Obsah (5)

§ 152§ 43§ 108§ 101§ 109

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-310 Määruse kuupäev 9. märts 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Ara Banderi kaebus Võru Vallavalitsuse 18. detsembri 2018. a korralduse nr 813 osalis

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

1. Kohtu menetluses on kaebaja nõue Võru Vallavalitsuse
2. detsembri
3. a korralduse nr 813 osaliseks või alternatiivselt täielikuks tühistamiseks. Lisaks on kaebaja palunud kaebuses vastustaja kohustamist tagastada täiendavalt 0,95 ha maad või alternatiivselt 8,04 ha maad viies eelnevalt läbi M. Hõimlale maa ostueesõigusega erastamise menetluse.
4. Kuivõrd Võru Vallavalitsuse
5. veebruari
6. a korraldusega nr 112 tunnistati kehtetuks Võru Vallavalitsuse
7. detsembri
8. a korraldus nr 813 tagasiulatuvalt alates
9. detsember 2018 ning kaebaja on kohut teavitanud, et nõustub menetluse lõpetamisega, puuduvad kohtu 2 hinnangul takistused haldusasja menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Võttes arvesse, et kohustamisnõude esitamine oli ajendatud Võru Vallavalitsuse

1. detsembri
2. a korralduse nr 813 väljaandmisest ehk kohustamisnõue oli lahutamatult seotud tühistamisnõudega, leiab kohus, et

§ 152

lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus hõlmab praegusel juhul kujunenud asjaoludel ka kohustamisnõuet. 16. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et kaebaja ei ole taotlenud kohtult tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt

§ 152

lg-le 2, on kohus seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. 17.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 18. Riigikohtu halduskolleegium märkis 5. novembri 2013. a määruse nr 3-3-1-50-13 p-s 12, et

§ 108

lg-t 6 tuleb tõlgendada laiendavalt ja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud välja ka olukorras, kus vastustaja on tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebuse tõttu. Selline tõlgendus toetab Riigikohtu hinnangul paremini sätte eesmärki, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud.

1. Võru Vallavalitsuse
2. veebruari
3. a korralduses nr 112, millega on tunnistatud praeguses haldusasjas vaidlustatud korraldus kehtetuks, on välja toodud, et A. Bander vaidlustas Võru Vallavalitsuse
4. septembri
5. a korralduse nr 602 „Maa ostueesõigusega erastamine“ kohtus, kusjuures Tartu Halduskohus tühistas
6. jaanuari
7. a otsusega haldusasjas nr 3-19-935 Võru Vallavalitsuse
8. septembri
9. a korralduse nr
10. Seejuures rõhutati, et võttes aluseks haldusasjas nr 3-19-935 tuvastamist leidnud asjaolusid, tuleb asuda seisukohale, et A. Banderile Võru Vallavalitsuse
11. detsembri
12. a korralduse nr 813 “Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine” alusel maa tagastamisel on aluseks piiriprotokoll, mis ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega, ehk A. Banderile
13. detsembri
14. a korraldusega nr 813 tagastatava Väike-Madala maaüksuse piir on ebatäpne.
15. Kuna eeltoodust tulenevalt oli praegune haldusasi seotud haldusasjaga nr 3-19-935 ning Võru Vallavalitsuse
16. detsembri
17. a korralduse nr 813 õiguspärasus sõltus haldusasjas nr 3-19-935 vaidlustatud korralduse õiguspärasusest, leiab kohus, et tegemist on olukorraga, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et kaebaja pöördus kaebusega kohtu poole. 21.

§ 101

lg-st 1 ja § 103 lg 1 p-st 1 nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 109

lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

1. Kaebaja on menetluskuludena välja toonud õigusabikulu, mis seisneb Feliks Luiksaar Õigusbüroo arvete nr 201921, 201951 ja 202131 järgi 19 tunni ja 45 minutilises töös ning arvete suuruseks on kokku 825 eurot. Esindaja tunnitasuks on arvete nr 201921 ja 201951 kohaselt 84 eurot ning arve nr 202131 järgi 88 eurot.
2. Kohus leiab, et kuna kaebaja esindaja on arvel nr 201921 märgitud 15 tunni ja 15 minutilise ajakulu eest võtnud tasu suuruses, mis vastab vähemale kui kuuele tunnile, ning kohus ei pea kaebaja esindaja 84 ja 88 euro suurust tunnihinda ega menetluse kestel tunnihinna tõstmist 3 ülemääraseks, on põhjendatud kaebaja poolt taotletud suuruses õigusabikulude väljamõistmine. Samuti arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel asjaolu, et kohtuasja menetlus piirdus kaebuse menetlusse võtmise, menetluse peatamise ja selle uuendamisega, vaidlust ei ole menetluskulude nimekirja ja praeguse kohtumenetluse vahelises seotuses ning kaebusest nähtuvalt on praeguse haldusasja menetluse faktilised asjaolud seotud teiste haldusasjadega. Viimasena mainitud asjaolu võib kohtu hinnangul viidata sellele, et praeguses asjas kaebaja esindamine nõudis tavapärasest mahukama dokumentatsiooni läbitöötamist. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulu summas 825 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4