1-20-4696/40

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-4696 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Orvi Koik Kriminaalasi Janno Kikkas süüdistuses KarS üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. novembri 2020 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Janno Kikkase kaitsja adv. Meelis Masso Süüdistatav Janno Kikkas (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses, õpib mittestatsionaarses õppes Kehtna Kutsehariduskeskuses) Kaitsja Adv. Meelis Masso Prokurör Aarne Pruus RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu otsus 17.novembrist 2020 Janno Kikkase suhtes jätta muutmata. § 207 lg 1 järgi Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Meelis Masso advokaat Meelis Masso poolt Janno Kikkasele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 270 eurot. Välja mõista Janno Kikkaselt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 270 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad 1 kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohtu
3. novembri 2020 otsusega tunnistati Janno Kikkas süüdi KarS § 207 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks rahaline karistus 350 päevamäära, mis miinimumpäevamäära (10 eurot) alusel moodustab 3500 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust, s.o rahalise karistuse 6 päevamäära, ärakandmisele jäi rahaline karistus 344 päevamäära, s.o 3440 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrati, et rahaline karistus kuulub kandmisele ositi, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, igakuise maksena 286,67 eurot (v.a viimasel kuul 286,63 eurot). Janno Kikkasele oli esitatud süüdistus ja ta anti kohtu alla selles, et tema, töötades töölepingu nr ND-100 alusel ajavahemikul 1.10.2015 kuni 31.12.2015 X OÜ-s ning täites oma töölepingust tulenevaid kohustusi, valmistas X OÜ-le veebilehe, millega sai ühtlasi õigused X OÜ veebilehe yyy haldamiseks ning veebilehele majutust pakkuvas Zzz keskkonnas tegutsemiseks. Peale töölepingu lõppemist, omamata õigusi sekkuda X OÜ veebilehe haldusesse, kasutas ta internetis veebilehekülgede optimeerimise tööriista Google Search Console ja lisas 10.03.2018 ebaseaduslikult enda kasutajakonto kkk X OÜ-le registreeritud yyy domeeni haldavate kasutajate nimekirja (omanike listi) Google Search Console keskkonnas. Vaatamata sellele, et 24.09.2019 kustutati J. Kikkase meilikonto kkk OÜ X veebilehe omanike listist Google Search Console keskkonnas, lisas J. Kikkas ebaseaduslikult, 21.10.2019 Google Analytics tööriista kasutades enda kasutajakonto kkk uuesti X OÜ-le registreeritud yyy domeeni haldavate kasutajate nimekirja (omanike listi) Google Search Console keskkonnas. Olles Google Search Console keskkonnas domeeni yyy haldavate isikute nimekirjas, enda kasutajakontoga kkk, sisenes J. Kikkas 25.08.2019 ja 21.10.2019 Google Search Console keskkonda, kus ebaseaduslikult sisestas käsklusi veebilehekülje yyy peitmiseks Google otsingumootoris, millega takistas kolmandatel isikutel veebilehekülje leidmist internetist Google otsinguga, mistõttu oli häiritud ajalehe C internetiväljaande kasutamine ajavahemikes 26.08.2019 kuni 12.10.2019 ning 22.10.2019 kuni 30.10.
