2-20-10081/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 03. märts 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-20-10081 Tsiviilasi Osaühingu Venderloo Veod hagi Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes Tsiviilasja hind 6592,16 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: osaühing Venderloo Veod (registrikood:

11891628; asukoht: Meret tn 7, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond) lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Olavi Järve Kostja: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) (registrikood:

75000064; asukoht: Suur-Sepa 16, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond) Kohtuistungi aeg 10.02.2021 RESOLUTSIOON:

Jätta osaühingu Venderloo Veod hagi Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes rahuldamata.

Menetluskulud jätta osaühing Venderloo Veod kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui Tsiviilasi nr 2-20-10081 vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid 1. Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid 1.1. Osaühing Venderloo Veod (hageja) esitas 13.07.2020 Pärnu Maakohtule hagi Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) (kostja) vastu võlgnevuse 7865,96 eurot, viivise seisuga 13.07.2020 summas 158,89 eurot ning lisanduva viivise põhinõudelt summas 7565,96 eurot määras 0,05% kalendripäevas ja põhinõudelt summas 300 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni kuid mitte rohkem kui 7865,96 eurot (7565,96€+300€) väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

1.2. Pärast nõude täpsustamist 20.11.2020 nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 5508,28 eurot (millest 300 eurot kohtueelse menetluse õigusabikulude nõue), sissenõutavaks muutunud viivist 109,37 eurot, alates 14.07.2020 lisanduvat viivist põhinõudelt summas 5208,28 eurot määras 0,05% kalendripäevas ja põhinõudelt summas 300 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni kuid mitte rohkem kui 5508,28 eurot (5508,28€+300€).

1.3. Asjaolude kohaselt võitis hageja kostja korraldatud hanke „Audru ja Tõstamaa õpilaste veo teenus kuni 17.04.2020“. Hanke tulemusel sõlmiti hageja ja kostja vahel sõitjateveo lepingud nr 3-13.1/241 (Audru) ja nr 3-13.1/242 (Tõstamaa). Lepingute punkt 1 järgi kohustus hageja teenust osutama perioodil 01.09.2019 kuni 17.04.2020.

1.4. Audru lepingu kohaselt oli eeldatavaks teenuse mahuks 36 494 km (punkt 2.4.3.) hinnaga 1,37 eurot kilomeetri kohta (punkt 3.1), millele lisandub käibemaks. Lepingujärgne eeldatav koguteenuse hind ilma käibemaksuta on 49 996,78 eurot, koos käibemaksuga 59 996,136 eurot.

1.5. Tõstamaa lepingu kohaselt oli eeldatavaks teenuse mahuks 31 950 km (punkt 2.4.3.) hinnaga 1,03 eurot kilomeetri kohta (punkt 3.1), millele lisandub käibemaks. Lepingujärgne eeldatav koguteenuse hind ilma käibemaksuta on 32 908,50 eurot, koos käibemaksuga 39 490,20 eurot.

1.6. Kostja saatis 13.03.2020 hagejale e-kirja, millega andis teada, et peatab transpordi tellimise 16.03.2020 kuni 27.03.2020. Peatamise põhjust kostja ei esitanud. 07.04.2020 saatis kostja hagejale uue teatise, milles kinnitas, et ei täida seoses eriolukorraga lepinguid ka edaspidi.

Kostja ei ole väljendanud tahteavaldust, et soovib lepingu alusel veomahtu vähendada.

1.7. Hageja teostas kuni lepingute peatamiseni Audru liinil vedusid 30 996 kilomeetrit ja Tõstamaa liinil 27 000 kilomeetrit. Seega kostja keeldus Audru liinil vedudest 5498 km, maksumusega 7532,26 eurot (koos km-ga 9038,71 eurot) ja Tõstamaa liinil vedudest 4950 km, maksumusega 5098,50 eurot (koos km-ga 6118,20 eurot).

1.8. Hageja kostja teatistes tooduga ei nõustunud ning esitas ärajäänud vedude eest tasumiseks arve nr 218 summas 12 609,94 eurot (koos km-ga 15 131,93 eurot). Kostja keeldus 20.05.2020 vastuses arvet tasumast ning teatas, et lepingud on tähtaja saabumisega lõppenud 17.04.2020.

