Obsah (4)

§ 371§ 356§ 657§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-18819 Tsiviila

§ 371lg 2 p 2).

Hageja ei ole kohtu ette toonud hagis esitatud nõude alust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 112 lg 3 täpsustab ebaõige kande parandamisnõude sisu juhtudel, kus ebaõige kande aluseks on maa munitsipaalomandisse andmise otsus. Viidatud säte näeb ette, et kui maa munitsipaalomandisse andmise otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hagi esitamise hetkel ei ole veel selge, kas kinnistu esmakinnistamise aluseks olev otsus tühistatakse. Kohus on seisukohal, et hagi esitamine ei ole käesoleval hetkel põhjendatud, sest AÕSRS §-s 112 lg 3 sätestatud asjaolu (kinnistusraamatu kanne on ebaõige) ei eksisteeri ja selle tekkimine sõltub haldusasja 3-20-2557 tulemusest. Eeltoodust tulenevalt on hagi esitatud ennatlikult ning hageja taotletavat eesmärki ei ole esitatud hagiavaldusega võimalik saavutada, mistõttu hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus märkis täiendavalt, et juhul kui haldusakti vaidlustamine halduskohtus osutub hageja jaoks edukaks, on võimalik, et kostja annab nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks vabatahtlikult (kohtuväliselt) ning puudub vajadus kinnistusraamatu kande parandamise nõudega kohtu poole pöörduda. Kuna hagi jääb menetlusse võtmata, ei lahendanud maakohus hagi tagamise taotlust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks. 2 Hageja leiab, et esitatud hagi on hageja eesmärgi saavutamise seisukohast õiguslikult sobiv. Isegi kui pidada hagi esitatuks ennatlikult (millega hageja ei nõustu), siis maakohtu hinnang, nagu ei oleks hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, on ebatäpne. Hageja eesmärgiks haldusasjas on saavutada haldusakti tühistamine ning käesolevas tsiviilasjas kostja kohta tehtud omanikukande muutmine ja kinnistu omanikuna Eesti Vabariigi sisse kandmine, et jätkata kõnealuse maa omandiõiguse taotlemist endale. Maakohus ei ole nõuetekohaselt kindlaks teinud ühtki hagi menetlusse võtmisest keeldumise alust. Hagi ennatlikkus ei ole

§ 371lg 2 p-des 1 ja 2 toodud aluseks jätta hagi menetlusse võtmata.

Hageja on enne hagi esitamist vaidlustanud kinnistusraamatu kande aluseks oleva haldusakti – seega võib kinnistusraamatu kanne olla ebaõige ja hagi on perspektiivne. Asjaolu, et haldusakti tühistamise nõudes esitatud halduskohtumenetlus võtab aega, ei ole hageja mõjualas. Asjaolud, millele tuginedes hageja väidab haldusakti õigusvastasust, on olemas juba praegu. Hageja võib algatada oma eesmärgi saavutamiseks vajaliku tsiviilkohtumenetluse ajal, kui halduskohtumenetlus veel käib. Kuivõrd sellises vaidluses sõltub tsiviilasja tulemus halduskohtumenetluses tehtavast lõpplahendist, on tsiviilasjas võimalik menetlus kuni halduskohtumenetluse lõpuni

§ 356lg 1 alusel peatada.

Hagejal ei ole halduskohtus efektiivset menetluslikku võimalust vaidluse ajal kindlustada eesmärgi saavutamine endale eduka menetluse korral – s.o säilitada olemasolev olukord ning välistada vaidluse ajal heausksete kolmandate isikute õiguste teke vaidlusalusele kinnistule. Vastuväidet on AÕS § 63 lg 1 p 2 järgi kinnistusraamatusse võimalik kanda ainult ebaõige kande parandamise nõude tagamiseks, mis on tsiviilkohtu pädevuses.

1. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse tühistamata. Kostja hinnangul on maakohus tuvastanud õigesti, et puudub materiaalõiguslik alus hagiavalduse rahuldamiseks ning hagiavaldus on esitatud ennatlikult. Ebaõige on hageja seisukoht justkui oleks hagiavaldus jäetud menetlusse võtmata põhjusel, et hageja on esitanud õiguslikult ebasobiva hagi. Väär on hageja seisukoht, et juhul, kui hagiavaldust menetlusse ei võeta, siis võivad saada hageja võimalikud õigused kahjustatud. Hageja on märkinud, et hagiavalduse eesmärgiks on õigusvastase haldusakti alusel kinnistusraamatusse tehtud omanikukande kustutamine, mille järel on hagejal võimalik jätkata vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse taotlemist endale. Kostja hinnangul ei ole võimalik välja toodud hagiavalduse eesmärki saavutada. Kinnistusraamatusse tehtud omanikukandest ei sõltu hageja võimalik õigus vaidlusaluse kinnistu omandiõiguse taotlemiseks. Hageja võimalik õigus taotleda hoone aluse maa erastamist saab tekkida vaid haldusajas nr 3-20-2557 tehtava otsuse tagajärjel, juhul, kui halduskohus peaks vaidlustatud Maa-ameti peadirektori
2. septembri 2020 korralduse tühistama ja kohustama Maa-ametit asja uuesti otsustama. Kummastav on hageja seisukoht, mille kohaselt saab vaid tsiviilkohus kanda kinnistusraamatuse vastuväite AÕS § 63 lg p 2 alusel ebaõige kande parandamise nõude tagamiseks, kuivõrd hageja on esitanud vastavasisulise taotluse esialgse õiguskaitse raames ka haldusasjas. Kostja hinnangul on ka halduskohtul pädevus esialgse õiguskaitse korras kanda kinnistusraamatusse vastuväide. Kostja ei nõustu, et hageja peab eesmärgi saavutamiseks läbima nii haldus- kui tsiviilkohtumenetluse. Kinnistusraamatu kande muutmiseks ei pea olema igal juhul läbitud tsiviilkohtumenetlus, eriti olukorras, kus Tartu linn on valmis andma vabatahtlikult nõusoleku kande muutmiseks ja vaidlusaluse kinnistu omanikuna Eesti Vabariigi sisse kandmiseks, juhul kui haldusasja nr 3-20-2557 raames peaks Maa-ameti peadirektori
3. septembri 2020 korraldus nr 1-17/20/2136 tühistatama ja kohtuotsus jõustub. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. 6. Maakohus keeldus

§ 371

lg 2 p 2 alusel hagiavaldust menetlusse võtmast.

§ 371

lg 2 järgi saab eristada nelja võimalikku hagi menetlusse võtmisest keeldumise alust: - hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (p 1); hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (p 2 esimene alternatiiv); hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (p 2 teine alternatiiv); hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (lg 2 kolmas alternatiiv). Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus on ebatäpselt leidnud, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (

§ 371lg 2 p 2 kolmas alternatiiv).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavaldus on esitatud ennatlikult. Hageja nõuab kostjalt ebaõige kinnistusraamatu kande parandamist (AÕS § 65 lg 1 ja AÕSRS § 112 lg 3). AÕSRS § 112 lg 3 eelduseks on maa munitsipaalomandisse andmise otsuse tühistamine ning kinnistusraamatu kande ebaõigeks muutumine. Vaidlust ei ole selles, et saabunud ei ole olukord, millega oleks tuvastatud, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Vastavat haldusakti, mis tooks kaasa kande ebaõigsuse, ei ole tühistatud. Järelikult ei ole hageja õiguskaitsevajadus veel selgunud (

§ 371lg 2 p 2 esimene alternatiiv).

Hageja õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu ei ole ühtlasi hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei ole käesoleval ajal veel toimunud ja seda ei saa ka eeldada. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

1. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et hagi tuleks menetlusse võtta ning menetlus peatada seniks, kuni selgub hageja õiguste rikkumine. See ei oleks menetluslikult ökonoomne ning koormaks põhjendamatult kostjat, kes hagi esitamise ajal ei ole hageja õigusi rikkunud.
2. Ebaõige on ka hageja väide, et hagi tuleb menetlusse võtta põhjusel, et hageja õigused oleksid halduskohtumenetluse ajal kaitstud vastuväite kandmisega kinnistusraamatusse (AÕS § 63 lg 1 p 2). Hagejal on võimalik esialgse õiguskaitse korras oma õigusi halduskohtumenetluse ajal kaitsta ka halduskohtus (HKMS § 249 jj). Seda kinnitab asjaolu, et hageja on taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist (vastuväite kandmisega kinnistusraamatusse). Halduskohus jättis
3. detsembri 2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, põhjendades seda taotluse sisulise põhjendamatusega, mitte asjaoluga, et halduskohus sellist taotlust rahuldada ei saa. Hageja on halduskohtu määruse esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise osas vaidlustanud. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
4. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda (

§ 171lg 1).

Toimikust ei nähtu, et kostjal oleks saanud tekkida menetluskulusid – kostja ei ole tasunud riigilõivu ega kasutanud lepingulist esindajat. Järelikult kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 4