KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-7263 Tsi

§ 651lg 1). Hageja 3

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 163

lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab

§ 163lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Sellist otsustust tuleb kohtul aga põhjendada. Praegusel juhul sisalduvad maakohtu otsuses argumendid, mis asjaoludest tulenevalt pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus seejuures kõikide menetluse asjaoludega arvestanud.

1. Ringkonnakohus osutab, et kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt Riigikohtu
2. septembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; Riigikohtu
4. juuni
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 34). Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. Praeguses asjas maakohus seda ei teinud. Maakohus tugines menetluskulude jaotamisel järgmisele: -hagi rahuldati osaliselt -elatise nõude esitamine miinimummääras on lihtne ja ei õigusta lepingulise esindaja kulude väljamõistmist teiselt poolelt -elatise nõue esitati kohtusse, kohtueelselt nõuet esitamata. 16.Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (

§ 175lg 1 teine lause).

Hageja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastas

§ 218

lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.

§ 217

lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks

§ 175lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks.

17.Kuna hagi rahuldati käesolevas asjas märkimisväärselt suuremas osas, kui jäeti rahuldamata, tulnuks maakohtul sellega arvestada, sest

§ 163

lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata osa tuleb seega YY menetluskulud maakohtus 85% ulatuses jätta XX kanda ja XX menetluskulud maakohtus 15 % ulatuses jätta YY kanda, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb ka apellatsiooniastme menetluskulud jaotada vastavalt apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusele. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus

§ 177lg 1 p 2 alusel. 4