) § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule ja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kohustuse rikkumine on
järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult
Pooled ei vaielnud selle üle, et sõlmisid 01.6.12 tähtajatu (lepingu p 6) koostöölepingu nr 01, millega hageja andis kostja kasutusse ruumid juuksuri teenuse osutamiseks ilusalongis xxx päevatasuga 25 € minimaalselt kaheteistkümneks päevaks ühes kalendrikuus. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et kostja kohustus maksma igas kalendrikuus minimaalselt 12 töökoha kasutuse eest 25 € päevas, mis tähendas 300 € ühes kalendrikuus. Seega oli poolte vahel sõlmitud äriruumi üürileping ning
kohaselt kohustub üürnik üürilepingu järgi tasuma üürileandjale üüri.
p 6 alusel lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega.
lg 1 II lause sätestab, et tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja käesolevas peatükis sätestatut järgides üles öelda.
lg 1 sätestab, et lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemise tähtajas, tuleb järgida seda tähtaega ning lg 2 sätestab, et kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest.
lg 2 sätestab, et kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Lepingu p 8 nähtuvalt võivad pooled lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest teisele poolele ette kirjalikult 2 kuud ette ning p 9 sätestab, et kui teine pool rikub lepingut, siis omab teine pool õiguse lõpetada leping, teatades sellest ette kirjalikult teisele poolele 30 päeva. Ülalviidatud õigusnormidest tuleneb, et tähtajatu üürilepingu võivad pooled alati üles öelda, kuid selleks peavad nad järgima lepingu ülesütlemiseks tähtaegu; antud juhul on pooled kokku leppinud lepingu p 8, 9 lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegades, sõltuvalt ülesütlemise põhjustest.
lg 1 järgi võib kestvuslepingu lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtajaga lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine), lg 2 sätestab, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule 4
§ § 313 lg 1, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab ning
lg 3 sätestab, et üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on võimalik ülalviidatud sätete alusel lepingu poolel üürileping üles öelda etteteatamise tähtaega järgimata, st erinevalt
lg 1 II lauses, § 311 lg 1, 2, § 312 sätestatust.
lg 1 sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lg 2 sätestab, et üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus. Kostja seletas ärakuulamisel (tõend lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 p 5), et 27.03.20 toimunud koosolekul oli hageja seletanud, et ta lõpetab lepingu, kuid kuna lepingu lõpetamine oli vormisatutud töölepingu lõpetamisena, siis ei kirjutanud kostja lepingu lõpetamisele alla, sest kostja ei olnud hagejaga töölepingut sõlminud. Ülalviidatud pooltevahelisest üürilepingust nähtuvalt ei olnud poolte vahel sõlmitud töölepingut, selline asjaolu, et mis leping sõlmiti, ei olnud ka vaidluse all. Kuna hageja on ise hagiavalduses märkinud, et 27.03.20 koosolekul oleks kostjaga lõpetatud tööleping, mida poolte vahel tegelikult polnud, siis leiab kohus hagis toodud asjaolusid ja kostja seletusi hinnates, et 27.03.2020 koosolekul hageja avaldus nn töölepingu lõpetamiseks ei lõpetanud kostjaga tegelikult pooltevahelist üürilepingut. Kostja esitas kohtule oma e-kirja 30.03.2020 kl 10:57 (05.07.2020 vastuse lisa, KIS dok 5s), millest nähtuvalt ütles ta hagejale nende vahel 01.06.12 sõlmitud rendilepingu üles seisuga 30.03.2020. Avaldusest nähtuvalt on lepingu ülesütlemise põhjuseks riigis kehtestatud eriolukord, mille tõttu peavad inimesed püsima kodus, kuna levib covid-19. Avaldusest nähtuvalt ei suuda kostja tagada ilusalongis kliendile terviseohutust ning ta ei saa oma tööd (juuksur) teha distantsilt ja igal hetkel ei ole võimalik kontrollida seda, kas inimesel, kellel pole sümptomeid, on viirus või ei. Lepingu ülesütlemise avaldus on kirjalikus vormis, sellest nähtub lepingu ülesütlemise põhjus, lõppemise aeg ja milline leping üles öeldakse. Seega vastab kostja kui üürniku lepingu ülesütlemise avaldus
