud (

§ 164

lõige 3), mis annaks võimaluse kalduda hagilises perekonnaasjas (ülalpidamisasjas) kõrvale hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotuse reeglist (

§ 163

lõige 1), jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ja puudub vajadus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus

  1. Maakohtu otsuse vaidlustas hageja, kes palub tühistada lahend osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista elatis välja seaduses sätestatud määras, arvestades igaaastast määra tõusu. Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
  2. Maakohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav ja tuvastatud asjaolud on vastuolus otsuse resolutsiooniga. Maakohus ei arvestanud, et kostja ei esitanud tõendeid, mis annaksid aluse vähendada elatist alla miinimummäära. Kostja on füüsiliselt terve ja tugev ning arveldab vaid sularahas, külastab kogu perega spasid, sõidab sõpradele kuuluvate autodega. Keegi ei tea, kui suur tema sissetulek tegelikult on. Enne hagi esitamist pakkus ema, et kostja ostaks lapsele riideid, jalatseid, kuid kostja keeldus. Ka keeldus ta sõlmimast kompromissi ega tasu hagi esitamisest alates elatist. Kostja ei osta apellandile riideid, jalatseid, kooliasju, ei panusta huvitegevusse ega anna taskuraha.
  3. Maakohus rikkus

§ 272lõiget 1, kui ei andnud hinnangut hageja esitatud tõenditele.

Hageja ei nõustu maakohtuga, nagu ei oleks ema tõendanud sidekulude tasumist. On selge, et laps sööb, kannab riideid ja jalatseid, kuid maakohus pidas põhjendatuks isa kulusid spadele. Isa ei ole ostnud lapsele midagi peale seljakoti.

  1. Ei ole õige lugeda kostja osaks lapse ülalpidamisel kulusid, mis on arvestatud kostja pere kogukulust selliselt, et laps moodustab teiste liikmetega võrdse osa. Laps viibib isa juures vaid loetud päevad kuus. Maakohus ei uurinud piisavalt vanemate vahel 11 kokkulepitud suhtluskorda ega -graafikut. Laps viibib reedeti isa juures alates kella 14st pühapäeval kella 18-ni, mistõttu ei saa arvestada, et laps viibib isa juures 3 päeva. Eriolukorra ajal oli laps ainult ema juures. Vastustaja seisukoht
  2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus rikkus asja lahendamisel osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise väiksemas suuruses kui 166.14 eurot kuus. Muus osas apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alused puuduvad. Ringkonnakohus saab teha ise tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi täiendavalt 106.70 euro ulatuses kuus (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 42.

§ 634

lõike 1 kohaselt võib apellant kaebust muuta või täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Käesolevas asjas lõppes

§ 632

lõikes 1 sätestatud apellatsioonitähtaeg 01.06.2020, arvestades, et hageja seadusjärgne esindaja sai maakohtu lahendi kätte 30.04.

  1. Seega on kaebuse täiendatud variant esitatud apellatsioonitähtaja viimasel päeval ja kohus võtab selle asja lahendamisel aluseks.
  2. Kolleegium selgitab, et kuigi hageja palub kaebuses mõista välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras ei saa kolleegium kaebust täielikult rahuldada järgmiste menetluslike asjaolude tõttu. Maakohus rahuldas 21.03.2019 otsuses hagi osaliselt ja mõistis välja 206 eurot kuus. Hagi rahuldatud osa peale kaebas kostja, hageja hagi rahuldamata osa ei vaidlustanud. Ringkonnakohus tühistas 27.05.2019 maakohtu otsuse osas, milles maakohus oli mõistnud välja igakuiselt 206 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Seega maakohtu 21.03.2019 otsus jõustus osas, milles hagi jäi rahuldamata (

§ 457

lõige 1) ning n-ö uues menetluses ei saa hagi rahuldada suuremas ulatuses kui 206 eurot kuus. Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu 30.04.2020 otsust, on see hagi rahuldavas osas (59.44 eurot kuus) jõustunud. 44.

