← Eesti

2-19-13959/63

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-13959 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. nõude osas 821,88 eurot B.B. nõude osas 821,88 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. mai 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C.C. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustajad (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) ja B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja D.D., lepinguline esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. mai 2020 otsus C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista C.C.lt välja elatis A.A. kasuks alates
  5. oktoobrist 2019 kuni
  6. veebruarini
  7. a 140 eurot kuus ja alates
  8. märtsist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni 190 eurot kuus ning B.B. kasuks alates
  9. oktoobrist 2019 kuni
  10. veebruarini
  11. a 140 eurot kuus ja alates
  12. märtsist 2020 kuni B.B. täisealiseks saamiseni 190 eurot kuus.
  13. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
  14. Hagi rahuldada osaliselt. Muuta Tartu Maakohtu 04.07.2018 otsusega C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks välja mõistetud elatise suurust. 2.
  15. Mõista C.C.lt elatis välja järgmiselt: 2.2.
  16. A.A. kasuks alates
  17. oktoobrist 2019 kuni
  18. veebruarini
  19. a 140 eurot kuus ja alates
  20. märtsist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni 190 eurot kuus; 2.2.
  21. B.B. kasuks alates
  22. oktoobrist 2019 kuni
  23. veebruarini
  24. a 140 eurot kuus ja alates
  25. märtsist 2020 kuni B.B. täisealiseks saamiseni 190 eurot kuus.“
  26. Jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus poolte endi kanda, v.a A.A. ja B.B. riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
  27. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  28. Võtta asja materjalide juurde C.C. apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, s.o Bramasole OÜ
  29. mai 2020 teade töölepingu ülesütlemise kohta ja OÜ-ga Majaspets Kinnisvara
  30. juunil 2020 sõlmitud tööleping ning ringkonnakohtu kogutud tõendid, s.o Eesti Töötukassa
  31. oktoobri 2020 vastus ning Maksu- ja Tolliameti ja Sotsiaalkindlustusameti
  32. oktoobri 2020 vastused. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  33. A.A. ja B.B. (hagejad) (mõlemad sündinud X) esitasid oma seadusliku esindaja (isa) D.D. kaudu 10.05.2019 maakohtule C.C. (kostja/ema) vastu hagi, milles palusid suurendada nende kasuks varasema kohtulahendiga kostjalt väljamõistetud elatist seadusjärgse miinimumsummani ning kohustada kostjat andma hagejate seaduslikule esindajale üle B.B. puudetoetus või esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus toetuse kandmiseks hagejate seadusliku esindaja kontole. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad isaga. Tartu Maakohus mõistis 04.07.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17932 kostjalt välja elatise alates
  34. a märtsist kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõlema hageja kasuks 98,68 eurot kuus. Elatise väljamõistmisel oli aluseks kohtumäärusega kehtestatud suhtluskord ning asjaolu, et emaga viibimise ajal annab ema ülalpidamist vahetult ja ostab hagejatele vajalikke esemeid. Olukord on oluliselt muutunud. Hagejad ema juures ei viibi ning ema keeldub tegemast muid kulutusi peale väljamõistetud elatise tasumise, mis ei ole piisav teismeliste laste ülalpidamiseks. 2
  35. Kostja palus jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata. Elatisenõudel puudub legitiimne eesmärk, mis vääriks õiguskaitset. Tartu Maakohtu 10.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-8694 on hagejate seaduslikule esindajale kohaldatud lähenemiskeeld kostja suhtes. Tartu Maakohtu 25.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6855 mõisteti hagejate seaduslik esindaja süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kostja suhtes vägivalla kasutamise eest. 17.07.2018 kinkis kostja hagejate seaduslikule esindajale ja lastele enda kinnistu, mida hagejate seaduslik esindaja ja lapsed kasutavad elukohana. Kostja kinkis kinnistu hagejate seadusliku esindaja surve ja vägivalla mõjul, kusjuures hagejate seaduslik esindaja põhjendas kinnistu kinkimise vajadust elatise maksmise kohustusega. Hagejate seaduslik esindaja takistab kostja ja hagejate suhtlust ning manipuleerib lastega. Sellises olukorras asjaolude muutumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja panustab hagejate ülalpidamisse piisavalt. Lisaks elatisele tasub kostja hagejate telefoni ja mobiilse interneti arved 29,98 eurot kuus ning nende elukoha, X, interneti ja TV arved 40– 50 eurot kuus. Hagejate kulutused ei saa olla nii suured nagu nad väidavad. Kostja varaline seisund ei võimalda tasuda elatist miinimummääras. Perioodil oktoober kuni detsember 2019 oli kostja töötasu keskmiselt X eurot kuus, millele lisandus sotsiaaltoetus X eurot kuus. Pärast elatise ja eluasemekulude maksmist jäi kostjale X eurot. 