← Eesti

3-20-2399/22

Obsah (5)§ 252§ 249§ 44§ 121§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2399 Haldusasi XX kaebus

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Haapsalu Linnavalitsus andis
  2. veebruari
  3. a korraldusega nr 144 kinnistule aadressiga Linda tn 3, Haapsalu linn (katastritunnus 18301:005:0490) projekteerimistingimused nr 2011802/
  5. Haapsalu Linnavalitsuse
  6. oktoobri
  7. a korraldusega nr 872 väljastati ehitusluba nr 2012271/36235 üksikelamu püstitamiseks Linda tn 3, Haapsalu linn. 3-20-2399
  8. XX esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis: 1) Haapsalu Linnavalitsuse
  9. oktoobri
  10. a korralduse nr 872 ja projekteerimistingimuste nr 2011802/01440 tühistamist ning 2) Haapsalu Linnavalitsuse kohustamist algatada Linda tn 3 ja lähiala detailplaneeringu menetlus. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus planeerimismenetluse peatamiseks. Kaebaja märgib kaebuses kokkuvõtlikult, et talle kuulub korteriomand aadressil Rüütli 3-5, Haapsalu linn. Samuti seda, et projekteerimistingimused on antud vastuolus kehtiva õigusega ning sellest tulenevalt tuleb ka ehitusluba tühistada. Projekteerimistingimuste andmise asemel oleks tulnud läbi viia detailplaneeringu menetlus.
  11. Tallinna Halduskohus jättis
  12. detsembri
  13. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse kohustamisnõuet puudutavas osas (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (resolutsiooni p 3). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohus järeldab, et kaebaja on riigilõivu 15 eurot tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest. Kaebaja viitas Linda tn 3 kinnistule väljastatud projekteerimistingimustele ning palus peatada planeerimismenetluse kuni kohtuasja lõpuni. Projekteerimistingimuste andmisega on planeerimismenetlus lõppenud (haldusmenetluse seadus (HMS) § 43 lg 1 p 1). Seega ei ole ka menetluse peatamine esialgse õiguskaitse korras enam võimalik. Nimetatut arvestades puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata (

§ 249lg 1).

Kui kaebaja eesmärgiks on vältida ehitustegevuse alustamist Linda tn 3 kinnistul, on kohane taotlus nõuda selle eesmärgi saavutamiseks vaidlusaluse ehitusloa täitmise või kehtivuse peatamist. Kui ehitustegevus peatatud ei ole, ei teki kolmandal isikul usalduse kaitset (HMS § 67 lg 4 p 1). Ehitustegevuse alustamine ja ehitustegevusega jätkamine kohtumenetluse ajal on kolmanda isiku risk; 2) kui tühistamisnõue rahuldatakse, ei oleks kaebajal alust nõuda temale mittekuuluval kinnisasjal detailplaneeringu algatamist. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda planeerimismenetluse läbiviimist konkreetses vormis. Kui kaebaja esitatud projekteerimistingimuste tühistamisnõue osutub edukaks ning päädib kaebuse rahuldamisega, tuleb vastustajal uuesti otsustada, millises menetlusvormis on võimalik planeerimismenetlus läbi viia. Seega ei ole kohustamisnõue lubatav ning kuulub kaebajale tagastamisele (

§ 44lg 1); 3) kaebaja on vaidlustanud projekteerimistingimusi avalikes huvides.

Projekteerimistingimusi ei saa populaarkaebusega vaidlustada (planeerimisseadus (PlanS) § 94 ja § 141). Kaebajal tuleb selgitada, kuidas projekteerimistingimused riivavad tema õigusi. Kaebajal tuleb täpsustada seda, millal ta projekteerimistingimustest teada sai. Ehitusluba ei saa populaarkaebusega vaidlustada ning kaebajal tuleb selgitada, kuidas see tema õigusi riivab. Kaebaja pole piirinaaber. Kaebuse esitamiselt tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot.

  1. Kaebaja esitas
  2. detsembril 2020 ringkonnakohtule avalduse, milles märkis, et Tallinna Halduskohus tegi
  3. detsembril 2020 määruse, millele tuli vastata
  4. detsembriks
  5. Kuna kaebaja haigestus
  6. detsembril 2020, tuleb Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra.
  7. Ringkonnakohus käsitas
  8. detsembri
  9. a määruses kaebaja
  10. detsembri
  11. a avaldust puudustega määruskaebusena Tallinna Halduskohtu
  12. detsembri
  13. a määruse peale ning jättis selle käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 2

