Obsah (14)

§ 414§ 184§ 418§ 415§ 4182§ 65§ 68§ 831§ 74§ 75§ 22§ 58§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-914 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla ja Heili Sepp Ko

§ 414

lg 2 p 1 ja § 418 lg 2 p 3 järgi ning Kriminaalasi Igor Valujevi süüdistuses

§ 414

lg 2 p 1, § 415 lg 11 p 1, § 418 lg 1 ja § 4182 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20. aprilli 2020 otsus Apellandid süüdistatav ja tema kaitsja Prokurör Deniss Medvedev Pavel Kalinin Süüdistatav Kaitsja isikukood: 37906190236; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; asukoht: Tallinna Vangla; tõkend: vahistamine alates 17.10.2019 (kahtlustatavana kinni peetud 15.-16.10.2019); varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, neist viimati Harju Maakohtu 25.03.2019 otsusega

§ 184lg 2 p 2 järgi Sven Sillar RESOLUTSIOON 1.

Jätta süüdistatava Pavel Kalinini ja tema kaitsja Sven Sillari apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu

1. aprilli 2020 otsus muutmata. 1
2. Määrata Pavel Kalininile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Sven Sillar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 308,4 eurot.
3. Mõista apellatsioonimenetluse kulud 49,2 euro ulatuses välja Pavel Kalininilt. Ülejäänud osas jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 P. Kalininile on esitatud süüdistus

§ 414

lg 2 p 1 ja § 418 lg 2 p 3 järgi.

§ 414lg 2 p 1 järgi süüdistatakse P.

Kalininit lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatus katses, lõhkeaine (trotüüli) ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamises ja ning selles, et ta ka ise käitles ebaseaduslikult trotüüli. 1.1.1 Lõhkeaine käitlemise kõlbmatu katse seisnes järgnevas: P. Kalinin omandas tuvastamata kohas, viisil ja ajal enne

1. juunit 2019 kolm heledat, pruunikaskollast värvi madala silindri kujulist ainetükki üldkaaluga 316,8 grammi, pidades neid ammoniidiks ehk lõhkeaineks lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) § 2 lg 2 mõistes. Tegelikult ei sisaldanud need, peamiselt väävlist koosnevad ainetükid lõhkeainet. P. Kalinin toimetas selle aine enda kasutuses olevasse Paldiskis Põhja tn 12 (varem Tuule tn 12) Hooneühistu UUS-PÕHJA garaažikompleksis olevasse garaažiboksi. Seal hoidis ta seda ainet kuni
2. juunini 2019, mil ta müüs selle D.B. Lõhkeaine käitlemiseks vajalikke lube P. Kalininil ei olnud. Lõhkeaineks peetava aine müümisel osutas P. Kalininile kaasabi M.V, kes tõi aine garaažist ära ja näitas seda koos P. Kalininiga D.B. P. Kalinin ei saanud ise sellele ainele garaažiboksi järele minna, sest oli elektroonilise valve all. 1.1.2 Lõhkeaine käitlemisele kaasaaitamine seisnes selles, et
3. juulil 2019 osutas P. Kalinin Igor Valujevile kaasabi 196,1 grammi trotüüli müümisel, vahendades lõhkeaine müümist A.P. I. Valujev käitles lõhkeainet ja P. Kalinin aitas sellele kaasa ebaseaduslikult, sest neil polnud lõhkeaine käitlemiseks vajalikke lõhkaja kutsetunnistust, lõhkemeistri kutsetunnistust, lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkematerjali käitlemise tegevusluba. 2 I. Valujev müüs trotüüli
4. juulil 2019 kella 13:01 ja 13:11 vahelisel ajal Paldiski linnas Põhja tn 12 (varem Tuule tn 12) asuva Hooneühistu UUS-PÕHJA garaažikompleksi juures A.P. I. Valujevi ja A.P kohtumise korraldas P. Kalinin, kes teadis, et I. Valujevil on olemas trotüüliklots.
5. juulil 2019 kell 11:05 saatis P. Kalinin I. Valujevile sms-i, milles küsis, kas I. Valujev tahab trotüüliklotsi maha müüa, ja andis teada, et on olemas ostuhuviline. See oli A.P, kellega P. Kalinin oli eelnevalt lõhkeaine ostu-müügi teemal telefonitsi suhelnud. Seejärel pidas P. Kalinin nii I. Valujevi kui A.Pga telefonivestlusi trotüüli müügi korraldamiseks ning ka trotüüli üleandmine toimus P. Kalinini juuresolekul. Trotüüli eest saadud raha kulutas I. Valujev vähemalt osaliselt samal päeval amfetamiini ostmiseks, mida ta koos P. Kalininiga tarvitas. 1.1.3 Ka P. Kalinin ise käitles süüdistuse kohaselt trotüüli. Ta omandas millalgi enne
6. augustit 2019 tuvastamata kohas ja viisil 770,1 grammi trotüüli, hoidis seda oma garaažiboksis ning
7. augustil 2019 müüs selle 80 euro eest A.P. 1.1.4

§ 418lg 2 p 3 järgi on P.