17.03.– 12.05.2020 oli kostja haiguslehel. Alates 26.05.2020 ütles tööandja kostjaga töölepingu üles. MAAKOHTU LAHEND
  36. Tartu Maakohus rahuldas
  37. mai 2020 otsusega hagi osaliselt ning muutis Tartu Maakohtu
  38. juuli 2018 otsusega kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõistis C.C.lt välja igakuise elatise alates
  39. oktoobrist 2019 kuni laste täisealiseks saamiseni
  40. augustil 2021 A.A. kasuks 190 eurot ja B.B. kasuks 190 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja hagejate õigusabikulud riigi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt elavad hagejad alaliselt koos isaga X ning õpivad alates
  41. a sügisest X, mistõttu viibivad kooli ajal nädala sees X. Kostja elab hagejatest eraldi. Tartu Maakohtu 04.07.2018 otsusega mõisteti kostjalt elatis välja alla seadusjärgse miinimumi eelkõige põhjusel, et hagejad viibivad suure osa ajast kostjaga, kes sel ajal kannab kulud vahetult, lisaks kannab kostja osa hagejate kuludest vahetult teenusepakkujatele tasudes. Hagejad ei viibi enam kostja juures. Kohus muutis 22.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-7179 varasemat suhtluskorda selliselt, et hagejad saavad kostjaga kokku mitte harvem kui üks kord kuus avalikus kohas. 11.12.2017 määratud suhtluskorda muudeti põhjusel, et suhtluskord ei toiminud: laste ja ema suhtlus oli katkenud ning lapsed olid vastu selle suhtluskorra täitmisele. Seega 04.07.2018 otsuse aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutnud, kuna kostja ei saa enam anda hagejatele vahetut ülalpidamist. Pooled leidsid, et kui kohus teeb uue otsuse, tuleks hagejate telefoni- ja internetikulud hõlmata elatise summaga. Hagejate vajalikud kulud ei ole nende väidetud 600 eurot kuus kummalgi. Kostja andis ülalpidamist mõlemale hagejale 133–138 eurot kuus ja hagejate seadusliku esindaja sissetulekut arvestades on tal võimalik panustada hagejate kuludesse umbes 300 eurot kuus. Juhinduda tuleb justiitsministeeriumi
  42. aastal avaldatud uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ ning lugeda mõlema hageja vajalikeks kuludeks 360–400 eurot kuus. Lapse väiksemad kulud on mõjuvaks põhjuseks, et vähendada elatist alla seadusjärgse määra. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi vanema väike sissetulek ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Seega ei ole elatise suuruse muutmata jätmise aluseks asjaolu, et kostja sissetulek on miinimumilähedane või et tema tööleping on lõpetatud (pärast asja arutamise lõppemist esitatud tõendit, et kostja on töö kaotanud, ei saa kohus vastu võtta, kuna tõend on esitatud hilinemisega). Samuti ei ole põhjendatud vähendada elatist teise vanema 3 tegevuse või asjaolu tõttu, et hagejad ei suuda vanuse tõttu oma tegusid täiel määral juhtida ja on mõjutatud vanemast, kellega nad koos elavad. Arvestades hagejate põhjendatud vajaduste suurust ja vanemate eeldatavat võrdset osavastutust kulude kandmisel, tuleb kostjalt mõlema hageja kasuks välja mõista elatis 190 eurot alates oktoobrist 2019, s.o ajast, kui kostja sai teada esitatud nõudest. Hagejate taotlust kohustada kostjat teisele vanemale üle andma B.B. puudetoetus kohus ei lahenda, sest see ei kuulu kohtu pädevusse. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  43. C.C. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  44. mai 2020 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole elatise suuruse aluseks olevad asjaolud oluliselt muutunud. Riigikohus on leidnud (3-2-1-165-13, p 13), et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju laps kummagi vanema juures viibib. TsMS § 459 lg 1 kohaldamiseks ei piisa õiguskirjanduse kohaselt mitte ainult asjaolude muutumisest, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada väljamõistetud elatist (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm. vlj. Tallinn: Juura.