Hageja tegi 10.06.2020 kostjale kompromissettepaneku 10 000 euro tasumiseks, millele lisandub õigusabikulude nõue summas 300 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja viivis seisuga 10.06.2020 summas 45 eurot. Kostja 18.06.2020 vastuses keeldus arve tasumisest tulenevalt vääramatust jõust.

1.9. Hageja hinnangul ei vabanda lepingu rikkumist mitte igasugune vääramatu jõud, vaid üksnes selline, mis ka tegelikkuses lepingu täitmist objektiivselt takistab. Koolides õppetöö peatamine võis tingida selle, et kostjal kadus lepingute täitmise vastu huvi, kuid seda ei saa samastada vabandatavusega lepingute täitmise võimalikkuse osas. Hageja tugineb siinkohal 2(6) Tsiviilasi nr 2-20-10081 Riigikohtu lahendites tsiviilasjas 3-2-1-50-06 p-s 15 ja tsiviilasjas 3-2-1-118-05 p-s 16 esitatud seisukohtadele, et lepingust tuleneva maksekohustuse rikkumist ei saa vabandada vääramatu jõuga. Lisaks on hageja seisukohal, tuginedes Riigikohtu lahendile tsiviilasjas 3-2-1-75-16 punktis 16 selgitusele, et kui kostja lepingurikkumine oleks vääramatu jõu tõttu vabandatav, ei saa jätta kogu kahju hageja kanda.

1.10. Hageja on seisukohal, et kuna kostjal puudus õigus keelduda lepingute täitmisest tulenevalt vääramatu jõu asjaoludest, sai kostja teatiste näol olla tegemist kostjapoolse lepingute ülesütlemisega. Kostja on kohustatud tasuma hagejale lepingutest kokkulepitud tasu, millest on maha arvestatud hageja poolt kokkuhoitu. Hagejal ei õnnestunud lepingute lõpetamisel kokku hoida, mistõttu võlgneb kostja hagejale kokkulepitud tasu.

1.11. Hageja käitub heas usus ning vähendab nõuet, nagu oleks kostja vastava tahteavalduse ise teinud ning veoteenuse mahtu vähendanud 10% (lepingute punktid 2.4.3). Hageja nõude vähendamine sisaldab hageja poolt säästetut (kütus) ja ka võimalikku poolte vahelist riskide jaotust. Hageja lepingujärgne nõue on Audru lepingu puhul summas 2532,582 eurot (koos kmga 3039,10 eurot) ja Tõstamaa lepingu puhul summas 1807,65 eurot (koos km-ga 2169,18 eurot), kokku 5208,28 eurot (sisaldab käibemaksu). Alternatiivselt on tegemist kostjapoolse lepingu rikkumisega ning lepingute rikkumisega seotud kahjuga.

1.12. Lisaks on hagejale tekkinud kahju kohtueelses menetluses kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks kantud õigusabikuludena summas 300 eurot. Hageja pöördus kahjuhüvitise saamiseks kostja poole, millisest kostja keeldus. Tulenevalt kostja käitumisest oli hageja sunnitud pöörduma nõudekirja koostamiseks professionaalse õigusabi poole eesmärgil jõuda kohtuvälisele lahendusele.

1.13. Hageja esitas asjaolude ja väidete tõendamiseks Riigihangete registrist väljatrüki hanketeate (viitenumber 209396) kohta (tl 9-11), sõitjateveo lepingu projekti (tl 12-13), kostja 13.03.2020 e-kirja väljatrüki (tl 14), kostja 07.04.2020 teate seoses eriolukorra jätkumisega (tl 15-16), arve nr 218 koopia (tl 17), kostja 20.05.2020 vastuse (tl 18-19), hageja 10.06.2020 nõudekirja koos lisadega (tl 20-25), kostja 18.06.2020 vastuse (tl 26-27), advokaadibüroo Kaire Aus 08.06.2020 arve 490-J väljatüki (tl 28), sõitjateveo lepingu nr 3-13.1/241 koos lisadega (tl 44-85), sõitjateveo leping nr 3-13.1/242 koos lisadega (tl 86-127), millised kohus võttis vastu protokollilise määrusega 10.02.2021.