Eeltoodu alusel on kostja tõendanud, et ta tegi hagejale
Hageja on 31.03.20 vastanud e-kirjaga kostjale, et ei tee takistusi koostöölepingu lõpetamiseks, kuid ei pea võimalikuks seda lõpetada 30.03.20, st päevapealt, kuna leiab, et seda saab teha 30päevase etteteatamise tähtajaga (viide lepingu p 8). Hageja e-kirjas on viidatud sellele, et ta on ise juba üüriraha ette maksnud ja arvestanud sellega, et see kulu ei jääks ainult hageja kanda (kostja 05.07.2020 vastuse lisa). Seega on hageja nõustunud ka ise sellega, 5
, siis ei saanud hageja enam ise seda sama lepingut üles öelda pärast kostja poolt 30.03.20 tehtud tahteavaldust. Hageja on kätte saanud kostja tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, mida kinnitab tema enda ülalpool viidatud e-kirjaline vastus 31.03.20 ja kirjas tõusetus küsimus vaid sellest, mis hetkel leping lõpeb. Hageja poolt kohtule esitatud hageja enda avaldusest 09.04.2020 kostjale nähtub, et hageja on ise ka soovinud omakorda sedasama lepingut üles öelda 09.04.20 dateeritud avaldusega (hagiavalduse 03.06.20 lisa ja 20.08.2020 seisukoha lisa, KIS 3s, 12s). Avaldusest nähtub, et hageja ütleb lepingu üles 30.04.2020 seoses Eesti Vabariigis väljakuulutatud eriolukorraga ja sellest tuleneva töömahu olulise vähenemisega. Seega kinnitavad nii kostja 30.03.20 kui hageja 09.04.2020 avaldused seda, et mõlemad pooled on leidnud, et riigis kehtestatud eriolukord ja sellest tingitud töö tegemise olukord, tingimused (hagejal kõrgendatud terviseriskid klientidele, kostjal töömahu vähenemine) on oluliseks mõjuvaks põhjuseks, et mis teeb võimatuks jätkata lepingulisi suhteid. Sisuliselt on pooled hinnanud riigis tekkinud pandeemiat ja kehtestatud eriolukorda sellisena, mis annab aluse lepingu erakorraliselt lõpetada. Tegemist on kohtu arvates
lg 1 tuleneva olukorraga, millisel juhul võis kostja öelda 30.03.20 pooltevahelise lepingu hagejale üles ilma etteteatamise, sj lepingus sätestatud tähtaega järgimata
Seega lõppes pooltevaheline üürileping 30.03.20 kostja poolse ülesütlemise avaldusega 30.03.2020 kehtivalt, st poolte vaheline võlasuhe lõppes
Selle tõttu ei ole hageja poolt 09.04.2020 avaldusel enam lepingu lõpetamise toimet. Kuna vaidlusalune leping lõppes 30.03.2020, siis ei saa hageja nõuda ka enam
196 lg 2 II lause ja
lg 1, 2, § 108 lg 1, § 101 lg 1 järgi kostjalt pärast 30.03.2020 lepingu täitmist. Mis puudutab hageja väiteid, et lepingu lõpetamiseks pidi järgima lepingu p 8 sätestatud etteteatamise tähtaega, siis pole see õige. Nimelt märkis kohus eespool, et kostja võis üürilepingu erakorraliselt
lg 1, § 313 lg 1, 3 alusel etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda, kusjuures ei saa siinkohal jätta tähelepanuta, et seda lepingus sätestatud ülesütlemise etteteatamise tähtaega pole järginud ka hageja ise oma 09.04.2020 ülesütlemise avalduses (mis küll ei oma lepingu lõpetamise toimet) kui märkis, et leping lõpeb 30.04.2020. Kuna pooltevaheline leping lõppes 30.03.2020, mis oli viimane lepingu kehtivuse päev, siis oli kostjal kohustus sellel päeval veel lepingut täita ja tasuda hagejale selle päeva eest tasu vastavalt lepingus kokkulepitule kooskõlas
Vaidlus puudus selles, et kostja kohustus maksma igas kalendrikuus minimaalselt 12 töökoha kasutuse eest 25 € päevas (vt hagiavalduse lisaks oleva üürilepingu lepingu lisa nr 1 p 2) ning lisaks puudus vaidlus selles, et kostja pole tolle päeva eest hagejale 25 € tasunud. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevat üüri maksmise kohustust
mõttes ning hagejal on õigus nõuda
Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista 25 €. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.