  45. § 459 p 3.1.3 b). Suhtluskord ei toiminud, kuna hagejate seaduslik esindaja on hagejate ja kostja suhteid halvendanud, manipuleerides lastega. Hagejate seadusliku esindaja väide, et ta on teinud hagejate ülalpidamiseks kulutusi 600 eurot kuus olukorras, kus tema sissetulekud on X eurot kuus, kinnitab, et hagi ei ole tingitud hagejate vajaduste suurenemisest, vaid on hagejate seadusliku esindaja kättemaks kostjale selle eest, et ta vägivaldsest suhtest välja astus. Tegemist on hea usu põhimõtte vastase käitumisega, mille eesmärk on saada läbi vägivalla kostjalt rohkem raha. Mittelegitiimne eesmärk ei vääri õiguskaitset; 2) tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta kohustatud vanema majanduslikku olukorda. Riigikohus on leidnud (3-2-1-127-09, p 12), et elatist maksma kohustatud vanema varalise seisundi halvenemine võib olla aluseks elatise suurendamata jätmisele. Kostja sissetulek on nõutud summa maksmiseks ebapiisav. Kostja 10.02.2020 esitatud ülevaate kohaselt moodustas kostja sissetuleku töötasu X–X eurot ja sotsiaaltoetus X eurot kuus. Kostja eluasemekulud on 260 eurot kuus. Kohus jättis ebaõigesti vastu võtmata kostja 12.05.2020 esitatud tõendi – Bramasole OÜ 10.05.2020 teate kostjaga töölepingu lõpetamise kohta. Kuni uue töökoha leidmiseni oli kostja sissetulekuks lisaks sotsiaaltoetusele töötutoetus X eurot kuus ja töötuskindlustushüvitis. Alates 28.05.2020 töötab kostja X. Töölepingu järgi on tema põhitasu X eurot bruto, lisandub tulemustasu kuni X eurot. Maakohtu otsuse jõustumisel jääks kostjale pärast elatise ja eluasemekulude kokku X eurot tasumist X-eurosest netotasust X eurot. Kuna hotelli- ja toitlustussektor kannatab majanduslanguse tõttu kõige rohkem, ei ole võimalik leida paremini tasustatud tööd.