Kalininile esitatud süüdistus tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, mis on toime pandud grupis. Süüdistuse kohaselt leidis P. Kalinin täpselt tuvastamata kohast hiljemalt

1. juunil 2019 laskekõlbliku kaheraudse, sileraudse püssi Bayard kaliiber 28 nr 5006, mis on piiratud tsiviilkäibega tulirelv relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 1, § 19 lg 1 p 5 ja lg 2 mõistes. Tulirelva leidmisest ei teatanud P. Kalinin viivitamata politseile ega andnud leitud tulirelva politseile üle, nagu seda nõuab RelvS § 9 lg 1 ja § 44 lg 3, 4, vaid võttis leitud püssi enda valdusse ja toimetas selle enda kasutuses olevasse garaažiboksi.
2. juunil 2019 kella 12:08 ja 15:48 vahelisel ajal võõrandas P. Kalinin püssi V.B, vahetades püssi valge pulbrilise aine vastu, mida P. Kalinin pidas amfetamiiniks. Püssi võõrandamisel tegutses ta ühiselt ja kooskõlastatult M.Viga. Nimelt helistas P. Kalinin
3. juunil 2019 V.Bele ja pakkus talle püssi kolme doosi amfetamiini eest. Lõpuks leppisid P. Kalinin ja V.B kokku, et V.B annab P. Kalininile kaks doosi amfetamiini. Kui V.B saabus P. Kalinini korterisse, palus viimane samuti seal olnud M.Vil minna koos V.Bega garaažiboksi ja anda püss üle. P. Kalinin ei saanud seda ise teha, sest oli elektroonilise valve all. M.V läkski koos V.Bega garaažiboksi juurde ja andis talle seal püssi üle. Kuna P. Kalininil ega M.Vil ei olnud relva soetamise luba ega relvaluba, käitlesid nad relva ebaseaduslikult. Süüdistuse kohaselt pidasid P. Kalinin ja M.V võimalikuks, et tegemist on laskekõlbliku tulirelvaga. 1.2 Igor Valujevile esitati süüdistus

§ 414lg 2 p 1, § 415 lg 11 p 1, § 418 lg 1, § 4182 lg 1 järgi.

1.2.1

§ 414lg 2 p 1 järgi süüdistati I.

Valujevit selles, et ta • omandas 196,1 grammi trotüüli ja hoidis seda enda valduses, kuni müüs selle

1. juulil 2019 A.P. Seda müüki vahendas P. Kalinin. 3 • omandas 356,67 grammi brisantset lõhkeainet nitrotselluloosi, mille ta toimetas enda elukohta, kus hoidis seda kuni
2. oktoobrini 2019, mil selle leidsid ja võtsid ära korteri läbi otsinud politseiametnikud. 1.2.2

§ 415

lg 11 p 1 järgi süüdistati teda selles, et ta kahel korral omandas ja kasutas (st põletas ära) süütenööri juppe, mille puhul on tegemist lõhkeseadeldise olulise osaga, ning selles, et ta valmistas viis torupommi tüüpi lõhkeseadeldist ja lõhkas need 7. ja 9. novembril ja 3. detsembril 2017 ning 3. jaanuaril ja 5. märtsil 2018 välitingimustes erinevates kohtades Paldiski linnas. 1.2.3

§ 418lg 1 järgi süüdistati I.

Valujevit selles, et ta, olles leidnud kaheraudse, sileraudse püssi TOZ, mis oli ühest relvarauast laskekõlblik, ei teatanud ta leiust politseile, vaid võttis selle oma valdusse, hoides seda oma kodus, kuni see läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Tegemist oli piiratud tsiviilkäibega relvaga, mille käitlemiseks vajalikke lube I. Valujevil polnud. 1.2.4

§ 4182lg 1 järgi süüdistati I.

Valujevit sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikus omandamises, hoidmises ja muus ebaseadusliku käitlemises: ta võttis enda valdusse leitud Vene päritolu laskekõlbliku trasseeriva kild-süütemürsuga unitaarlasukomplekti, hoides seda oma kodus, kuni see läbiotsimisel leiti ja ära võeti. 2. Harju Maakohus tegi 20. aprillil 2020 otsuse, millega tunnistas Pavel Kalinini süüdi

§ 414

lg 2 p 1 ja § 418 lg 2 p 3 järgi ning Igor Valujevi

§ 414lg 2 p 1, § 415 lg 1 1, § 418 lg 1 ja § 4182 lg 1 järgi.

2.1 Kohus mõistis P. Kalininile

§ 414

lg 2 p 1 järgi karistuseks 5 aastat vangistust ja

§ 418lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistust.

Liitkaristuseks mõistis kohus talle 5 aastat 6 kuud vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud liitkaristust KrMS § 238 lg 2 alusel 3 aasta 8 kuuni. Et P. Kalinin pani uued kuriteod toime katseajal, suurendas kohus tema 3 aasta 8 kuu pikkust vangistust

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 25.

märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse ning 693,90 euro suuruse rahalise karistuse – võrra. Liitkaristuseks kujunes nii 7 aastat 2 kuud vangistust ning 693,90 euro suurune rahaline karistus.

§ 68lg 1 alusel luges kohus P.

Kalinini vangistuse kandmise aja alguseks 15. oktoobri 2019.

§ 831

lg-st 1 ja §-st 84 juhindudes mõistis kohus Pavel Kalininilt konfiskeerimise asendamiseks välja 180 eurot. Veel mõistis kohus P. Kalininilt välja kokku 2324,45 euro suurused menetluskulud. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 4 2.2 Igor Valujevile mõistis maakohus

§ 414

lg 2 p 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust,

§ 415

lg 11 p 1 järgi 5 aastat vangistust,

§ 418

lg 1 järgi 6 kuud vangistust ning

§ 4182lg 1 järgi 2 aastat vangistust.