4. Lisaks sellele, pärast seda, kui meilikonto kkk kustutati 30.10.2019 OÜ X omanike listist, üritas J. Kikkas järjekordselt 31.10.2019, ebaseaduslikult lisada enda kasutajakonto kkk X OÜ-le registreeritud yyy domeeni haldavate kasutajate nimekirja Google Search Console keskkonnas. Seega, sisestades teadlikult ebaseaduslikke käsklusi arvutisüsteemi, millega häiris C internetiväljaande kasutamist, pani J. Kikkas toime KarS § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava arvutisüsteemi toimimise takistamise. Süüdistuse osas leidis maakohus, et arvutisüsteemile juurdepääsu hankimine ei ole KarS § 207 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivseks tunnuseks. Kriminaalasjas ei ole esitatud süüdistust KarS § 217 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise eest. Prokurör ei ole esitanud kohtule andmeid, millest saaks järeldada ebaseaduslikku kaitsevahendi kõrvaldamist, mistõttu ei tõusetu asjas ka küsimust KarS § 217 kohaldamiseks. Kohtu hinnangul tuleb Google keskkonnas süüdistatava poolt 21.10.2019 õiguste taastamist käsitleda mittekaristatava eelteona, mille ebaõigus neeldub pärast seda toime pandud arvutisüsteemi toimimise takistamises, kui J. Kikkas sisestas 21.10.2019 Google keskkonnas kannatanu veebilehe (domeeni) otsingutulemusi mõjutanud käsklused. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: 2 Süüdistatava kaitsja advokaat Meelis Masso taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega J. Kikkase õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Teise alternatiivina taotleb apellant maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega J.Kikkasele karistuse mõistmist, mida taotles maakohtus prokurör e karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega 1aastase katseajaga KarS § 73 sätete alusel. Lisaks sellele, et J. Kikkasel puudub töökoht, on tal xxx. xxx. Rahaline karistus paneb süüdistatava raskesse majanduslikku olukorda ja see ei saa olla karistamise eesmärk. Õigeksmõistmise korral palub kaitsja hüvitada J. Kikkasele tema kinnipidamise aeg. Apellant on seisukohal, et J. Kikkasele etteheidetavad teod ei vasta KarS § 207 lg 1 subjektiivsetele ja objektiivsetele tunnustele. Isegi, kui vastaksid, esineb süüdistatava käitumises õigusvastasust välistav asjaolu, sest ta tegutses talle teadaolevalt kannatanu nõusolekul või oli eksimuses selles õigusvastasust välistavas asjaolus. Viidatud küsimustes on maakohtu järeldused vastuolulised. Tõusetunud kahtlused on tõlgendatud süüdistatava kahjuks. Nii näiteks jääb arusaamatuks, et kui otsuse kohaselt olid J. Kikkasel kõik volitused kannatanu nimel Z internetikeskkonnas tegutsemiseks pärast töösuhte lõppemist 31.12.2015 veel ka kuupäevadel 10.03.2018 ja 21.10.2019, siis kas, kuidas ja miks neid vahepealsel ajal tal olid/ei olnud ja miks pärast 21.10.2019 tal neid jälle ei olnud. Kokkuvõtlikult: OÜ-le X tema poolt loodud koduleht oli tema „laps“. Kuna pärast töösuhte lõppemist jäid talle kõik õigused alles ja tema kasutajakonto oli OÜ X domeenide ja serveriga seotud, siis aeg ajalt tulid tema meilikontole erinevad veateated ja ta reageeris nendele, s.o parandas vigu ja hoolitses vaikides selle eest, et kõik toimiks. Selles puudub vaidlus. Mingil ajal ilmus nähtavale kodulehe koopia. Tema arvates ei tohtinud see nähtav olla ning ta asus seda anomaaliat kõrvaldama. Kuna aeg-ajalt kasutas OÜ X tema teenuseid edasi ka pärast töösuhte lõppemist, siis ta arvas end õigustatud olevat seal toimetada kuni 31.10.2019 „tulise“ kirjavahetuseni, mis tema volitused ühemõtteliselt lõpetas. Kaitsja poolt tõendina esitatud 03.02.2017 arve kannatanule summas 50 eurot ja selgitusega „[k]odulehe uuendamine“ (tl 48) oli vaid üks näide sellest. Ka tunnistaja NN kinnitas ütlustes 08.10.2020 kohtuistungil, et koduleht iseenesest visuaalselt ja lahenduse mõttes sai valmis. Selge see, et tekkis pisinüansse, mis tahtsid veel kodulehe kasutamise käigus muudatusi, nendes punktide pöördusime Kikkase poole, kui kodulehe looja poole. Et kasutuse käigus tekkinud nüansid paika saada, et koduleht saada kasutajasõbralikuks ja korralikuks toimivaks (protokolli lk 9). Allant ei nõustu maakohtuga, et J. Kikkase volitused kehtisid kuni töösuhte lõpuni, kuid mitte kauem kui 2017, kusjuures