Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 118§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Katerin Hovi (ki

§ 76lg 4,5 alusel määrata Viktor Sukatskasele katseaeg kestusega kuni 28.05.2024.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada Viktor Sukatskas käitumiskontrollile kestusega 24 kuud, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  5. 6. 7. 8. 9. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7 alusel määrata Viktor Sukatskasele käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist;  alluma ja läbima kohtuistungil antud nõusoleku alusel ravi- ja rehabilitatsiooniprogrammi OÜ-s Tervisekeskus Elulootus  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning rehabiliteerivates programmides osalejad). Määrata Viktor Sukatskas katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Viktor Sukatskase suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu Viktor Sukatskas karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 13.10.2015 otsusega tunnistati Viktor Sukatskas süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ja karistati teda vangistusega 7 aastat.

Vastavalt

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 suurendati karistust Harju Maakohtu 28.05.2014.a otsusega mõistetud ärakandmisele kuuluva liitkaristuse - vangistuse 5 aastat 4 kuud ja 20 päeva - võrra ning mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistusaja algust arvestati Viktor Sukatskase kinnipidamisest, s.o alates 28.05.2014.a. 20.01.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Sukatskase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Viktor Sukatskase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Viktor Sukatskase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Viktor Sukatskase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Viktor Sukatskas kannab käesolevalt liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Viktor Sukatskas temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 6 aasta 9 kuu, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama õe juurde, aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise munitsipaalkorteriga, mis kuulub X linnale. Kodukülastus toimus 07.12.

1. Käesolevalt elavad antud elamispinnal isiku õde J. V. koos abikaasa ja alaealise lapsega. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
2. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
3. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja ta on korrektselt osalenud rehabiliteerivates tegevustes. Viktor Sukatskas on osalemas probleemideta vangla tööhõives ning omandanud riigikeele B1 tasemel. Samuti on ta edukalt läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kursuse Viha ohjamine, läbinud sõltuvusteemalised loengud ning täitnud heroiini ja alkoholi töövihikud. Tagasiside sotsiaalprogrammides osaluse kohta on positiivne ning kajastab isiku sisemist motivatsiooni ja temas toimunud muutusi. Kaaskinnipeetavate või vanglaametnikega probleeme ei materjalidest ei ilmne. Ka kinnipidamisasutus on iseloomustades isikut märkinud, et isiku käitumist vangistuses võib pidada heaks. Tahe elada õiguskuulekalt on olemas, mida näitab asjaolu, et pürgib juba vangistuses endale seatud seaduskuulekate eesmärkide poole, tehes endaga tööd ning näidates end heast küljest. Isiku suutlikkusele kohusetundlikult ja distsiplineeritult end üleval pidada viitab tema pikaajaline töösuhe AS X ja hea käitumine vangistuses. Kokkuvõtvalt kinnitabki ka kohtu hinnangul isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest. Positiivne on ka, et isikul on vabanemisel kindel töökoht X OÜ X. Nimetatud firma on vanglale saatnud ka garantiikirja, mille kohaselt garanteerib isikule vabanedes kindla töökoha haaveldajana. 03.12.2020 on kriminaalhooldusametnik vestelnud telefoni teel A. B.ga, kes on X OÜ X juhatuse liige. Tööandja kinnitas veelkord, et garanteerib isikule vabaduses kindla töökoha. Ka asjaolu, et isik on vangistuse jooksul probleemideta osalemas pikaajaliselt tööhõives, kinnitab, et ta ei ole tööpõlgur ning vabaduses on suuteline töökohta hoidma. Seega on Viktor Sukatskasel vabanedes olemas töökoht ning stabiilne sissetulek, mis võimaldavad tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustavad isiku vaba aega produktiivselt. Samuti positiivne on, et kinnipeetaval on säilinud toetavad suhted õe perega. Kinnipeetav asubki elama õe juurde, kes on vajadusel valmis venda ka materiaalselt toetama koos abikaasaga. Välistamaks siiski varasemate kriminaalse taustaga isikute võimalikku negatiivset mõju kinnipeetavale, tuleb kohtu hinnangul keelata Viktor Sukatskasel teadvalt suhtlemine kriminaalkorras karistatud või alkoholi või narkootikume tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning rehabiliteerivates programmides osalejad). Suurim murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on alkohol ja narkootikumid. Isiku sõnul proovis ta alkoholi esimest korda umbes 15-aastaselt. Alkoholijoobes ilmnes ka vägivaldne käitumine, milles raames on toime pannud kolm rasket isikuvastast kuritegu. Isik on avaldanud
4. aastal, et alkoholi tarvitas vabaduses kuni kolm korda nädalas, kuni tugeva joobeni. Eelistas õlut fentanüüliga või viina. Narkootikumide tarvitamist alustas isik 2009, viibides Tallinna vanglas. Tarvitas fentanüüli, et põgeneda vangla rutiini eest. Enne käesolevat vangistus tarvitas fentanüüli regulaarselt (igapäevaselt), ka koos alkoholiga. Isik on pannud toime vägivaldse kuriteo, viimase süüdimõistmise raames - raske tervisekahjustuse tekitamine, mille toime panemisel oli isik alko-narko joobes. Samuti on isik kahel korral toime pannud grupis toime pandud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemise, millest ühel puhul pani teo toime kriminaalhooldusel viibides. Eelnevast nähtub, et isikul on pikaajaline ja tõsine sõltuvusprobleem. Positiivne on, et isik mõistab seda ning on sellega vangistuse jooksul tegelenud ja valmis jätkama ka vabaduses. Ka kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitust nähtub, et Viktor Sukatskase on motiveeritud vangistuse jooksul läbima rehabilitatsiooniprogramme ja osalema toetavates tegevustes. Kinnipeetav on liitunud rehabilitatsiooniprogrammiga OÜ Tervisekeskus Elulootus ja tugiisikuprogrammiga SÜTIK, mille kohta on kohtule ka tõendid esitatud. Kohtu hinnangul on Viktor Sukatskase isikuks, kelle puhul on põhjendatud loota alko- ja narkosõltuvusest taastumise programmi tulemuslikkusele. Senine hoolikas käitumine vangistusasutuses ning isiku positiivset ootust kajastavad ütlused, samuti abi palumise suutlikkus, kinnitavad Viktor Sukatskase motivatsiooni ning enesekontrolli muutuste elluviimisel. Seega on põhjendatud loota, et isik suhtub tõsiselt käeolevasse võimalusse ning suudab OÜ Tervisekeskus Elulootus ja tugiisikuprogrammi SÜTIK abiga saada võitu alko- ja narkosõltuvusest ning naasta seeläbi seadusekuulekale teele. Kinnipeetava vabastamise kahjuks räägib küll tema varasem pikk ja kriminaalne elukäik. Samas on tegemist asjaoluga, mida isik ei saa muuta. Tal on võimalik vaid astuda samme edasise seadusekuulekama elu suunas. Kohtu hinnangul on ta seda tegema asunud ja just OÜ Tervisekeskus Elulootus ja tugiisikuprogrammi SÜTIK abiga on Viktor Sukatskasel võimalik liikuda sõltuvusvaba ja seadusekuuleka tuleviku suunas. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isiku materjal tervikuna on positiivne ning ta on kasutanud vangistuses viibitud aega enese hüvanguks. Kohtu hinnangul on põhjendatud anda Viktor Sukatskasele võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et olenemata minevikust, on ta valmis pingutama, naasmaks seadusekuulekale teele. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik