lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks Juri Baranov, isikukood 38309273723, xxx kodakondsus, töötu, elukoht xxx Menetlusalune isik Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kohtuväline menetleja PPA Ida prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja, välijuht A. E. RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Rahuldada Juri Baranovi kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.12.2020 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244020005902 osaliselt, nimelt karistuse osas. Tühistada kohtuvälise menetleja 04.12.2020 otsus väärteoasjas osaliselt põhikaristuse ja lisakaristuse osas. Teha väärteoasjas uus otsus. Mõista Juri Baranovile
lg 2 järgi karistusena rahatrahv 25 (kakskümmend viis) trahviühikut summas 100 ( ükssada) eurot. Rahatrahv 100 eurot tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas või EE701700017001577198 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber 10220205125644. 1/7 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
S § 50 lg 1 p 2 alusel mõista Juri Baranovile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.
alusel on Juri Baranov kohustatud loovutama oma juhiluba tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Transpordiametile 5 Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 17.02.2021. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 05.03.2021 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 06.04.2021) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik A. K. koostas 05.11.2020 väärteoprotokolli AB1463290 selle kohta, et 05.11.2020 kell 16:52 Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt 143-l km-l juhtis Juri Baranov mootorsõidukit kiirusega 77 +/- 5 km/h märki 351 (50 km/h) mõjupiirkonnas, ületades kiirust mitte vähem, kui 22 km/h, rikkudes
Rikkumine on kvalifitseeritud
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna välijuht A. E. koostas 04.12.2020 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244020005902, mille kohaselt 05.11.2020 kell 16:52 Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt 143-l km-l juhtis Juri Baranov mootorsõidukit kiirusega 77 +/- 5 km/h märki 351 (50 km/h) mõjupiirkonnas, ületades kiirust mitte vähem, kui 22 km/h. Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusmõõtur kasutamise protokolli ja videosalvestisega, tunnistaja ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega ja karistusregistri väljavõttega. Üldmenetluse otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult ja vastulauset ei ole esitanud. Juri Baranovile mõisteti
lg 2 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja
2/7 22.12.2020 registreeriti Viru Maakohtu Narva kohtumajas Juri Baranovi kaitsja Andrei Matvejevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna välijuht A. E. 04.12.2020 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244020005902, milles palub nimetatud otsus tühistada täies ulatuses. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja mitte ära võtta temalt juhtimisõigust 2 kuuks ning vähendada määratud trahvi kuni 100 euroni või kohtu äranägemisel võimalikult madalama piirini ja ajatada trahvi tasumist 6 kuuks. Kaebuse esitaja soovib asja menetlemist kohtuistungil ning taotleb jätta kohtukulud riigi kanda. Kaebuse esitaja on seisukohal, et võttes arvesse etteheidetava väärteo asjaolusid ei ole tõendatud kiiruse ületamine kaebuse esitaja poolt. Kiiruse mõõtmisel on oluliselt rikutud kiiruse mõõtmise protseduur, mistõttu otsus ei ole kaebaja suhtes õiglane. Kaebuse esitaja ei ole nõus temale inkrimineeritava väärteo toimepanemisega. Kaebuse esitaja järgis liiklusseadusest tulenevat kohustust. Otsuses viidatud õigusnormi rikkumine tegelikult puudub. Tegemist ei ole väärteoga liiklusseaduse mõttes. Kuna süüteo objektiivne koosseis on täitmata, siis ei saa kaebuse esitajat karistada toimepanemata süüteo eest, mistõttu karistuse määramine on õigusvastane. Kaebuse esitaja on töötu ning Eesti Töötukassas arvele võetud. Eesti Töötukassas arvele võtmisel asus kaebuse esitaja autokooli tasemekoolitusele eesmärgiga saada kõrgema kategooria juhtimisõigust. Peale vastava juhtimisõiguse kategooria saamist kavatseb kaebuse esitaja leida töö, mille täitmiseks on kohustuslik vastava kategooria juhtimisõiguse olemasolu. Lisaks vastava kategooria juhtimisõiguse olemasolule on tööturul lihtsam ja tõenäolisem leida tööd, kui vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Samuti juhtimisõiguse äravõtmisel ei lubata kaebuse esitajat juhtimiseksamile, mistõttu ta ei ole võimeline sooritama vastava kategooria juhtimisõiguse eksamit ega omandama vastava kategooria juhtimisõigust. See raskendab oluliselt kaebuse esitaja võimalust leida tööd ja teenida tulu perekonna ülalpidamiseks. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on tema abikaasa, kes on töötu, ning 12-aastane laps. Võttes arvesse kaebuse esitaja vanust, töökogemust ja oskusi muutub uue töö leidmine ilma juhtimisõiguseta põhimõtteliselt võimatuks. Kuna praegu on raske leida uut tööd, siis raskendab sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kindlasti tema tööle rakendamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et võttes arvesse tema varalist seisundit on trahvi tasumine määratud ulatuses tema jaoks väga raske, mistõttu palub kaebuse esitaja pehmendada temale määratud rahalist karistust. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.01.2021 määrusega edastati Juri Baranovi kaitsja esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi välijuhi 04.12.2020 üldmenetluse otsuse vaidlustamises vastavalt alluvusele Viru Maakohu Jõhvi kohtumajale. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamises 21-40 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi politseijaoskonna liiklusgrupi välijuht A. E. koostas 04.12.2020 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244020005902, millega tunnistas Juri Baranov süüdi
lg 2 järgi ja mõistis karistuseks rahatrahv 100 trahvühikut summas 400 eurot ja lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. 3/7 Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. menetlusalune isik, et ta tunnistan ennast süüdi ega vaidlusta asjaolusid. Kohtuistungil kinnitas Juri Baranovi poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid: - 05.11.2020 kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millest nähtub, et väärteoprotokollis näidatud ajal 05.11.2020 sõitis isiku Tallinna-Narva maantee 143. kilomeetril kiirusega vähemalt 72 km/h. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ning et teo pani toime menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et: 05.11.2020 kell 16:52 juhtis Juri Baranov Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinn-Narva 143 km-l mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 77 +/- 5 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem, kui 22 km/h.
lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.
lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et Juri Baranov täitis
Isik teadis, missugune kiirus on lubatud antud teelõigul ja teadis, et ta ületab lubatud kiirust. Seda tunnistas menetlusalune isik ise. Ta sooviski ületada kiirust, sest lubatud 50 km/h sõitis vähemalt 72 km/h. Ei ole eluliselt usutav, et 22 km/h võtta kiiruse ületamine võiks antud juhul olla toime pandud ettevaatamatusest. Seega tahtluse mõlemad elemendid- süüteokoosseisule vastavast asjaolust teadmine ja selle saabumise soov on täidetud. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
lg 2).
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist
Kohtumenetluse pooltel on vaidlus, mis suuruses karistust isikule toimepandud rikkumise eest tuleb kohaldada ning kas sellele lisaks on põhjendatud lisakaristuse mõistmine. Juri Baranovile kohtuvälise menetleja määranud rahatrahvi 100 trahviühikut summas 400 eurot ehk sanktsiooni ülemmääral. Kohtuvälise menetleja otsuses puudub igasugune põhjendus süü suuruse kohta. Kohus tuletab meelde korduvalt, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse määr ei tohi ületada isiku süü suurust. Karistust ei mõista puhtalt kriminaalpoliitilistel motiividel. Kohtupraktika on selles küsimuses laialt esitatud, vt Riigikohtu1-17-1629 ja varasemad lahendid. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus, et isik on ühe teoga pannud toime ühe rikkumise. Ühe rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kui see oleks ühe teoga mitme rikkumise toimepanemise puhul. Juri Baranov juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 77 +/- 5 km/h, kus lubatud sõidukiirus on kuni 50 km/h. Teo toimepanemise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Menetlusalune isik ületas kiirust mitte vähem, kui 22 km/h.
lg 2 sätte kohaselt on antud kiiruse ületamise puhul tegemist kiirusevahemiku minimaalse jääva kiirusega ( 21-40 km/h ületamine). Eeltoodut arvestades hindab kohus Juri Baranovi süüd teos minimaalsena. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuigi
lg 2 puhul on tegemist ohudeliktiga, ehk kahjulikke tagajärgi ei ole, märgib kohus, ei kiiruse ületamine on liikluskultuuris ja liiklusõigusruumis selgelt taunitav tegu. Kiiruse ületamine on liiklusohu tekkimist potentsiaalselt soodustav asjaolu. Kohus selgitab, et teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni vahemike kehtestamisel ja karistust kohaldav menetleja ei peagi sellist ohtlikkust kuidagi veel rõhutama. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü suurus on minimaalsele lähedane. 5/7 Kohtu hinnangul tuleb Juri Baranovi poolset süü tunnistamist lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-11-76-12 p. 7 ; 3-1-1-52-13 p. 19). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 2 kehtivat väärteokaristust samalaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest – kiiruse ületamine
Esimene on toime pandud veebruar 2019, trahv 260 eurot, teine – 07.01.2020, trahv 132 eurot. Trahvid on tasutud detsembris 2020 ja veebruaris 2021. Varasemad karistused näitavad, et isiku käitumine liikluses ei ole laitmatu ja uute liiklusalaste süütegude toimepanemine on tema puhul piisavalt võimalik. Seega ei saa kohtu arvates karistusemäär olla sanktsiooni vinklis väga minimaalne, kuigi isik tunnistab süüd ja kahetseb. Isik ei ole varasemalt karistatud liiklusalase teo eest kriminaalkorras, samuti ei ole ta korduvalt karistatud muude liiklusalaste väärtegude eest – näiteks joobes juhtumine. See iseloomustaks isikut negatiivselt, pannes kohut valima isikule rangem karistus. Kohus ei näe, et oleks vajalik korrigeerida isiku käitumist maksimaalse karistuse kaudu. Arvestades eeltooduga, samuti sellega, et kohtu hinnangul isiku süü väärteo toimepanemisel on minimaalsele lähedane, kuid kuna varasemalt on isikut karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest kahel korral, tuleb isikut karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral. Proportsionaalne karistus toimepandud süüteo eest on rahatrahv 25 trahviühikut (
lg 2 järgi saab karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, sanktsiooni keskmine määr seega 50 trahviühikut). Taotlus lubada maksta trahv ositi ei ole põhjendatud. Trahvisumma ei ole suur isegi võrreldes alampalga suurusega. Detsembris 2020 ja veebruaris 2021 tasutud trahvide summad on 132 eurot ja 260 eurot, mis kinnitab, et 100-eurone kohustus on isikule taskukohane. Samas tuleb kohtuvälise menetlejaga nõustuda selles, et rahatrahvid olid isikul tasumata kuni detsemberini 2020. Isik tasus trahve juba pärast seda, kui käesolev väärtegu oli toime pandud. See näitab isiku suhtumist temale mõistetud karistustesse ja viitab sellele, et käesoleval ajal rahatrahv üksi ei ole isiku jaoks piisav mõjutusvahend. Siin aktualiseerib küsimus lisakaristuse kohaldamise vajaduse kohta. Kuna isik on nüüdseks toime pannud juba kolmanda samalaadse rikkumise ja rikkumised on toime pandud vähemalt üks teguaastas, leiab kohus, et ainult rahatrahv ei oma piisavalt mõju ja lisaks rahatrahvile tuleb isikule mõista lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol üheks kuuks, mis on minimaalne
Juhtimisõiguse äravõtmisel kui karistusel üldse on eeskätt eripreventiivne tähendus, see peab olema suunatud konkreetse isiku käitumise korrigeerimiseks, tema hoiakute muutmiseks, et isik ei saaks enam samalaadseid tegusid toime panna ( 3-1-1-6-17, p 16). Koos rahatrahvi määraga 25 trahviühikut (keskmisest määrast pool) ei ületa lisakaristuse mõistmine süü suurust. Samas annab lisakaristuse kohaldamine isikule selge signaali, et riik soovib tagada liiklejate turvalisust ja menetlusalust isikut on vaja hetkel lühiajaliselt kõrvaldada liiklusest. Kohus leiab, et arvestades kaebuses toodud asjaolusid ja 6/7 kohtuistungil antud ütlusi, et isik soovib edaspidi saada C- ja CE-kategooria juhtimisõigust, ei koorma selline karistus menetlusalust isikut ebaproportsionaalselt ning teenib eesmärki kaitsta õiguskorda ja tagada liikluse turvalisust. KOHTU MEETMED Eeltoodust lähtuvalt tuleb Juri Baranovi kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.12.2020 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244020005902 rahuldada osaliselt, nimelt põhikaristuse ja lisakaristuse osas. Teha väärteoasjas uus otsus, millega mõista Juri Baranovile
lg 2 järgi karistusena rahatrahv 25 trahviühikut summas 100 eurot.
S § 50 lg 1 p 2 alusel mõista Juri Baranovile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.
alusel on Juri Baranov kohustatud loovutama oma juhiluba tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7 Transpordiametile 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.