(4)3-20-2399
  1. Kaebaja esitas
  2. detsembril 2020 halduskohtule avalduse vastuseks halduskohtu
  3. detsembri
  4. a käiguta jätmise määrusele.
  5. Kaebaja vastas
  6. jaanuaril 2021 ringkonnakohtu
  7. detsembri
  8. a määrusele.
  9. Tallinna Halduskohus tagastas
  10. jaanuari
  11. a määrusega kaebuse, kuna kaebaja ei kõrvaldanud
  12. detsembri
  13. a määruses märgitud puudusi. Kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamisena saaks käsitada määruskaebuses esitatud loetelu sellest, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi riivatakse. Samas ei nähtu kohtute infosüsteemist, et kaebaja oleks kaebuselt tasunud riigilõivu 15 eurot. Samuti pole kaebaja selgitanud seda, millal ta projekteerimistingimustest ja ehitusloast teada sai. Viimati nimetatud puudused takistavad asja menetlemist. Halduskohus hoiatas
  14. detsembri 2020 määruses puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgede eest. Kaebus tuleb seetõttu

§ 121lg 1 p 1 ja § 104 lg 2 lause 2 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Kaebaja märgib
  2. jaanuari
  3. a määruskaebuses järgmist: 1) kaebaja esitas määruskaebuse halduskohtu
  4. detsembri
  5. a määruse peale; 2) kaebaja pidi halduskohtu
  6. detsembri 2020 a määrusele vastama ja esitama määruskaebuse
  7. detsembril
  8. Kaebaja haigestus ja taotles tähtaja pikendamist; 3) halduskohus on PlanS § 125 lg-t 5 ja § 141 valesti tõlgendanud. Populaarkaebuse esitamise võimalus tuleneb PlanS üldisest mõttest; 4) vastustaja on projekteerimistingimused andnud õigusvastaselt. Koostada oleks tulnud detailplaneering; 5) rikutud on ka kaebaja subjektiivseid õigusi. Ehitusmaht, hoone asukoht ja liikluskorraldus võib kaebaja vara väärtust vähendada; 6) õiguskantsler märkis
  9. septembri
  10. a kirjas nr 7-5/181207/1804016, et linn oleks pidanud keelduma projekteerimistingimuste väljastamisest ja nõudma detailplaneeringu teostamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  11. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (

§ 121lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).

  1. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja
  2. detsembri
  3. a ja
  4. jaanuari
  5. a avaldused käsitatavad määruskaebusena halduskohtu
  6. detsembri
  7. a määruse peale. Nendest avaldustest võib järeldada seda, et kaebaja ei ole nõus sellega, et halduskohus tagastas kohustamisnõude. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja eespool nimetatud avaldusi käsitada määruskaebusena halduskohtu
  8. jaanuari
  9. a määruse peale, kuna see määrus tehti pärast avalduste esitamist. Viidatud avaldused ei sisalda ega saanud ka sisaldada põhjendusi selle kohta, milles halduskohus eksis, kui ta tagastas kaebuse. Vajadusel oleks kaebajal olnud õigus pärast halduskohtu
  10. jaanuari
  11. a määruse tegemist esitada selle peale määruskaebus.
  12. Ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus
  13. detsembri
  14. a määrusega kohustamisnõude õiguspäraselt. Kaebaja esitas kaebuses nõude kohustada Haapsalu 3

(4)3-20-2399 Linnavalitsust algatama Linda tn 3 ja lähiala detailplaneering. Isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (riigivastutuse seadus (RVastS) § 6 lg 1). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda seda, et kohaliku omavalitsuse üksus algataks teise isiku kinnistule detailplaneeringu menetluse ning et detailplaneeringu alusel lahendataks teise isiku kinnistu ehitusõiguse küsimused. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda enda kinnistule detailplaneeringu algatamist. Seejuures ei võimalda kaebuses esitatud asjaolud järeldada ka seda, et kaebaja oleks esitanud kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks, millest kohaliku omavalitsuse üksus oleks keeldunud (RVastS § 6 lg 2; PlanS § 128 lg 1 ja lg 4).
  1. Isegi juhul, kui kaebaja tahteks oleks olnud vaidlustada ka halduskohtu
  2. detsembri
  3. a määrust osas, millega halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ei tuleks esialgset õiguskaitset kohaldada. Halduskohus mõistis kaebuse p-s 2 esitatud kogu planeerimismenetluse peatamise taotlust selliselt, et kaebaja tahteks oli peatada üksnes projekteerimistingimuste andmise menetlus. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et projekteerimistingimuste väljastamist ei oleks saanud enam kaebuse esitamise hetkel esialgse õiguskaitse korras peatada. Need olid selleks ajaks juba väljastatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et praeguses asjas oleks saanud halduskohus analüüsida, kas kaebaja õiguste kaitseks oleks olnud tarvilik kohaldada esialgset õiguskaitset väljastatud ehitusloale (

§ 2lg 4 ja § 249 lg 1).

Samas ei võimalda kaebuses ja määruskaebuses esitatud väited järeldada, et projekteerimistingimused või ehitusluba tooksid kaebaja õigustele kaasa sellised negatiivsed tagajärgi, mida poleks kaebuse rahuldamise korral olnud võimalik kõrvaldada (

§ 249lg 1 ja § 250 lg 2).

Sellest tulenevalt oleks tulnud ka ehitusloa osas jätta esialgne õiguskaitse rahuldamata.

  1. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse halduskohtu
  2. detsembri
  3. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale rahuldamata ning halduskohtu määruse selles osas muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.