2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid 2.1. Kostja vaidles hagi nõudele täies ulatuses vastu. Kostja võttis omaks, et poolte vahel olid sõlmitud sõitjateveo lepingud nr 3-13.1/241 ja 3-13.1/242. Lepingute kohaselt kostja tellis ja hageja kohustus teostama Audru ja Tõstamaa õpilaste veo teenust ajavahemikul 01.09.2019 kuni 17.04.2020 vastavalt hankedokumentides „Audru ja Tõstamaa õpilaste veo teenus kuni 17.04.2020“ esitatud tingimustel ja hageja 17.06.2019 pakkumusele lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras. Hankelepingu punkt 3.1 kohaselt maksti vedajale teostatud töö eest tasu vastavalt pakkumuses esitatud liinikilomeetri hinnale ja faktilisele läbisõidule, mida arvestati vastavalt hankedokumentide lisale 1 „Tehniline kirjeldus“ ning millele lisandus käibemaks.

2.2. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korralduse nr 76 alusel kuulutati Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja eriolukord COVID-19 viiruse tõkestamiseks. Eriolukorrast tingitud meetmete tulemusena oli alates 16.03.2020 õppetöö koolides üle viidud distantsõppele.

Linnavalitsus teatas hagejale eriolukorrast teada saades kohaselt, et ei täida eriolukorrast tulenevalt alates 16.03.2020 sõitjateveo lepinguid (13.03.2020 haridusosakonna juhataja teatis, samuti andis haridusosakonna juhataja täiendavaid selgitusi telefoni teel, 07.04.2020 haridusosakonna juhataja kiri nr 4.3-10/3211) ja peatab sõitjateveo tellimuse. Kuna koolid olid 3(6) Tsiviilasi nr 2-20-10081 suletud, siis õpilaste veoks faktilist läbisõitu alates 16.03.2020 kuni lepingu lõppemiseni s.o 17.04.2020 ei toimunud.

2.3. Kostja on seisukohal, et eriolukorra puhul oli tegemist vääramatu jõuga (force majeure) VÕS § 103 lõike 2 mõistes. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik (vedude tellijana on võlgnikuks kostja) ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõud vabandab lepinguliste kohustuste täitmata jätmist, kui sellel on vahetu mõju lepingu täitmisele.

Avalik-õiguslikud piirangud on kindlasti asjaolud, mille mõju lepingupool ületada ei saanud.

2.4. Pooled on lepingu punkti 4.1 kohaselt kokku leppinud, et vastutavad lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt. Süü vormid on vastavalt VÕS § 104 lõikele 2 hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kumbki lepingu pool ei ole oma kohustusi rikkunud süüliselt, mistõttu on ka kostja poolne lepingu rikkumine vabandatav VÕS § 103 alusel.

2.5. Hageja viited Riigikohtu lahenditele, mis sätestavad, et vääramatu jõud ei ole reeglina takistavaks ja vastutusest vabandavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel, puudutavad eelkõige laenu- ja üürimakseid. Samas eriolukorda ei ole Eestis kunagi varem välja kuulutatud ja seega puudub täpselt sellisete olukordade varasem kohtupraktika. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et ta sai tugineda lepingu rikkumise vabandatavusele vääramatust jõust tingitud asjaoludele.

2.6. Kostja nõustub hageja väitega, et vääramatu jõu tõttu ei ole õiglane jätta kõiki riske ühe poole kanda vaid neid tuleb jaotada mõlema poole vahel. Nagu hageja selgitas, siis Eestis ei ole varem eriolukorda väljakuulutatud, ent riik on kehtestas erinevaid toetusmeetmeid, et ettevõtjaid toetada eriolukorrast tingitud majandusraskustes (näit palgatoetus). Seega ei olnud kogu kahju hageja kanda.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad 3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

5.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub:

5.1. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud hankeleping nr 3-13.1/241 Audru kooli õpilaste veoks ajavahemikul 01.09.2019 kuni 17.04.2020 (tl 44-85).

