← Eesti

3-21-393/8

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-393 Määruse kuupäev

  1. märts 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi J.T. (T) esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
  3. Tagastada pärast praeguse määruse jõustumist esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv 15 eurot taotleja vanglasisesele isikukontole.
  4. Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Viru Vanglale. ASJAOLUD
  5. Tartu Halduskohtusse saabus
  6. veebruaril 2021 Viru Vangla kinnipeetava J.T. esialgse õiguskaitse taotlus, mille täiendus saabus kohtusse
  7. märtsil
  8. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on, et taotleja paigutataks vastavalt arst V. Pronevitši
  9. jaanuari
  10. a otsusele statsionaarsele ravile Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda ning taotleja suhtes ei kohaldataks üksikvangistust kuni taotleja tervisliku seisundi paranemiseni. Taotleja märkis, et tema suhtes kohaldati kartserikaristust
  11. veebruarist 2021 kuni
  12. märtsini 2021 (viis ööpäeva).
  13. Kohus küsis
  14. veebruari
  15. a määrusega Viru Vanglalt seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning muid taotluse lahendamiseks vajalikke dokumente. Muu hulgas palus kohus esitada käskkirjad, mille alusel taotleja suhtes kohaldatakse ja/või plaanitakse kohaldada üksikvangistust; samuti teabe pooleliolevate menetluste kohta, mis võivad lõppeda üksikvangistust ettenägeva käskkirja andmisega.
  16. Viru Vangla palus
  17. märtsi
  18. a vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu kas läbi vaatamata või rahuldamata. Vangla märkis, et taotleja saadeti Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda
  19. märtsil
  20. Taotleja vabanes kartserist
  21. märtsil
  22. Pooleli on üks distsiplinaarmenetlus, mille lahendus ei ole teada. Samuti ei ole teada, millisele seisukohale taotleja psüühilise tervise osas asuvad arstid. KOHTU SEISUKOHT
  23. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on, et taotleja paigutataks vastavalt arst V. Pronevitši
  24. jaanuari
  25. a otsusele statsionaarsele ravile Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda ning taotleja suhtes ei kohaldataks üksikvangistust kuni taotleja tervisliku seisundi paranemiseni.
  26. Viru Vangla teatas
  27. märtsil 2021 kohtule, et taotleja on samal päeval paigutatud ravile Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda. Seega on taotlejal vastavas osas esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
  28. Samuti nähtub vangla
  29. märtsi
  30. a vastusest, et taotleja kandis talle varem määratud viieööpäevase kartserikaristuse ära ning rohkem ei ole antud käskkirju, mis näeksid ette taotleja suhtes üksikvangistuse kohaldamist. Vangla selgitas, et pooleli on üks distsiplinaarmenetlus, kuid selle tulemus ei ole teada. Kohus märgib, et isegi kui see distsiplinaarmenetlus lõppeb kartserikaristuse määramisega, ei pöörata seda täitmisele taotleja Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas viibimise ajal. Ei ole teada, kui kaua taotleja seal ravil viibib ja millal ta Viru Vanglasse tagasi paigutatakse. Samuti ei ole teada, milline on taotleja tervislik seisund ja arstide hinnang üksikvangistuse kandmise võime kohta pärast kõnealust ravi. Seega ei ole kindel ka see, kas ja millal poolelioleva distsiplinaarmenetluse tulemusena määratav võimalik kartserikaristus täitmisele pööratakse. Kõike eelnevat arvestades oleks praegu ennatlik esialgse õiguskaitse korras otsustada, kas taotleja suhtes tuleb üksikvangistuse kohaldamine keelata. Seega on taotlejal ka vastavas osas praeguse seisuga esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Kui taotleja paigutatakse Viru Vanglasse tagasi ning Viru Vangla plaanib tema suhtes üksikvangistust kohaldada, saab taotleja esitada vanglale vaide ja vaidemenetluse ajal kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.
  31. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 3 teine lause). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
  32. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu tagastab kohus taotlejale esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu 15 eurot. Kohus tagastab selle kontole, kust see tasuti, st taotleja vanglasisesele isikukontole. Riigilõiv tagastatakse pärast praeguse määruse jõustumist.
  33. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel ning taotleja palvel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.