§ 651

lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu lahendit ainult osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selle tegemise aja seisuga, mistõttu ei ole

§ 238mõistes asjakohased uued tõendid, mille kostja esitas koos vastusega kaebusele.

Kostja taotlus tõendite juurde võtmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja lisas 25.02.2021 menetlusdokumendile täiendavate tõenditena dokumendid, millised on juba maakohtus varasemalt esitatud ja seega sisalduvad tsiviilasja materjalides, mistõttu keeldub kolleegium neid vastu võtmast.

  1. Tsiviilasjast nähtuvalt taotles hageja elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras ja kostja vaidles sellele vastu, tuues esile, et tal on veel kaks alaealist ülalpeetavat, et osa lapse kuludest katab ta vahetult ning et osa kuludest on kaetud igakuise riikliku lapsetoetusega, mille saab lapsega koos elav ema. Selliste kostja vastuväidete lahendamiseks tuvastas maakohus asjakohaselt lapse igakuised vajadused ja selle, et nende rahuldamiseks kulub 25.01.2011 sündinud lapsele igakuiselt 441.50 eurot. Kohus arvestas tuvastamisel hageja 02.03.2020 menetlusdokumendis perioodi 01.11.2018 – 01.03.2020 (t II kd lk 155-156) esitatud kulusid (vt maakohtu otsuse 12 põhjenduste punkti 21 viimane ja eelviimane lõik). Seda arvestust kaebuses ei vaidlustata. Kuigi eelnevalt oli maakohus tuvastanud lapse vajadusi ka erinevate kululiikide (toit, riided, taskuraha jne) kaupa ja asunud seisukohale, et sideteenuste kandmist ema poolt ei ole tõendatud, siis lõpliku arvestuse tegemisel kohus mingeid mahaarvamisi ema poolt esitatud kulude suurusest ei teinud. Kaebuses ei väideta, et 02.03.2020 esiletoodud kulude hulgas ei sisaldunud sidekulu. Seega ei muuda maakohtu lause põhjenduste punkti 21 kaheksanda lõigu lõpus sidekulude tõendamatuse kohta maakohtu otsust ebaõigeks. Kolleegium märgib, et tsiviilasja materjalidest tõepoolest ei nähtu tõendeid selle kohta, millises summas ema tasub lapse sideteenuse eest, mistõttu ei olnud maakohtu lause ka sisuliselt ebaõige.
  2. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata kostjal kahe täiendava alaealise ülalpeetava olemasolu tuvastamist ega seda, et laps viibib igakuiselt isa juures, millega seonduvalt kannab isa sel ajal vastavas proportsioonis kulud lapse toidule, transpordile ja eluasemele. Vaidlustatud ei ole ka maakohtu poolt tuvastatut, et kostja teiste laste vajaduste rahuldamiseks kulub kuus kokku 337.87 eurot ning et väljamõistetava elatise arvestamisel on vastavalt kehtivale kohtupraktikale põhjendatud arvestada igakuise riikliku lapsetoetusega, milline laekub hagejaga koos elavale emale. Ringkonnakohus lähtub kaebuse lahendamisel nimetatud asjaoludest. Nende asjaoludega on tõendatud, et käesolevas asjas on alust vähendada PKS § 102 lõike 2 teise lause alusel väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  3. Eelnevast nähtub, et apellatsiooniastmes ei ole vaidluse all, et lapse igakuised kulud on kaetud 441.50 euroga, mille vastavalt PKS § 116 lõikele 1 peavad vanemad kandma eelduslikult võrdselt, s.o kumbki 220.75 eurot, millest omakorda on osa kaetud ½-ga riiklikust toetusest, mille suuruseks maakohtu otsuse tegemise ajal oli 60 eurot. Seega on kummagi vanema osaks 190.75 eurot.
  4. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, millise osa ajast viibib laps isa juures. Maakohtu otsus on selles osas puudulikult põhjendatud (