Liitkaristuseks mõistis kohus viis aastat vangistust, lugedes kergemad karistused raskeimaga kaetuks. Mõistetud liitkaristust vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel 3 aasta 4 kuuni.

§ 74lg 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistusest tuleb I.

Valujevil kohe kanda ära 8 kuud vangistust; ülejäänud 2 aastat 8 kuud vangistust jättis kohus täitmisele pööramata, tingimusel et Igor Valujev ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 alusel katseajaks pandud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-de 3, 4 ja 7 alusel pandud kohustusi.

1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni P. Kalinin ja tema kaitsja Olga Väina. O. Väina ei ole advokaat ning võib seetõttu kriminaalmenetluses kaitsjana osaleda ainult menetleja loal. Ringkonnakohus tegi
2. oktoobril 2020 määruse selle kohta, et ei luba O. Väinal apellatsioonimenetluses P. Kalinini kaitsjana osaleda. Nimelt andis kaitsja apellatsioon ringkonnakohtu hinnangul põhjust kahtluseks, et O. Väina osalemine menetluses ei taga P. Kalininile piisavat õiguslikku abi. Kuna ringkonnakohus ei lubanud O. Väinat kaitsjana menetlusse, jättis ringkonnakohus ka tema apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus oli seisukohal, et kui kaitsjat ei saa esitatud apellatsiooni kehva kvaliteedi annab põhjust advokatuuri mittekuuluva kaitsja apellatsioonimenetlusse lubamisest keeldumiseks, tuleb esitatud apellatsioon lugeda esitatuks isiku poolt, kellel pole apellatsiooniõigust. Ringkonnakohus asus seisukohale, et apellatsiooni esitamise õigus on uuel kaitsjal, kelle P. Kalinin endale valib või kes määratakse talle riigi õigusabi korras. Kuna P. Kalinin ei valinud endale kohtu antud tähtajaks kaitsjat, määras ringkonnakohus
3. oktoobri 2020 määrusega P. Kalininile kaitsja riigi õigusabi korras.
4. oktoobril 2020 võttis riigi õigusabi tellimuse vastu vandeadvokaat Sven Sillar ning
5. novembril 2020 esitas ta apellatsiooni.
6. P. Kalinin taotleb tema õigeksmõistmist

§ 414lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses, et ta müüs 18.

juunil 2019 D.B 316,8g lõhkeainet. Samuti taotleb P. Kalinin õigeksmõistmist

§ 418lg 2 p 3 järgi.

Veel vaidlustab P. Kalinin talle

§ 414

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust ja liitkaristust, taotledes kergema karistuse mõistmist ja liitkaristuse mõistmisel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemist. P. Kalinin kinnitab D.B lõhkeaine müümise katse kohta, et müüs D.B piiritusetabletid, väites, et tegemist on ammoniidiga. Ta teadis, et tegemist ei ole lõhkeainega, aga valetas D.B. Piiritusetabletid müüs ta D.B lõhkeaine pähe selleks, D.B ei teeks mingeid rumalusi – P. Kalinini teada tahtis D.B kuidagi „karistada“ oma endise elukaaslase uut meest.

§ 418lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud teo kohta selgitab P.

Kalinin, et tegi püssi laskekõlbmatuks. Püss oli tema esimene suur leid metalliotsijaga ja ta väga tahtis selle väga 5 endale jätta. Sõber ütles talle, et kui ta võtab püssist lööknõela välja ja teeb püssi nii laskekõlbmatuks, võib ta püssi endale jätta. Ta võttiski lööknõela välja ja tegi nii püssi laskekõlbmatuks. S. B müüs ta püssi laskekõlbmatuna. Politsei leidis püssi kuus kuud hiljem. Selleks ajaks oli püss mitmetest kätest läbi käinud. P. Kalinin vaidlustab ka mõistetud karistusi. Ta leiab, et

§ 414

lg 2 p 1 järgi mõisteti talle põhjendamatult raske karistus, sest samas süüdistuses süüdi mõistetud I. Valujevi karistus oli kergem. Süüdistatav peab põhjendamatuks seda, et liitkaristuse mõistmisel tema raskemat karistust suurendati, I. Valujevil aga loeti kergemad karistused raskemaga kaetuks. P. Kalinin leiab, et ka tal tuleks kergem karistus raskemaga kaetuks lugeda.

1. Kaitsja S. Sillar palub Harju Maakohtu
2. aprilli 2020 otsus tühistada ja saata kriminaalasi arutamiseks Harju Maakohtule teises koosseisus. Kaitsja leiab, et kuna ringkonnakohus ei pidanud P. Kalininil maakohtu menetluse ajal olnud kaitsja õigusabi kvaliteeti piisavalt heaks, ei oleks tohtinud seda kaitsjat menetlusse lubada ka maakohus: kui isikul puudus kaitsjatööks vajalik oskus ringkonnakohtus, ei saanud tal seda pädevust olla ka maakohtus. Kuna maakohus tegi vea, lubades ebapädeva kaitsja menetlusse, ei olnud P. Kalininile maakohtu menetluse ajal sisuliselt kaitsja abi tagatud. Tegemist on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 rikkumisega, mis KrMS § 339 lg 1 p-st 12 tulenevalt toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise maakohtusse uueks arutamiseks. Ebapädeva kaitsja tõttu ei olnud süüdistataval võimalik tõendada, et ta müüs ostjale piiritusetablette, viies teadlikult ostja eksitusse. Seda oleks saanud tõendada süüdistatava ütlustega, aga kaitsja ei kasutanud võimalust süüdistatavat küsitleda. Arusaamatu on seegi, miks ei tõstatanud kaitsja kohtus küsimust, kuidas on võimalik käsitada relva müümist grupis toimepanduna. Apellant leiab, et M.Vi tegu vastas pigem

§ 22lg 3 tunnustele, st tegemist oli kaasaitajaga.