5.2. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud hankeleping nr 3-13.1/242 Tõstamaa kooli õpilaste veoks ajavahemikul 01.09.2019 kuni 17.04.2020 (tl 86-127).

5.3. Vabariigi Valitsus kuulutas 12.03.2020 korraldusega nr 76 Eesti Vabariigi haldusterritooriumil välja eriolukorra.

5.4. Alates 16.03.2020 olid kõik Eesti koolid suletud (Vabariigi Valitsuse 13.03.2020 korraldus nr 77 punkt 1).

5.5. Kostja peatas lepingute täitmise 16.03.2020 (tl 14).

5.6. Hageja perioodil 16.03.2020 kuni 17.04.2020 õpilaste vedu ei teostanud.

5.7. Kostja ei ole tasunud Venderloo Veod OÜ arvet nr 218 (tl 17).

4(6) Tsiviilasi nr 2-20-10081 5.8. Kostja ei ole perioodi eest 16.03.2020 kuni 17.04.2020 hagejale midagi tasunud.

5.9. Hagejale on eriolukorra mõju leevendamiseks riigieelarvest toetust saanud.

6.Pooled vaidlevad selle üle, kas 12.03.2020 Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukord on vääramatu jõud võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 mõistes või mitte. Hageja on seisukohal, et eriolukord ei takistanud kostjal lepingujärgset kohustust (tasu maksmine) täitmast. Kostja on seisukohal, et kuna temast sõltumatutel põhjustel ei olnud õpilaste vedu võimalik ja hageja faktiliselt õpilaste vedu perioodil 16.03.2020 kuni 17.04.2020 ei teostanud, on lepingu rikkumine mõlema lepingupoole suhtes eriolukorrast tulenevalt vabandatav.

7.Tulenevalt poolte vaidlusest tuleb kohtul anda hinnang Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 korralduse nr 76 ja 13.03.2020 korralduse nr 77 mõjust VÕS § 103 mõistes. Kohus nõustub kostjaga, et lepingute täitmise peatamine kostja poolt ei olnud tingitud kostjast tulenevatel asjaoludel, vaid lähtuvalt Vabariigi Valitsuse poolt 13.03.2020 vastu võetud korraldusest nr 77 punktist 1, millega peatati alates 16. märts 2020 õppeasutustes tavapärane õppetöö. Kostja ei saa mõjutada piiranguid, mida kehtestatakse seaduslikult Vabariigi Valitsuse poolt. Seega mitte kostja ei kaotanud lepingu täitmise vastu huvi, nagu väidab hageja, vaid kostjast mitte sõltuvatel asjaoludel ei olnud lepingus sätestatud eesmärk – õpilaste vedu, enam võimalik. Vabariigi Valitsuse poolt 12.03.2020 kehtestatud eriolukorra tõttu rakendatud piirangud kehtisid kõikide isikute suhtes, sealjuures ka hageja suhtes, millest tulenevalt ei saanud ka hageja nõuda kostjalt õpilaste veoks tellimuse andmist.

8.VÕS § 103 sätestab rikkumise vabandatavuse mõiste. VÕS § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

9.Kohus jõudis punktis 7 järeldusele, et kostja vedude tellijana ja hageja vedude teostajana ei saanud mõjutada Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukorda ja rakendatud piiranguid, mille tagajärjel kaotasid mõlemad lepingupooled õiguse käsutada hankelepingu esemeks olevat õigust. Riigihanke „Audru ja Tõstamaa õpilaste veo teenus kuni 17.04.2020“ korraldamise ja pakkumuste avamise ajal 17.06.2019, ega ka hankelepingute sõlmimise ajal 10.07.2019 ei saanud lepingupooled arvestada Hiinas detsember 2019 ja Eestis veebruaris 2020 alguse saanud ning alates 11. märts 2020 Maailma Terviseorganisatsiooni poolt pandeemiaks klassifitseeritud koroonaviiruse SARS-CoV-2 ehk COVID19 viiruse levikuga. Eriolukorra kehtestamine ja sellega seonduvad piirangud on Eesti Vabariigi taasiseseisvumise ajal esmakordne olukord, seega ei saanud kostjalt oodata ka selle asjaoluga arvestamist. Kohus tuvastab, et kostja rikkus oma lepingulist kohustust tellida hagejalt õpilaste vedu (lepingu täitmise peatamine 16.03.2020) vääramatu jõu tõttu ning seega on kostjapoolne kohustuste rikkumine vabandatav.