  46. A.A. ja B.B. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on elatise suuruse aluseks olevad asjaolud oluliselt muutunud. Hagejad ei ole kostja juures viibinud alates
  47. aastast. Hagejate seaduslik esindaja ei ole hagejate ja kostja suhteid halvendanud. Kostjal puuduvad hagejatega suhted kostja kergemeelse ja pahatahtliku käitumise tõttu. Oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hagejad saaksid materiaalset toetust üksnes ühelt vanemalt ning kostja jätkaks oma rahaliste vahendite kulutamist ainult isiklikuks otstarbeks. Seejuures on kostja kuni 24.08.2019 kasutanud isiklikuks otstarbeks ära B.B. puudetoetuse kokku 1600 eurot; 4 2) ei ole Riigikohtu selgituste järgi ainuüksi vanema väike sissetulek aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja on käsitlenud enda sissetulekut, mis moodustab X eurot kuus, kuid ei ole arutlenud selle üle, kuidas hagejad tulevad toime, õppides nädala sees kodust eemal X. Kostja soovib toetada hagejaid võimalikult vähe, et rahuldada oma viha hagejate isa vastu. Kostja ei ole viimase kahe ja poole aasta jooksul tundnud huvi hagejate vastu ega piisavalt panustanud hagejate ülalpidamisse. Kostja on viimase kahe aasta vältel kasutanud mitmetes Tartu Maakohtu tsiviil- ja kriminaalasjades lepingulise esindaja Tambet Laasiku teenust ning tasunud selle eest eeldatavalt turu keskmise hinna. Ka kostja pillav elulaad viitab sellele, et kostja sissetulekud on oluliselt suuremad, kui kohtule avaldatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  48. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 20.05.2020 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise kummagi hageja kasuks alates 01.10.2019 kuni 29.02.
  49. a 140 eurot kuus ja alates 01.03.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 190 eurot kuus. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  50. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust jätta Tartu Maakohtu 04.07.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-17932 kostjalt alates
  51. a märtsist kuni hagejate täisealiseks saamiseni väljamõistetud elatis mõlema hageja kasuks 98,68 eurot kuus suurendamata.
  52. Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36), et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tartu Maakohtu 04.07.2018 otsusega mõisteti kostjalt välja elatis 98,68 eurot kuus lapse kohta. Selline oli hagejate lõplik nõue ning seejuures arvestati proportsionaalselt hagejate kostja juures viibimise aega (hagejad pidid viibima kostja juures kõik nädalavahetused, v.a iga kuu teine pühapäev, ja poole koolivaheaegadest) ning asjaolu, et kostja maksab hagejate telefoni- ja internetiarved 24,99 eurot kuus lapse kohta. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ei viibi enam kostja juures ja kohus on seetõttu 22.01.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-7179 muutnud varasemat suhtluskorda selliselt, et hagejad saavad kostjaga kokku mitte harvem kui üks kord kuus avalikus kohas. Seega ei kata kostja enam hagejate kulusid vahetult hagejate kostja juures viibimise ajal. Pooled on leidnud maakohtu istungil 30.04.2020 ka, et kui kohus teeb uue otsuse, tuleks hagejate telefoni- ja internetikulud hõlmata elatise summaga. Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et elatise suuruse aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud. Kostja vastupidised väited, mis tuginevad suures osas sellele, et kostja suhtlus hagejatega on katkenud kostja arvates hagejate seadusliku esindaja pahatahtliku tegevuse tõttu, ei ole alaealiste laste elatisenõude lahendamisel asjakohased. Maakohus on kostja vastavaid väiteid piisava põhjalikkusega käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu väljatooduga. 5 Samuti ei ole tõsiseltvõetav kostja väide, et vajadus elatise suurendamiseks puudub. Maakohus on lugenud hagejate, s.o hilisteismeliste eri soost laste, kes pealegi õpivad kodust eemal gümnaasiumis, vajalikeks kuludeks 360–400 eurot kuus. Nimetatud summa jääb alla justiitsministeeriumi tellimusel
  53. a veebruaris valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uues lapse ülalpidamiskulude uuringus leitud keskmistele kuludele. Kuivõrd kostja peaks vanemate võrdsuse põhimõttest lähtudes kandma hagejate kuludest poole, on vajadus elatise suurendamiseks ilmselgelt olemas. Seejuures varasemas menetluses ei olnud pooltel vaidlust, et mõlema hageja kulud moodustavad ca 500 eurot kuus.
