Obsah (5)

§ 158§ 108§ 118§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-21-220 Otsuse kuupäev 26. veebruar 2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. jaan

) § 158 lg 3). Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (

§ 158lg 2, vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-2088/69, p 18).

Seetõttu pole pärast sissesõidukeelu kohaldamist tekkinud asjaolud olulised (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a kohtuotsus asjas nr 3-18-1891, punkt 18). 3 Halduskohus selgitab kaebajale, et viidatud kohtuasjas kaaluti, kas lapse sündi ja isiku abiellumist Eestis saab käsitleda humaansete kaalutlustena sissesõidu keelu kohaldamata jätmiseks ja kohtuid kohustati kontrollima, kas PPA sai nendest asjaoludel otsust tehes teadlik olla. Kaebaja on selgitanud, et tal ei ole Nigeerias perekonda, seega ei ole need kaasused sissesõidu kehtestamise õiguspärasuse aspektist sarnased.
3. Halduskohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole kaebaja poolt välja toodud asjaolusid, mis oleks käsitletavad humaansuse (inimlikkus, inimväärikust austav) riive valdkonda kuuluvatena. Seega ei ole tõendatud võimalus kaebajale sissesõidu keelu kohaldamata jätmiseks.
4. PPA 05.02.
5. a otsuse nr 1052239110 kohaselt on kaebaja esitanud PPA-le selle otsuse andmise menetluses tõendid Nigeeria saatkonna poole Rootsis ja Kiievis reisidokumendi saamiseks korduvalt pöördumise tõendamiseks. Kohus on seisukohal, et tegemist pole siiski piisava põhjusega asuda seisukohale vaidlustatud ettekirjutuse ebaproportsionaalsusest, sest kaebaja on 14.12.
6. a Nigeeria saatkonda saadetud e-kirjas selgitanud, et ta kaotas reisidokumendi juba 24.05.
7. a. Kaebaja on 27.01.
8. a Nigeeria saatkonda saadetud e-kirjas selgitanud, et uut reisidokumenti hakkas ta taotlema alles
9. aastal, kuid ei ole vastust saanud. Kohus on seisukohal, et tavapäraseks ja normaalseks ei saa pidada ajutise elamisloa alusel välisriigis viibides kaotatud reisidokumendi asemel uue dokumendi oma riigi saatkonnast taotlema hakkamist rohkem kui aasta pärast reisidokumendi kaotamist. Kohus on neil asjaoludel seisukohal, et PPA on õiguspäraselt pikendanud lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult täitmise tähtaega. Kaebaja ei ole aga toonud PPA toimetatud haldusmenetluses välja asjaolusid, mis andnuks PPA-le aluse sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata jätmiseks ja kolmeks aastaks kohaldatud sissesõidukeelu ebaproportsionaalseks lugemiseks ning reisikeelu kohaldamise aja lühendamiseks.
10. Kohtupraktikas valitseva seisukoha kohaselt tuleb sissesõidukeelu kohaldamisel igal üksikjuhtumil kaaluda, kas see kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades asjakohane. Lahkumisettekirjutuses ei ole sissesõidukeelu kestust küll sõnaselgelt põhjendatud, kuid PPA on juhtumi asjaolusid kaaludes võtnud ühese seisukoha, et puuduvad asjaolud sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Vastuses kaebusele on PPA põhjendanud ka sissesõidukeelu kestust (vt käesoleva otsuse p 10). Kohtul puudub alus kahtluseks, et PPA ei lähtunud samadest seisukohtadest vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel, sest mõlemad dokumendid on koostanud sama politseiametnik.
11. Kohtule esitatud tõendikogumist saab järeldada, et kaebaja tuli
12. aastal Eestisse hariduse omandamiseks. Kaebajale õppimiseks väljastatud elamisluba kaotas kehtivuse 31.01.
13. a, pärast mida oli kaebajal õigus üheksa kuud Eestis viibida. Kaebaja on menetlusdokumentides avaldanud õppimise soovi Tartu Ülikoolis. Eestis praeguseks viibitud ca kolme aasta jooksul oleks kaebajal olnud seega võimalus ülikoolis läbida bakalauruseõpe, kui arvestada õppe kolmeaastast nominaalaega. Kaebaja ei ole apelleerinud õpingute lõpetamiseks riiki jäämise soovile käesoleval õppeaastal (2020/2021). Kohtule ei ole esitatud tõendeid kaebaja Tartu Ülikooli immatrikuleerimise kohta. PPA on 03.06.
14. a otsusega keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest seoses kaebaja poolt tingimuste mittetäitmisega. PPA 22.01.
15. a otsusega on keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest seoses vastava aluse ära langemisega. 4 Kaebaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumentides esitatud asjaolusid kaaludes, koos eelpool nimetatud kehtivatest haldusaktidest tulenevate faktiliste asjaoludega, on kohus seisukohal, et kohtule esitatud tõendid ei anna alust vaidlustatud haldusakti pidada õigusvastaseks selle väidetava ebaproportsionaalsuse tõttu, kuna juhtumi asjaoludel puudub alus kolme aastase seadusest tuleneva sissesõidukeelu kaebaja suhtes kohaldamise ebaproportsionaalseks lugemiseks.
16. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
17. Kaebaja peab kandma menetluskulud seoses kaebuse kohtu poolt rahuldamata jätmisega (

§ 108lg 1).

Kaebajale tuleb jätkata menetlusabi andmist käesoleva kohtuotsuse inglise keelde tõlkimiseks. Kaebajale menetlusabi korras osutatud tõlgikulud tuleb jätta riigi kanda (

§ 118lg 3).

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda (

§ 109lg 1).

19. Avaldatavas kohtuotsuses tuleb asendada kaebaja nimi tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 5