Kaitsja ebapädevus ning kaitsealuse sisuline kaitsmata jätmine ilmnes juba maakohtus ning maakohus oleks pidanud selle ära tundma. Kaitsja leiab, et kirjeldatud rikkumist ei saa kõrvaldada ringkonnakohtus, sest sel juhul peaks ringkonnakohus sisuliselt asuma maakohtu rolli ning algusest peale läbi viima ausa ja õiglase kohtumenetluse. Ringkonnakohus peaks sellisel juhul asuma tõendeid hindama nö tühjalt lehelt. Samas võtaks see süüdistavalt võimaluse tõenditele antud hinnangu vaidlustamiseks, kuna see teatavasti ei ole kassatsiooni objektiks.

1. Ringkonnakohtu istungil jäid P. Kalinin ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Esmalt käsitleb kohtukolleegium kaitsja seisukohta, et P. Kalinini kaitseõigus ei olnud maakohtumenetluses tagatud, mistõttu tuleb kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks – kui maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kriminaalasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks, ei ole ringkonnakohtul alust P. Kalinini apellatsiooni argumente käsitleda. Kaitsja apellatsiooni kohaselt näitab see, et ringkonnakohus lubanud P. Kalininit maakohtus kaitsnud O. Väinat menetlusse, seades tema osutatava õigusabi kvaliteedi kahtluse alla, seda, et P. Kalininile ei olnud ka maakohtu menetluses nõuetekohane kaitse tagatud. Kohtukolleegium möönab, et seni menetluses osalenud kaitsja apellatsioonimenetlusse mitte lubamisel on põhjendatud küsimus, kas süüdistatava kaitseõigus eelnenud menetluses oli tagatud. Samas olid põhjused, miks ringkonnakohus kaitsjat apellatsioonimenetlusse ei lubanud, seotud üksnes kaitsja apellatsiooniga, st selle põhjenduste puudulikkusega. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu asjaolusid, mis annaks põhjust järelduseks, et P. Kalinini kaitseõigus ei oleks olnud maakohtus tagatud. Ka kaitsja S. Sillari apellatsioonis välja toodud asjaolud ei ole kohtukolleegiumi hinnangul sellised, mis näitaks, et P. Kalininil maakohtus olnud kaitsja töö oleks olnud nii puudulik, et oleks põhjust järelduseks, et P. Kalininile polnud professionaalne kaitse tagatud. P. Kalinin tuli uue versiooniga toimunust välja viimases sõnas. Tõendeid, et P. Kalinini kaitsjale oleks olnud teada tema soov tulla kohtus välja uue versiooniga, ei ole. Sellest tulenevalt ei näe ringkonnakohus ka alust heita kaitsjale ette, et ta ei taganud P. Kalininile võimalust esitada selle versiooni kinnituseks tõendeid. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks etteheidet, et P. Kalininil maakohtus olnud kaitsja ei lükanud ümber seisukohta, et P. Kalinin pani tulirelva ebaseadusliku käitlemise toime grupis M.Viga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsitanud neid põhjendatult kaastäideviijatena (kvalifikatsiooni küsimust käsitleb kohtukolleegium lähemalt otsuse punktis 10). Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks.
3. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et P. Kalinini pani kolme ammoniidiks peetud, kuid tegelikult lõhkeainet mittesisaldanud ainetüki müügiga D.B toime lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katse. P. Kalinin on esitanud D.B kolme ainetüki andmise kohta erinevaid versioone. Kohtueelses menetluses andis P. Kalinin ütlusi, et see aine oligi D.B oma ja oli lihtsalt tema käes hoiul. D.B tõi need tema garaaži 2018 talvel. Ta ütles, et need on suitsupommid ja lubas need hiljem ära viia. 2019 suvel tuli D.B ja palus suitsupomme tagasi. Kuna tal oli elektrooniline jalavõru, saatis ta ainele järele M.Vi. Mingit raha ta D.Blt selle aine eest ega isegi selle hoiustamise eest ei saanud. P. Kalinin jäi nende ütluste juurde tema teisel kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel
4. detsembril 2019 ning maakohtu istungil kohtuliku uurimise ajal. Väitega, et ta teadis, et D.B müüdud aine ei olnud lõhkeaine, tuli P. Kalinin välja oma viimases sõnas. Maakohus on oma otsuses mõlemat P. Kalinini esitatud versiooni käsitlenud. 7 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud menetlusõiguslikult vea sellega, et on käsitanud P. Kalinini viimases sõnas esitatud versiooni ütlusena. Olles refereerinud nii P. Kalinini kohtueelses menetluses antud ütlusi kui ka viimases sõnas räägitut, asus kohus seisukohale, et P. Kalinini ütlused ei ole osaliselt usaldusväärsed. Oma seisukohta põhjendades viitas kohus just P. Kalinini viimase sõna raames räägitule. Kohus märkis: „Nimelt valetab P. Kalinin selles, et ta müüs teadlikult D.B piiritusetablette lõhkeaine asemel… Teiseks ei ole usutav P. Kalinini kohtuistungil räägitu, et ta pettis teadlikult D.Bt kolme ainetüki koostise osas.