10.VÕS § 103 lg 3 kohaselt kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Eriolukord kehtis kuni 18.05.2020, hankelepingud lõppesid korraliselt 17.04.2020. Seega oli kohustuste rikkumine vabandatava kogu perioodi, so 16.03.2020-17.04.2020, vältel.

11.VÕS § 103 lg 4 kohaselt seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Poolte vahel sõlmitud hankelepingutes ei ole pooled sellist kokkulepet sõlminud. Eeltoodud põhjendustel kohus tuvastab, et kostja ei vastuta oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 esimese lause järgi.

12.Hageja viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-50-06 ja 3-2-1-118-05 ei ole käesoleva tsiviilasja kontekstis asjakohased. Tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 oli vaidlus müügilepingu alusel 5(6) Tsiviilasi nr 2-20-10081 üle antud ebakvaliteetsete välisuste tasumise nõudes, tsiviilasjas nr 3-2-1-118-05 soojusenergia müügilepingu järgi esitatud arve tasumise nõudes. Mõlemas lahendis oli arve väljastanud lepingu pool oma kohustuse täitnud, esimeses lahendis välisuksed üle andnud ning teises lahendis soojusenergiaga varustanud. Käesolevas vaidluses ei rakendu poolte omavahelisele suhtele müügilepingut reguleerivad sätted (VÕS 11. peatükk 1. jagu §§ 208-237), vaid reisijaveolepingu sätted (VÕS 42. peatükk 2. jagu §§ 824-846). Lisaks ei ole hageja arve nr 218 (tl 17) märgitud perioodil õpilasi ka vedanud, seega ei ole hageja oma lepingulist kohustust ka ise täitnud.

13.Hageja on seisukohal, et juhul kui kostjapoolne lepingurikkumine on vääramatu jõu tõttu vabandatava, ei saa kogu kahju hageja kanda jätta tulenevalt Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 32-1-75-16 punktis 31 antud selgitusest. Kohtu hinnangul ei kohaldu ka viidatud riigikohtu lahendis esitatud seisukohad käesolevale juhtumile. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-75-16 käsitlenud pakettreisilepingu ülesütlemisel vääramatu jõu tõttu VÕS § 879 järgi (säte on alates 01.07.2018 kehtetu) riske reisikorraldaja ja reisija vahel. Käesolevas tsiviilasjas on vaidlus tellija ja vedaja vahel. Kohus ei nõustu ka selle hageja käsitlusega, et 16.03.2020 lepingu täitmise peatamine oli kostjapoolne lepingute ülesütlemine VÕS § 655 lg 1 koosmõjus VÕS § 824 lg 2 järgi. Kostja ei ole seda väidet ka omaks võtnud. Poolte vahel sõlmitud hankelepingute täitmine ei olnud võimalik tulenevalt eriolukorrast riigis, mistõttu kostja peatas õpilaste veo, mitte ei öelnud hankelepingud ülesse. Hageja käsitlus, et kostja 13.03.2020 teade on kostjapoolne lepingu ülesütlemine, on meelevaldne, ei lähtu teate sisust ning on vastuolus ka hageja enda viitega Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-53-13 (p. 15).

14.Hageja on alternatiivselt esitanud ka kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisel. Kohus tuvastas, et kostja kohustuste rikkumise eest ei vastuta ning seega ei kuulu hageja rahaline nõue rahuldamisele ka kahju hüvitamise nõudena.

Menetluskulud 23. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi täies ulatuses rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

24.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 6(6)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.