Obsah (11)

§ 468§ 410§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 145§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5294 Tsivii

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
2. Jätta menetluskulud kostja S D’i kanda.
3. Määrata S D’ilt välja mõistetavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Harju Maakohtu 06.08.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas xxx mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel sai vägivallakuriteo ohver O V raske tervisekahjustuse. Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu on 08.04.2020 esitanud hagi S D’i vastu riigile regressi korras hüvitise tasumiseks. Kostja on esitanud 30.04.2020 hagiavaldusele vastuse ja palunud asi lahendada kohtuistungil. 27.01.2021 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus helistas enne istungiga alustamist kostjale, kes andis telefoni teel teada, et ta hetkel ei viibi Eesti Vabariigis ja arvas, et istung toimub veebruaris. Kostja pole istungile mitte ilmumisest kohut teavitanud ega avaldanud telefoni teel ühtki mõjuvat põhjust, miks ta ei saa istungil osaleda.

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja ei ilmunud 27.01.2021 toimunud kohtuistungile ning hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Seega on kohtul õigus teha

§ 410alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. 2/3 Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osas, milles hageja palub välja mõista kostjalt S D’ilt hageja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu kasuks hüvitis summas 1 658,15 eurot. Kohus rahuldab selles osas hagi. Hageja on esitanud täiendavalt nõude, milles on palunud S D’ilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista OAS alusel ohvrile alates 03.12.2013 makstud hüvitis OAS sätestatud suuruses kuni hüvitise maksmise aluse ära langemiseni või hüvitise piirmäära täitumiseni. Kohus selgitab, et hageja poolt esitatud nõue on niivõrd ebamäärane, et sellist nõuet ei ole täituril võimalik täita. Hagiavalduse kohaselt on hüvitis ohvrile välja makstud ja selle saamise alus on tänaseks päevaks lõppenud. Seetõttu on hageja nõue ka põhjendamatu ja kohus jätab selle seetõttu rahuldamata.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 145

lg 1 alusel on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohtutoimiku kohaselt puuduvad hagejal menetluskulud. Kohtule teadaolevalt kostja õigusabi kasutanud ei ole, samuti ei nähtu kohtutoimikust, et tal oleksid kohtumenetlusega seoses tekkinud muid kulusid, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3/3