“ Süüdistatava räägitu on tõendina kasutatav aga KrMS § 63 lg-st 1 ja § 237 lg-st 5 tulenevalt ainult siis, kui süüdistatav annab ütlusi kohtulikul uurimisel seaduses sätestatud korras. Süüdistatava viimane sõna ei ole kohtuliku uurimise osa ning seal räägitu ei ole süüdistatava ütlus. Ringkonnakohus nendib, et süüdistataval on õigus tulla kohtuvaidluses välja uue versiooniga toimunust – ainus piirang, mille kriminaalmenetluse seadustik süüdistatava viimasele sõnale seab, on see, et selles ei või käsitleda kriminaalasjaväliseid asjaolusid (KrMS § 303 lg 2). See, et süüdistatav käsitleb viimases sõnas toimunu asjaolusid, ei muuda tema räägitut ütlusteks. Kui ta esitab mingi tõendamiseseme asjaolu kohta uusi väiteid, tuleb kohtul otsustada, kas uuendada menetlus selle väite aluseks olevate tõendite uurimiseks. Kohtukolleegium leiab, et selline uue versiooni esitamine ei tähenda, et maakohus oleks pidanud KrMS § 303 lg 4 alusel igal juhul kohtuliku uurimise uuendama. KrMS § 303 lg 4 kohaselt tuleb menetlus uuendada, kui süüdistatav avaldab „uue olulise asjaolu“. Seega annab menetlusseadustik kohtule õiguse hinnata, kas avaldatud uus asjaolu on oluline. Ringkonnakohus leiab, et selle kohtule antud diskretsiooniõiguse alusel on kohtul õigus jätta menetlus uuendamata, kui süüdistatava uus versioon toimunust lahkneb tema enda varasemast versioonist oluliselt ja on selges vastuolus ka teiste kohtus uuritud tõenditega, eriti, kui selle uue versiooni toetuseks ei ole võimalik koguda usaldusväärseid tõendeid (on ju kohtuliku uurimise uuendamisel mõtet vaid juhul, kui on uusi tõendeid, mida uurida). Kaitsja leiab apellatsioonis, et kohtulik uurimine oleks tulnud uuendada P. Kalinini ülekuulamiseks. Kohtukolleegium leiab, et see ei oleks olnud perspektiivikas: kohtupraktika kohaselt annab see, kui isiku kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused on olulistes küsimustes omavahel vastuolus, alust pidada ütlusi ebausaldusväärseks ja jätta selle tulemusel isiku ütlused kõrvale. Põhjendatuks peab aga ringkonnakohus maakohtu argumente, miks ei pea kohus P. Kalinini viimases sõnas esitatud versiooni tõendatuks ning miks ei ole teiste tõendite valguses usaldusväärsed ka P. Kalinini kohtueelses menetluses antud ütlused. Maakohus on otsuses refereerinud D.B ütlusi ja neid kinnitavat jälitustoimingute protokolli, millest nähtub, et D.B ostis P. Kalininilt kolm ainetükki, mille kohta P. Kalinin väitis, et tegemist on ammoniidiga. Jälitustoimingute protokollis kajastatud sisuga vestlusteks ei oleks ilmselgelt olnud põhjust, kui nende ainetükkide puhul oleks olnud tegemist suitsupommidega, mille D.B ise P. Kalinini kasutuses olevasse garaaži jättis. Ka P. Kalinini viimases sõnas esitatud versiooni puhul on maakohus otsuses veenvalt demonstreerinud, et see on vastuolus jälitustoimingu protokollist nähtuva P. Kalinini 8 tegevusega pärast väidetava ammoniidi müümist D.B. Nimelt nähtub jälitustoimingute protokollist, et P. Kalinin rääkis mitmele inimesele, et müüs lõhkeainet. Jälitustoimingute protokolli kohaselt oli P. Kalininil 18.06.2019 kell 20.34-20.36 ajal vestlus K. H, milles P. Kalinin rääkis, et andis samal päeval kellelegi edasimüügiks kaasa poole kilo jagu lõhkeainet, mille eest saab neljapäeval raha (kd I; tl. 21). Ses vestluses kirjeldas P. Kalinin müüdud aine omadusi. Ta väitis, et müüdud aine kogus on võrreldav poole kilo trotüüliga ja sellest piisab, et viiekordne maja õhku lasta, kuid kinnitas samas, et selle aine saab plahvatama panna ainult detonaatorit kasutades. Veel tõi maakohus välja, et P. Kalinin rääkis ka A.P, et D.B antud aine oli ammoniit. Tõepoolest nähtub jälitustoimingute protokollist, et P. Kalinin väitis ka A.P, et D.B antud aine oli ammoniit, ning kirjeldas, kui võimsa plahvatuse antud kogusega tekitada võib (kd I; tl. 37). Maakohus leidis, et kuna P. Kalinin rääkis sama juttu erineval ajal kolmele isikule, ei ole usutav versioon, et ta pettis D.Bt ses osas, mis ainega tegemist on. Kohtu hinnangul näitasid need vestlused selgelt, et P. Kalinin oli veendunud, et tema valduses olnud kolm ainetükki olid lõhkeaine ammoniit, millega saab korraldada väga suure plahvatuse. See, et P. Kalinin rääkis mitte ainult D.B, vaid ka teistele, et tegemist on ammoniidiga, näitab ka ringkonnakohtu hinnangul, et ta tõesti pidas D.B müüdud ainet ammoniidiks. Eelnevast tulenevalt luges kohus põhjendatult tõendatuks, et P. Kalinin müüs D.B kolm ainetükki, mida ta pidas ammoniidiks, kuid mis tegelikult lõhkeainet ei sisaldanud.
5. Püssi müügi osas pole vaidlust selle üle, et P. Kalininil ei olnud relvaluba ega mingit muud õiguslikku alust piiratud tsiviilkäibes oleva tulirelva käitlemiseks. P. Kalinin vaidlustab tema süüdimõistmist

