KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-121361 Kohtuasi Wo

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 11. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud

§ 371lg 1 p 2 alusel.

Maakohus on kohtualluvuse aluseid kontrollinud ning asunud põhjendatult seisukohale, et kuivõrd pole tõendatud, et kostja elukoht on Eestis, ei saa asi Eesti kohtule alluda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja alaline elukoht on Soomes. Määruskaebuse lahendamise seisuga nähtub rahvastikuregistrist, et kostja elukoha aadress on Soome, KKK. Ka on kostja kohtule

novembri 2020 e-kirjas kinnitanud, et elab alaliselt Soomes.
Kaebusest ei selgu, miks tuleks lugeda, et kostja elukoht on aadressil GGG, Viimsi. Kaebaja ei ole väitnud ega põhistanud, et kostja sellel aadressil elab, vaid on märkinud, et selle kinnisasja omanik pole muutunud. Hageja poolt esitatud kinnistusraamatu registriosa väljavõttest ei nähtu, et tegemist oleks kostjale kuuluva kinnisasjaga, kuid ka kinnisasja võimalik omand ei tõendaks, et kostja seal alaliselt elab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukohaks koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kui hageja väidab, et kostja elukoht on Eestis mitte Soomes, nagu kostja on kohtule kinnitanud, tuleb hagejal oma väiteid tõendada ja põhistada (

§ 230lg 1, § 235).

Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja etteheite, mis puudutab tsiviilasjas nr 2-2010477 tehtud maakohtu määrust ja selles märgitud aadressi. Vastavad etteheited tuleb kaebajal esitada tsiviilasjas nr 2-20-
Kaebaja on taotlenud, et ringkonnakohus võtaks hagi menetlusse. Ringkonnakohtu pädevuses oleks vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamine ning asja saatmine maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 657

lg 1 koosmõjus

§-ga 659). Määruskaebuses esitatud taotlust ei ole ringkonnakohtul võimalik seetõttu rahuldada.

Eespool märgitud põhjustel puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus. Kaebus jääb rahuldamata.
Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

17. Kuigi menetluskulude nimekiri esitatakse

§ 176

lg 4 järgi igas kohtuastmes selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta, ei ole maakohus nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist. Seetõttu on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, kui pooled esitavad nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kohta nimekirja ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha maakohtus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

18.

§ 372

lg 5 ja

§ 390