  54. Järgmiseks tuleb kaaluda, kas suurendatud elatise tasumine on kostjale jõukohane. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusele lisatud täiendavad tõendid, s.o Bramasole OÜ 10.05.2020 teade töölepingu ülesütlemise kohta ja OÜ-ga Majaspets Kinnisvara 01.06.2020 sõlmitud tööleping, on elatisevaidluses asjakohased ning tuleb võtta asja juurde. Samuti võtab ringkonnakohus täiendavalt asja juurde ringkonnakohtu poolt TsMS § 230 lg 5 p-de 4 ja 5 alusel kogutud täiendavad tõendid, s.o Eesti Töötukassa 12.10.2020 vastuse ning Maksu- ja Tolliameti ja Sotsiaalkindlustusameti 13.10.2020 vastused. Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja töötab alates 28.05.2020 OÜ-s Majaspets Kinnisvara ning Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt on talle makstud brutotöötasu X eurot ja netotöötasu X eurot, s.o töölepingus kokkulepitud töötasu koos lisatasuga. Lisaks on kostja sissetulekuks Eesti Töötukassa makstav töövõimetoetus X eurot päevas, s.o ca X eurot kuus, ja puudetoetus X eurot kuus. Seega alates OÜ-s Majaspets Kinnisvara tööle asumisest on kostja igakuine netosissetulek kokku ca X eurot. Kostja väitel on tema eluasemekulud 260 eurot kuus. Pärast elatise, kummalegi hagejale 190 eurot, ja eluasemekulude 260 eurot tasumist jääb kostjale isiklikeks vajadusteks veel ca X eurot. Samas ajavahemikus 01.10.2019 (s.o alates elatise suurendamisest) kuni OÜ-s Majaspets Kinnisvara tööle asumiseni on kostja sissetulekud olnud kõikuvad ja sealjuures kuni
  55. a märtsini oluliselt väiksemad, jäädes kontoväljavõtete põhjal kõikidel kuudel alla X euro, keskmiselt ringkonnakohtu arvutuste järgi veidi üle X euro kuus. Seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis alates 01.10.2019 kuni 29.02.2020 140 eurot lapse kohta. Alates
  56. a märtsist on kostja sissetulekud olnud suuremad. Pangakonto väljavõtte järgi on märtsis lisaks töötasule (X eurot), töövõimetoetusele (X eurot) ja sotsiaaltoetusele (X eurot) laekunud Maksu- ja Tolliametilt tulumaksutagastus X eurot. Aprillis ja mais on kostja Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti vastuste kohaselt saanud lisaks töövõimetoetusele, sotsiaaltoetusele ja töötasule (töötasu brutosummad vastavalt X eurot ja X eurot) hüvitisi Eesti Haigekassalt (brutosummad vastavalt X eurot ja X eurot). Kostja netosissetulek oli ringkonnakohtu arvutuste järgi aprillis ca X eurot ja mais ca X eurot. Ülaltoodust tulenevalt ei ole asjaolu, et Bramasole OÜ lõpetas kostjaga töölepingu 25.05.2020, kostja sissetulekut märkimisväärselt mõjutanud. Kostja on alustanud tööd uuel töökohal (OÜ-s Majaspets Kinnisvara) juba 28.05.
  57. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohtu arvates põhjendatud mõista kostjalt hagejate kasuks 190-eurone elatis välja alates 01.03.2020 ning ajavahemikus 01.10.2019 kuni 29.02.2020 mõista elatis välja suuruses 140 eurot kuus lapse kohta (arvestades siinkohal mh asjaolu, et esitatud tõendite kohaselt on kostja vähemalt kuni
  58. a aprillini tasunud ka hagejate sidekulusid). Ringkonnakohtu hinnangul on sellega järgitud Riigikohus juhiseid (nt 17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma 6 kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
  59. Kuivõrd hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, v.a alaealiste hagejate riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.