§ 418

lg 2 p 3 järgi väitega, et ta tegi leitud püssi vastavalt tuttava soovitusele kasutuskõlbmatuks, võttes püssilt lööknõela välja: tema väitel ei olnud enam tegemist piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga, vaid kõigest maketiga. Ta leiab, et püss võidi muuta laskekõlblikuks pärast seda, kui ta oli selle S. B andnud. Sellega kordab P. Kalinin pisut muudetult versiooni, mille esitas maakohtus viimase sõna raames. Erinevus seisneb selles, et kui maakohtus väitis P. Kalinin, et tahtis leitud püssi endale jätta ja pani selle seinale, siis apellatsioonis väidab P. Kalinin, et plaanis püssi ära puhastada ja seinale panna. Niisiis on P. Kalinin kohendanud oma versiooni pärast seda, kui maakohus asus otsuses seisukohale, et tõendite kohaselt oli S. B üle antud püss garaažis, mitte toas seinal. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lööknõela eemaldamine ei oleks tähendanud, et tegemist ei oleks enam olnud piiratud tsiviilkäibes oleva tulirelvaga. Ilmselgelt ei saa tulirelva muudatused, mille tulemusel ei ole see enam käsitatav piiratud tsiviilkäibes oleva relvana, olla lihtsalt tagasipööratavad. Relva laskekõlbmatuks muutmisele on kehtestatud kindlad nõuded, seda võib teha vaid vastavat luba omav isik (RelvS § 78), relva tunnistab laskekõlbmatuks Politsei- ja Piirivalveamet ning selle kohta väljastatakse tõend (vt RelvS § 782). Nõuded relva laskekõlbmatuks muutmisele on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 lisas 1 ning seal ettenähtud meetmed hõlmavad relva erinevaid osi. 9 Vajadust analüüsida, kas P. Kalinin ise uskus seda, et selline muudatus annaks talle õiguse relv endale jätta, ringkonnakohus aga ei näe, sest tõendeid, et P. Kalinin oleks üldse relva lööknõela eemaldanud, ei ole. Seda, nagu oleks ta püüdnud muuta püssi laskekõlbmatuks, ei ole kahtlustatavana ütlusi andes maininud P. Kalinin isegi. Siis tugines tema väide, et püss ei olnud töökorras, hoopis püssi üldisele halvale seisukorrale: P. Kalinin selgitas, et püssiraud oli roostes ja kaba poolmädanenud (kd III; tl. 29). Seda, et püss oli halvas seisukorras, kusjuures selle raud on roostes, kinnitab ka tulirelva ekspertiisi akt nr 19E-TB0133. Relva halvast üldseisukorrast hoolimata ilmnes ekspertiisi tulemusel, et sellest on võimalik tulistada käibes olevat laskemoona (padruneid kaliibriga 28) kasutades. See tähendab, et tegemist oli tulirelvaga, millele kohaldub relvaseaduse regulatsioon. Nii S. B kui ka R. K on ütlustes kirjeldanud, mida nemad pärast relva enda valdusse saamist sellega tegid. Kumbki ei ole öelnud, et oleks relva kuidagi korrastanud või parandanud. Järeldust, et relva juures ei ole mingeid muudatusi ette võetud, toetab tulirelva ekspertiisi aktis märgitu, et ekspertiisiks esitatud relv oli halvas seisukorras. See annab põhjust järelduseks, et relv oli ajal, kui see ekspertiisiks esitati, samasuguses seisukorras, nagu siis, kui see leiti. Seega ei ole mingeid viiteid sellele, et leitud relv oleks kuidagi muudetud laskekõlbmatuks ning hiljem oleks midagi tehtud selle laskekõlblikkuse taastamiseks. Seda, et P. Kalinin pidas võimalikuks, et relv on hoolimata selle halvast seisukorrast laskekõlblik, näitab jälitustoimingute protokollis kajastatud telefonikõne P. Kalinini ja S.Be vahel, milles P. Kalinin püssi müügiks pakkus. Selles kõnes kinnitas P. Kalinin, et püss on küll vanaaegne, aga töökorras (kd III; tl. 82). Niisiis käitles P. Kalinin tahtlikult ebaseaduslikult piiratud tsiviilkäibes olevat tulirelva, pannes sellega toime

§ 418lg 2 p-le 3 vastava kuriteo.

