2-21-2132/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2132 Tsiviilasi N D hagi N D vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: N D (isikukood xxx, elukoht x, e-post: x); Kostja: N D (isikukood x, elukoht x, e-post: x). esidnaja Kohtuistungi toimumise aeg 01.04.2021 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada N D ja N D abielu, mis sõlmiti 18.08.2017 ja mille kohta on 18.08.2017 Tallinna Perekonnaseisuamet välja andnud tõendi number xxx.
3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
4. N D taotlus rahuldada ja tagastada N Dle (D) riigilõiv summas 50 eurot. Riigilõiv tagastada N D arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is. Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik N D (hageja) esitas 10.02.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse N D (kostja) vastu abielu lahutamiseks. 12.02.2021 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama 1 osundatud puudused hiljemalt 15.02.
7. 15.02.2021 esitas hageja kohtule riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. 18.02.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kostja märkis 29.03.2021 kirjalikus vastuses, et ta on nõus abielu lahutama. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 01.04.
8. Kohtuistungil selgitas hageja, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Kostja oli lahutusega nõus. Pooled olid nõus, et asja lahendab Harju Maakohus Eesti õiguse järgi. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikkel 28 lõige 2 sätestab, et kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Hageja on Eesti kodanik, kes elab Eestis. Kostja on Venemaa kodanik, kes elab Venemaal. Pooled olid kohtuistungil nõus sellega, et asja lahendab Harju Maakohus Eesti õiguse järgi. Eeltoodust tuleneb, et käesolev tsiviilasi allub Eesti kohtule, antud juhul Harju Maakohtule ja vaidlusele kohaldub Eesti õigus. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 10.02.2021 riigilõivu summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 50 eurot. Kohus tagastab riigilõivu 50 eurot hageja arveldusarvele nr z Swedbank ASis. Menetluskulude jaotamine Poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 2