KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasj

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 14.01.2021. Hagile vastamise tähtpäev oli 28.02.2020. Kostja ei ole hagile 2

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et xxx-i ja kostja vahel sõlmiti erinevaid liitumis- ja teenuse osutamise lepingud, millele omistati kliendilepingu number xxx, mille alusel kohustus xxx pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus xxx-i teenuseid kasutama ning xxx esitas kostjale arve 01.05.2016 kuni 31.05.2016 osutatud teenuste eest summas 1109,94 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.06.
2. Tasu on maksmata. xxx on loovutanud nõude hagejale. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1109,94 eurot.

1. Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 0,07% päevas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et xxx ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on xxx-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.01.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkuleppelist viivisemäära kuni 24%-ni. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls
2. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 1109,94 eurot ajavahemiku 18.06.2016 kuni 16.08.2019 eest arvestatud viivis on 103,39 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 103,39 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 792,44 eurot tasumise nõudes (895,83-103,39=792,44).

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 1109,94 tasumata osalt alates 17.08.

1. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 1109,94 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1006,55 eurot.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS 1132 lg 2 p 3 saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalselt 50 euro ulatuses. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid 3

§ 428

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Hageja on esitanud käesolevas asjas sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamise nõude liitumislepingu kliendinumbriga nr xxx alusel. Kostjale on saadetud kolm võlateatist saatmise aegadega 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Harju Maakohtu 02.04.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-20585 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud liitumislepingu kliendinumbriga 8412111 alusel põhinõue 315,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 296,21 eurot, sissenõudekulu 25 eurot. Hageja on tsiviilasjas nr 2-19-20585 põhjendanud arvetega seotud sissenõudekulusid kokku kolme võlateatise saatmisega järgmistel aegadel: 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.

1. Harju Maakohtu 02.04.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-20585 jõustus 19.05.
2. Hageja põhjendab sissenõudekulude hüvitamise nõuet võlateatiste saatmisega pärast lepingu lõppemist. Käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-20585 esitatud võlausaldaja liitumislepingust kliendinumbriga nr 8412111 tulenevate nõuete summa ületab 1000 eurot. Seetõttu on hagejal VÕS 1132 lg 2 p 3 järgi võimalik nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 50 eurot liitumislepingu kliendinumbriga nr 8412111 kohta. Harju Maakohtu 02.04.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1920585 on rahuldatud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 25 eurot liitumislepingu nr 8412111 alusel. Kohus leiab, et hageja on kostja vastu esitanud käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas nr 2-19-20585 sissenõudmiskulude tasumise nõude, mis tuleneb samast alusest – meeldetuletuskirjade saatmine kostjale liitumislepingust 8412111 tulenevate nõuete sissenõudmiseks pärast kliendilepingu lõppemist. Seetõttu esineb

§ 428lg 1 p 2 sätestatud alus menetluse osaliseks lõpetamiseks.

Kohus lõpetab menetluse hageja sissenõudekulude 5 eurot tasumise nõudes kostja vastu. Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 3 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 50 eurot liitumislepingu 8412111 kohta. Hageja nõue sissenõudekulude 25 eurot hüvitamiseks on lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-20585 ning kohus on käesolevas asjas sissenõudekulude 5 eurot hüvitamise nõude osas menetluse lõpetanud. Kohus ei lõpetanud menetlust sissenõudekulude 25 eurot hüvitamiseks. Sissenõudekulud 25 eurot ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 25 eurot tasumise nõudes. 5.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus lõpetas menetluse osaliselt määrusega. Nõuete osas, milles kohus menetlust jätkas, rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus lõpetas menetluse ja jättis hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud nõuete osas 39,17% ulatuses (797,44 2035,78-st on 39,17%). Kohus jättis rahuldamata

§ 367järgi esitatud viivisenõude osas, mis ületas summaliselt põhinõuet.

Kui kohus oleks hagi

§ 367

järgi esitatud viivisenõudes täielikult rahuldanud, ei oleks kohtulahendist tuleneva viivisenõude lõplik suurus ettenähtav. Seetõttu ei saa hagi rahuldamise ulatuse määramisel arvestada

§-s 367 järgi esitatud viivisenõuet põhinõuet ületavas ulatuses, milles hagi jäeti rahuldamata. Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on seisukohal, et

§ 163

lg 1 annab kohtule hagiavalduse osalise rahuldamise korral menetluskulude jaotuse otsustamisel diskretsiooniõiguse, mille teostamisel saab kohus arvesse võtta põhjusi, miks hagiavaldus jäeti osaliselt rahuldamata. Hageja nõuded põhinevad tarbijalepingul ning hageja jaoks on käesolev vaidlus tavapärane. Hageja pidi seetõttu kohtusse pöördumisel arvestama, 4

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5