10. Kaitsja S. Sillar on apellatsioonis avaldanud kahtlust, kas relva müümist on alust käsitada grupis toimepanduna. Kaitsja hinnangul oli M.V kaasaaitaja nagu ammoniidiks peetud aine käitlemiselgi. Tuleb tõdeda, et M.Vi tegevus lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katse ja püssi ebaseadusliku käitlemise puhul on sisuliselt ühesugune. Sellest hoolimata on see kvalifitseeritud süüdistuses ja maakohtu otsuses kord kaasaaitamisena, kord kaastäideviimisena. Lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katse puhul seisnes M.Vi tegu, mida käsitati kaasaaitamisena, süüdistuse kohaselt järgnevas: „Nimetatud aine müümisele (võõrandamisele) kaasaaitamine M.Vi poolt, kes elas tol ajal P. Kalinini juures, seisnes selles, et P. Kalinini palvel läks M.V garaažiboksi aine järele, mida ta pidas lõhkeaineks, tõi selle aine garaažiboksist korterisse ja näitas koos P. Kalininiga seda ainet D.B, andes endale seejuures aru, et ta osaleb oma tegevusega garaažiboksist toodud aine müümises (võõrandamises) D.B ja teades, et P. Kalinin oli tol ajal allutatud elektroonilisele valvele ja seetõttu ei saanud kõnealuste ainetükkide järele garaažiboksi ise minna.“ 10 Ka püssi ebaseadusliku käitlemise puhul oli M.Vi ülesanne minna esemele garaaži järele, kuna elektroonilise valve all olev P. Kalinin ise ei tohtinud ise kodust lahkuda. M.Vi tegu, mida käsitati kaastäideviimisena, seisnes süüdistuse kohaselt järgnevas: „M.V ja V. B sõitsid V.Be kasutuses oleva autoga P. Kalinini kasutuses oleva garaažiboksi juurde Hooneühistu UUSPÕHJA garaažikompleksis aadressil Põhja tn 12 (endine Tuule tn 12), Paldiski linn. Seal avas M.V võtmega garaažiboksi värava, sisenes garaažiboksi, tõi sealt välja kotis oleva laskekõlbliku kaheraudse, sileraudse püssi Bayard kaliiber 28 nr 5006 ning andis selle püssi üle V.Bele, võimaldades V.Bel selle püssiga edaspidi ümber käia oma äranäegemise järgi.“ Ainus erinevus M.Vi tegevuses seisnes selles, et ühel juhul tõi ta müügiobjekti P. Kalinini palvel korterisse, teisel juhul aga andis P. Kalinini palvel eseme ise ostjale üle. Ringkonnakohus ei pea seda selliseks kvalitatiivseks erinevuseks, mis annaks põhjust käsitada ühel juhul M.Vi tegu kaasaaitamisena, teisel juhul aga kaastäideviimisena; müügiobjekti üleandmisel osales M.V mõlemal juhul. Seda, miks M.Vi tegevus omab püssi müügi puhul kaastäideviimise kvaliteeti, on maakohus otsuses põhjendanud. Kohus põhjendas oma seisukohta järgnevalt: „Niisamuti leiab kohus et M.Vi panus müügi õnnestumiseks oli sama oluline kui P. Kalinini oma. Nimelt P. Kalininil ei olnud võimalik elektroonilise valve tõttu kodust lahkuda, garaažist püssi võtta ega V.Bele üle anda. Seda tegi tema eest M.V, kelle vastava teopanuseta oleks püssi üleandmine jäänud toimumata. Seega P. Kalininile ja M.V tegutsesid tulirelva müügil V.Bele isikute grupis.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga ja leiab, et püssi müümine V.Bele on kvalifitseeritud õigesti grupis toime pandud teona. Öeldu tähendab, et kohtukolleegiumi hinnangul on prokurör ja maakohus eksinud just lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise katsele õigusliku hinnangu andmisel. Kuna ringkonnakohus arutab kriminaalasja süüdistatava ja tema kaitsja apellatsiooni alusel ega tohi süüdistatava olukorda raskendada, ei ole selle vea parandamine aga ringkonnakohtu pädevuses (

§-le 414 vastava teo puhul pole teo toimepanemine grupis küll raskendav asjaolu, kuid tegemist on karistust raskendava asjaoluga

§ 58p 10 järgi).

11. P. Kalinin vaidlustab talle

§ 414

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust, leides, et talle mõistetud karistus pole õiglane, sest I. Valujevil oli sama kahtlustus, kuid talle mõisteti kergem karistus. Ringkonnakohus ei näe alust maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks. Vastavalt

§ 56

lg-le 1 arvestatakse karistuse mõistmisel isiku süüd, samuti süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seega mõistetakse igale isikule karistus just tema tegu ja tema isikut iseloomustavatest asjaoludest lähtudes. P. Kalininile ja I. Valujevile oli küll mõlemale esitatud süüdistus

§ 414lg 2 p 1 järgi, kuid neile esitatud süüdistused ei ole identsed.

Mõlemale heidetakse ette lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist, kuid seda käitlemist iseloomustavad asjaolud (lõhkeaine või lõhkeaineks peetud aine kogused, aine hoidmise koht, selle müügi asjaolud) on erinevad. Maakohus on karistuse mõistmise põhjendustes mõlema süüd iseloomustavad asjaolud välja toonud ja maakohtu otsuse põhjendustest on näha, et maakohus pidas otsuses kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt P. Kalinini 11 süüd keskmisest mõnevõrra madalamaks, I. Valujevi süüd aga keskmisest tunduvalt madalamaks. Lisaks sellele, et kohus pidas I. Valujevi süüd

§ 414lg 2 p-le 1 vastavas teos väiksemaks, andis talle P.

