Obsah (7)

§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2021 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17306 Tsiviilasi AS PlusPlus Capital hagi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kostja on leidnud, et käesolev menetlus tuleks lõpetada, kuna ta on esitanud kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Pärnu Maakohtu 31.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18xxxxx jättis kohus XX vastava avalduse menetlusse võtmata ning seega puudub seaduslik alus antud tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
2. Hageja nõude aluseks on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping, kuna kostja täitis internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi (tl 69) ning sõlmis 14.03.2017 AS-ga Inbank autolaenu lepingu nr x (t 4-5) (edaspidi Leping), mille lahutamatuks osaks on laenulepingu tingimused (tl 7-9). Kostja on küll väitnud, et ta ei ole laenu saanud, kuid hageja on esitanud maksekorralduse nr 10914, millest nähtub 2705 euro ülekandmine XX poolt laenutaotlusel märgitud arveldusarvele (tl 65). Hageja on selgitanud, et eelpoolnimetatud summast on maha arvatud lepingutasu 95 eurot, mida on hagejal vastavalt sõlmitud Lepingule õigus kostjalt nõuda ning mille mahaarvamise laenusummast on pooled tingimuste p 4.1 alusel kokku leppinud. Ka nähtub hagiavaldusest ning Lepingujärgsest maksegraafikust, kuidas on 3 2-18-17306 kujunenud nõue nii põhi- kui ka kõrvalnõuete osas. Seega ei ole põhjendatud kostja väited, et pole võimalik arvestada põhi- ja kõrvalkohustusi, mida hageja kostjalt nõuab. Lepingust tulenevalt on pooled kokku leppinud Lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus ning hageja on hagiavalduses esitanud arvestuse Lepingu haldustasu 7,50 kujunemise kohta, mistõttu on ka kostja vastavad vastuväited alusetud.
3. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu lisa järgi kohustus kostja tegema hagejale igakuiseid makseid alates 10.04.
4. Hagiavaldusest nähtub, et kostjal tekkis osamakse võlg alates 10.05.2017 osamaksest ning nimetatud osamaksest alates võlgnevuse tekkimist ei ole eitanud ka kostja. Lepingu tingimuste p 11.3.1 alusel on laenuandjal õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda, kui laenuvõtja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset. Nimetatud Lepingu säte on kooskõlas VÕS § 416 lg-ga
5. Kostja on väitnud, et ta ei ole Lepingu erakorralise ülesütlemise teadet saanud, kuid Omniva iseteeninduse väljavõtte järgi oli Lepingu ülesütlemise teade kostjale kätte toimetatud 28.09.2017 e-postile x (tl 66). Kostja on osundanud lisaks VÕS § 416 lg-le 2, mille järgi peab krediidiandja andma enne krediidilepingu ülesütlemist tarbijale kahenädalase tähtajaga võlgnevuse tasumiseks. 08.09.2017 on hageja enne Lepingu ülesütlemist andnud kostjale täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks, saates kostja e-postile vastava hoiatuse, paludes võlgnevuse tasumist hiljemalt 25.09.2017 (tl 67-68). Seega ei ole hageja vastupidiselt kostja seisukohale VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 sätteid rikkunud. Õige on kostja osundatu, et laenuandja peab jälgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid, ning VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuse täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja. Hageja on kohtu arvates omapoolse kohustuse täitmise tõendanud, esitades kostja laenutaotluse, millest nähtub tema sissetulek 900 eurot kuus (tl 69). Kuigi kostja väidab, et tal oli Lepingu sõlmimise ajal võlgnevuste olemasolu, see maksehäireregistris ei kajastu (tl 70). Ka on hageja osundanud kostjale kuuluvale kinnistule aadressil xxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xx x. Seega on kohtu arvates hageja usutavalt argumenteerinud ja tõendanud, et igakuine graafikujärgne makse summas 60,99 eurot ei ole kostja jaoks koormav. Laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui kostja esitab vale info laenutaotluses ja Lepingu sõlmimise ajal ei ole ühtegi maksehäiret kostja suhtes.
6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Lepingule on kokku lepitud intressimääras 9,90 % aastas. Hagejal on intressinõue 125,13 eurot.
7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viiviseid lepingujärgses määras arvestusega 0,0271% päevas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviste suurus 310,07 4 2-18-17306 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viiviste nõue põhjendatud. Viiviste arvestust on hageja oma hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on taotlenud ka tulevikus sissenõutava viivise väljamõistmist kohtult

§ 367tähenduses.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

§ 367

alusel viivise tasumata põhisumma jäägilt (2774,40 eurot) alates 07.11.2018 kuni nõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,0353 % päevas. 8. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksmata põhivõlgnevus 2761,30 eurot, intressid 125,13 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 310,07 eurot ja tulevikus sissenõutav viivis summalt 2761,30 eurot alates 16.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni 0,0271 % päevas. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 10. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust kokku 3,5 tunni ulatuses (dokumentide komplekteerimine ja analüüs – 1,5 tundi, hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2 tundi) tunnihinnaga 100 eurot (lisaks käibemaksuga), kokku summas 420 eurot. Lisandub riigilõiv 300 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kostja on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud ning on esitanud sellele vastuväited, kuna leiab, et nõutud kulu ei ole kooskõlas asja keerukuse ega mahuga. Hageja on masshageja, kellele on hagemine osa igapäeva majandustegevusest. Hageja võiks hagimenetluses esindada end ise, vajamata lepingulist esindajat. Tegemist on tüüphagiga, mille sisu ja maht ei ole suur. Hageja on viidanud äriregistri andmetele, millest lähtudes ei ole hageja PlusPlus Legal OÜ osanik ning hageja tütarettevõte. AS PlusPlus Capital põhitegevuseks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse, seega ei ole hagemine hageja põhitegevuseks. Hageja kinnitusel puuduvad tal juristid ning seepärast on kohtu arvates argumenteeritud ka hageja seisukoht õigusabi vajaduse kohta. Põhjendatud on hageja esindaja tegevus seonduvalt hagiavalduse ettevalmistuse, laenulepingu analüüsimise, arvestuse jm hagiavalduse etttevalmistuse ning hagiavalduse koostamisega. Seega peab kohus hageja toimingute ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ulatuses so 3,5 tundi. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud kohtule hagi hinnaga 3477,37 eurot, millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (300 eurot). Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 3,5 töötunni ulatuses (420 eurot). Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 5 2-18-17306 300 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku 720 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks. 11.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 6