§ 442

lõike 8 rikkumine), kuna kohus tõi küll välja poolte seisukohad selles küsimuses, aga jättis asjaolu tuvastamata. Ilma seda asjaolu tuvastamata ei ole võimalik tuvastada isa poolt lapse vahetu ülalpidamise proportsiooni ega õiget isalt väljamõistetavat elatise suurust. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus võttis isa poolt vahetult kantavate kulude arvestamisel ebaõigesti aluseks kogukulu jagamise viiega, arvestades sellega toidu-, kütuse- ja kommunaalkulusid võrdselt hageja suhtes kõigi isa pere alaliste liikmetega. Samas puudub vaidlus, et laps viibib isa juures ainult osa ajast. Kolleegium ei nõustu isa põhjendustega, miks siiski tuleb lugeda, et hageja tarbib isa juures osa ajast viibides sama palju, kui teised pere liikmed kogu aja viibides (t II kd lk 104-108). Eluliselt ei ole usutav, et 10-aastane tütarlaps sööb ja tarbib elektri/vett/internetti jmt kuus keskmiselt 30% isa juures viibides (vt põhjendused järgmises punktis) sama palju kui sportlik terve 30-aastane isa terve kuu jooksul.

  1. Järgnevalt kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu rikkumise ja tuvastab poolte poolt maakohtus esitatud väidete ning nende tõendamiseks esitatud tõendite alusel lapse tegeliku viibimise aja isa juures. Kolleegium märgib esmalt, et asjas omab tähtsust eelkõige lapse tegelik viimise aeg isa juures, mitte teises tsiviilasjas kinnitatud kompromissis kokkulepitud aeg. Küll aga saab kohtu poolt kinnitatud kompromissimäärust käsitleda ühe tõendina tegeliku aja tuvastamisel. Kostja on menetluse kestel väitnud, et laps on viibinud alates aprillist 2018 tema juures 32-34% 13 ajast kuus (t II kd lk 31; vastuses kaebusele, punktis 2.4), viidates tõenditena 02.03.2020 seisukohas esitatule. Ilmselt peab kostja siiski silmas enda 04.03.2020 seisukohta (t II kd lk 134-137), kuna 02.03.2020 seisukohta tsiviilasja materjalides ei ole. 04.03.2020 esitas isa teises tsiviilasjas vanemate vahel 27.02.2019 kinnitatud kompromissi, mille kohaselt viibib laps isa juures igal teisel nädalavahetusel reedel alates koolipäeva lõpust kuni pühapäeval kella 18.00-ni, jõulude ajal 2 päeva järjest, lühikestest koolivaheaegadest üle ühe, jõuluvaheajast poole ja suvevaheajal igas kuus ühe nädala (t II kd lk 138-139). Eelnevalt oli isa toonud välja kuupäevad, millal laps oli isa juures aprillist detsembrini 2018 (t I kd lk 10 pöördel-11) ning juunist oktoobrini 2019 (t II kd lk 104-107). Ka on isa esitanud e-kirjavahetust ja fotosid, millest saab järeldada, et teatud osa ajast laps tõepoolest isaga veedab. Ema ei eita, et laps isa juures aeg-ajalt viibib, hinnates menetluse kestel viibitud aja proportsiooni erinevalt, kuid nõustudes kaebuses, et hinnanguliselt on selleks 24%. Ema viitab seejuures samuti kinnitatud suhtlemiskorrale ja tõi kuupäevaliselt välja, millal novembrist 2018 märtsini 2020 viibis laps kummagi vanema juures (t II kd lk 160-165). Võrreldes poolte seisukohti nähtub, et olulisim erinevus aja arvestamisel seisneb selles, et isa arvestab täispäevadena ka need päevad, mil laps on tegelikult veetnud temaga vaid osa päevast (nt reeded ja pühapäevad, kui võtab lapse koolist ja viib ema juurde kella 18.00-ks; nt 28.11.2018, kui käis lapsega vanaema sünnipäeval jne), ema aga on mõned ajavahemikud, mille kohta on isa tõendid esitanud, enda tabelis märkimata jätnud (nt 09.