← Eesti

2-21-2469/6

2-21-2469 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2021. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2469 Tsiviilasi S.M hagi E.M vastu abielu lahu

§ 2

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selleks, et tsiviilkohtumenetlus oleks efektiivne, tuleb hagi menetlusse võtmise staadiumis kõrvaldada kõik puudused, mis võivad takistada tsiviilasja õigesti lahendamist. Riigikohus on mitmes lahendis (vt nt RKTKm 3-2-1-95-13, p 12) juhtinud maa- ja ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et ebaselge hagi puhul tuleb anda menetlusosalisele TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ning ebaselguse kõrvaldamata jätmisel jätma hagi menetlusse võtmata.

  1. TsMS 340¹ lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et hageja nõude esitamise aluseks olevate asjaolude ebapiisavuse ja ebaselguse tõttu ei nähtu hagist hageja õiguskaitsevajadus ning kuivõrd hageja ei ole määratud tähtaja jooksul selles osas hagi puuduseid kõrvaldanud, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata.
  2. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel ja tagastab selle hagejale.
  3. Kohus selgitab,

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et kui hageja kõrvaldab eelpool nimetatud puudused (s.o selgitab hagiavalduses, miks ei ole võimalik hagi lahutamine perekonnaseisuasutuses), on hagejal võimalus kohtu poole pöörduda korrektse hagiavaldusega. Uut hagi ei menetleta enam tsiviilasja 2-21-2469 raames, vaid uue tsiviilasjana (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-120-16, punkt 12). 2

(3)2-21-2469 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 10. Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kohus selgitab,

§ 150lg 1 p 2 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Ts

MS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on hagejal võimalik taotleda kohtult riigilõivu 100 eurot tagastamist. 11. Vastavalt TsMS § 273 lg 3 võib dokumendi esitaja palvel toimikus oleva kirjaliku algdokumendi pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist tagastada. Toimikusse jäetakse kirjaliku algdokumendi tagasi saanud isiku esitatud ja kohtuniku kinnitatud ärakiri. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik abielutunnistuse originaal tagasi küsida Pärnu Maakohtu kantseleist. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.