Kalininist kergema karistuse mõistmiseks põhjust seegi, et I. Valujev osutas aktiivset kaasabi kuriteo avastamisel ja kahetses toimepandud tegu puhtsüdamlikult. Seega esinesid I. Valujevi puhul

§ 57lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendavad asjaolud.

P. Kalinini puhul maakohus karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Niisiis on maakohus mõistnud P. Kalininile ja I. Valujevile

§ 414

lg 2 p 1 järgi erinevad karistused

§ 56lg 1 nõudeid järgides.

1. P. Kalinin peab põhjendamatuks ka seda, et talle liitkaristust mõistes suurendas maakohus raskemat karistust, I. Valujevile liitkaristust mõistes luges kohus aga kergemad karistused raskeimaga kaetuks. Ringkonnakohus P. Kalininile mõistetud liitkaristuse muutmiseks alust ei näe. Nagu eespool märgitud, tuleb igaühele mõista just teda ja tema tegu(sid) arvestav karistus. Seetõttu võib kohus lähtuda kaassüüdistatavatele liitkaristuse mõistmisel erinevatest karistuste liitmise moodustest. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul ka alust anda hinnangut, kas maakohus on põhjendatult rakendanud I. Valujevile liitkaristust mõistes absorbtsioonipõhimõtet. Küsimus on üksnes selles, kas selle põhimõtte kohaldamine oleks olnud põhjendatud P. Kalinini puhul. Maakohus on põhjendanud P. Kalininile liitkaristuse mõistmisel raskema karistuse suurendamist P. Kalinini kuritegude asjaoludega, st sellega, et P. Kalinini käideldud lõhkeaine ja oletatava lõhkeaine kogused olid suured ning püssi müügi puhul otsis ta ise võimalust müügiks. Ringkonnakohus peab maakohtu põhjendusi asjakohaseks, kuna ka mõistetav liitkaristus peab vastama isiku süüle. Sellega seoses tuleb lisada, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleks liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi 2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-20-16, p 16).
3. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jättes apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata.
4. P. Kalininile määratud on esitanud taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus määraks kriminaalasja materjalidega tutvumise eest makstava tasu suuruseks 243 eurot, apellatsiooni esitamise eest makstava tasu suuruseks 81 eurot ja kohtuistungil osalemise (seda puudutavas osas on esitanud kaitsja kaks taotlust, millest ühes on arvestatud kohtuistungi kestuseks 45 minutit, teises 44 minutit) eest makstavaks tasuks 41 eurot. Riigi õigusabi tasule lisanduks käibemaks 73 eurot. Ringkonnakohus nendib, et „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 6 lg 4 seab lühimenetluses ühes kohtuastmes osutatud riigi õigusabi (v.a kohtuistungil 12 osalemine) eest makstava tasu suuruse piiriks 108 eurot. Seega ületab kohtuasja materjalidega tutvumise ja apellatsiooni esitamise eest taotletava tasu suurus korras kehtestatud ülemmäära. Korra § 2 lg 1 alusel võib kohus suurendada riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjale makstavat tasu tuleb suurendada, kuna apellatsioonimenetlusest alates riigi õigusabi osutanud kaitsja pidi end kriminaalasja materjalidega kurssi viima; tegemist on apellatsioonimenetluse kontekstis pigem erandliku menetlustoiminguga, mis tingis ka tavapärasest suurema ajakulu. Kaitsja taotletud tasu ületaks piirmäära kolm korda. Nii suures ulatuses ringkonnakohus piirmäära suurendamist põhjendatuks ei pea. Arvestades seda, et tegemist ei ole väga mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, peab ringkonnakohus põhjendatuks piirmäära suurendamist 200 protsenti. See tähendab, et ringkonnakohus määrab kriminaalasja materjalidega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest makstava riigi õigusabi suuruseks 216 eurot. Sellele lisandub 41 eurot kohtuistungil osalemise eest. Riigi õigusabi tasule lisandub käibemaks 51,4 eurot. KrMS § 185 lg-le 2 näeb ette, et maakohtu otsuse muutmata jätmise korral kannab apellatsioonimenetluse kulud isik, kelle huvides apellatsioon esitati. KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt on aga kohtul õigus jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Ringkonnakohus võtab arvesse, et maakohus on juba mõistnud Pavel Kalininilt välja kokku 2324,45 euro suurused menetluskulud ning P. Kalininit on karistatud pikaajalise vangistusega, mis piirab tema võimalusi sissetulekut saada. Samuti arvestab ringkonnakohus sellega, et apellatsioonimenetluse kulud kujunesid tavapärasest suuremaks, kuna ringkonnakohus pidas vajalikuks määrata P. Kalininile apellatsioonimenetluses uus kaitsja. Neist asjaoludest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et P. Kalinilt tuleb mõista välja apellatsioonimenetluse kulud, mis on seotud kaitsja osalemisega ringkonnakohtu istungil (41+8,2=49,2 eurot) – ringkonnakohus arutas kriminaalasja suulises menetluses just P. Kalinini taotlusel. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 13