-11.08.2019, mille kohta esitatud sms asub t II kd lk 119). Kolleegium ei pea mõistlikuks siinkohal üksikasjalikult tuua välja kõiki erinevusi poolte seletustes, kuid on seisukohtade ja tõendite uurimise tulemusena veendumusel, et elatise suuruse arvestamisel on põhjendatud võtta aluseks 30%, kuna poolte vahel puudub vaidlus, et laps viibib isaga olulise osa ajast, s.o vahemikus 24-34% ajast. Kolleegium nõustub emaga, et päeva, mil laps läheb isa juurde peale kooli, ei ole õige lugeda täielikult isa juures oldud ajaks, kuna isa kulutused algavad alles õhtupoole. Sama kehtib ka päeva suhtes, kui isa toob lapse koju õhtul kella 18.00-ks, kuna sel juhul isa kulutused lõppevad enne päeva lõppu või kui laps viibib isaga osa päevast, kuid ööbib ema juures. Samas eelpool leidis tuvastamist, et ema tabel siiski ei sisalda kogu tegelikku suhtlemist.
  2. Eeltooduga on tõendatud, et keskmiselt 30% lapse kuludest toidule, kütusele ja eluasemele kuus kannab isa vahetult ajal, kui laps viibib tema juures. Samas ei nähtu kostja esitatud tõenditest, et ta kannaks olulises osas muid vajalikke kulutusi, sh sideteenustele, riitetele/jalanõudele, koolile (eelnevalt lasteaiale) ja huvitegevusele. Kostja on toonud esile vaid üksikud kulutused koolikotile ja riietele ning lapse sõbra kingitusele detsembris
  3. Raha maksmist lapse enda kontole saab tuvastada elatise maksmisena PKS §-st 100 tulenevalt vaid juhul, kui selleks on vanemate vaheline kokkulepe, mida aga käesolevas asjas väidetud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi arvates õiglane lugeda, et kõigist lapse kuludest katab isa vahetult 30%. Kulud toidule, kütusele ja eluasemele moodustavad vastavalt RAKE 2019-2020 lõpparuandele lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta (https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/miinimumelatis_lopparuanne_taiendatud_ 19022020.pdf) kokku 43% lapse kuludest. Seega selles osas saab lugeda lapse vajadused isa poolt rahuldatuks 30% (43%-st 30%) ulatuses, kuid muud kulud tuleb isal rahuldada igakuise elatise tasumisega. Järelikult tuleb isalt väljamõistetavat elatist arvestada järgmiselt: 190.75 - 24.61 = 166.14 eurot (43%-st 30% = 12,9%; 12,9% 190.75-st = 24.61). 14
  4. Maakohus tuvastas, et kostja igakuiseks sissetulekuks on umbes 620 eurot ja et isaga koos elavate laste vajadused kokku kuus on 337.87 eurot. Eelnevalt tuvastas kolleegium, et isa osa hageja ülalpidamisel on kuus 166.14 eurot. Eeltoodust tulenevalt jääb isale igakuiselt isegi sellise sissetuleku juures 620-337.87-166.14=115.99 eurot. Arvestades aga, et isal puuduvad mistahes tervislikud takistused endale täiendava sissetuleku leidmiseks ning isa elulaadi (tema kontole tehakse sularahasissemakseid (vt t I kd lk 15-17) ja puudub igakuine regulaarne sissetulek), on kolleegium seisukohal, et isa on ka tegelikult majanduslikult võimeline tasuma igakuiselt elatist 166.14 eurot ilma, et kannaks tema enda tavaline ülalpidamine või/ja et tema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui hageja.
  5. Eelpool käsitlemata poolte väited apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu jätab kolleegium need tähelepanuta.
  6. Maakohtu otsuse osaline tühistamine ei too siiski kaasa menetluskulude jaotuse muutmist, kuna hagi jääb rahuldatuks osaliselt.
  7. Kuna apellatsioonkaebus kuulub samuti rahuldamisele osaliselt, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud

§ 163

lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda, mistõttu puuduvad kulud, mida kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu Ele Liiv Peeter Pällin 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.