täpselt polegi maakohus seda aega tuvastanud. Viide tunnistaja NN väidetavale keelule ei ole asjakohane, sest ütlustest nähtuvalt oli tegemist kodulehe küsimusega (maksumüür uudiste jaoks), kuid OÜ X kodulehel J. Kikkas pärast seda keeldu enam ei toimetanudki. NN pidi kohtuistungil tõdema, et mingit kirjavahetust, kust nähtuksid väidetavad keelud J. Kikkasele sellest ajast politsei nendelt ei küsinudki ja neid pole ka seetõttu kriminaalasja materjalide juures toimikus. Seega tegelikult olid NN sellekohased ütlused tagantjärgi tarkuseks ning see nähtub selgelt ka tema ütluste üldisest muljest. Apellant märgib, et volituste/õiguste andmine ja tagasivõtmine toimub tsiviilõiguses tahteavalduse tegemisena. J. Kikkasele olid antud volitused tema poolt 13.10.2020 kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt järgmiselt: „X tegi mulle selles keskkonnas digitaalse volituse, vastavalt Z tingimustele.“ Kuna pärast töösuhte lõppemist oli J. Kikkas OÜ X jaoks eemalviibija, siis kuulub tahteavalduse kättetoimetamise osas kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2, mille kohaselt eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-50-12 p-s 14 märkinud, et kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima saatmise viisi, mis võimaldab avalduse kohalejõudmist tõendada. Nt kasutada tähitud kirja või panna avaldus saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda tahteavalduse kättetoimetamist kohtutäiturilt kohtutäituri 3 seaduse § 8 alusel. Nii pidanuks kannatanu toimetama J. Kikkasele kätte ühemõttelise ja selge tahteavalduse, kas suuliselt või kirjalikult. Puuduvad tõendid, et J. Kikkasele oleks teatatud volituste lõppemisest ühemõtteliselt ja selgelt, v.a eespool korduvalt viidatud 31.10.2019 ekirjavahetus. Lisaks sätestab TsÜS § 69 lg 1, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seega kannab tahteavalduse kättetoimetamise riski tahteavalduse tegija ja oluline ei ole mitte tahteavalduse saaja teadmine, vaid tahteavalduse tegija tahe ja selle kättetoimetamine saajale. Seega on ebaõige kohtu seisukoht, et J. Kikkas pidi aru saama, et ta senised volitused kodulehe haldamiseks on lõppenud, selle asemel on ta hakanud huvi tundma kannatanu kodulehel toimuva vastu, mis ilmselgelt ei olnud enam tema hallata. Rõhuasetus on seega hoopis teistpidi ja nimetatu ei ole kooskõlas volituste tagasivõtmisega tsiviilõiguses. TsÜS § 125 lg 2 p 5 sätestab muuhulgas, et volitus lõpeb, kui esindatav võtab volituse tagasi. Volituse tagasivõtmine aga toimub samuti tahteavalduse tegemisega. Lisaks oleks asjakohane ka TsÜS § 125 lg 5, mis sätestab, et kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. Juhul, kui J. Kikkasel oli digitaalne volikiri, siis tulnuks see kannatanul näiteks zzz internetikeskkonnast tagasi võtta. Ebaõige ja tõenditel mittepõhinev on maakohtu järeldus, et ajavahemikul 26.08.
5. 12.10.2019 ja 22.10.2019 - 30.10.2019 ei olnud C veebileht Google otsingumoori abil leitav. Apellandi arvates ei kinnita kriminaalasja materjalide juures olev Google otsingute statistika, et veebileht yyy ei olnud Google otsingumootoris ajavahemikel 26.08 - 21.10.2019 ja 22.10 30.10.2019 leitav (tl 109-110). Asjatundja WW selgitas 08.10.2020 kohtuistungil kodulehe külastatavuse statistika kohta, et jah, võib olla otseses seoses, aga võib olla ka robotitega seoses. Kodulehe külastaja ei pea olema tingimata inimene. Googlebot tekitab näiteks samamoodi sellist kõverat. Edasi selgitab asjatundja WW samas, et lehelt Yyy on väljavõte tehtud. Ekraanipilt ei peegelda kogu leheküljeliiklust. Siin ei ole ees näiteks www-d, see ei kajasta, kui palju oli www-ga kodulehel liiklust. Siin ei pruugi kajastuda ka see, kui sisenetakse ilma „õ“-ta. Siin on justnimelt „õ“-ga külastused.... See on üks võimalikest, ma ei näe, palju siin neid valikuid on veel. Suure tõenäosusega peaks olema ka www-ga variant Võib olla ka ilma https-ta variant, ehk siis ebaturvalise ühenduse liiklus. Võib olla 4-5 tükki vähemalt.... Jah. See ei ole terviklik pilt seal...... See ei ole otsingutulemuse graafik, on kodulehe kasutuse graafik….. Ma ei saa seda väita, ma ei näe muud infot. Siin ei ole graafikuga otsitulemustega pistmist. Kodulehte külastada saab paljudel teistel viisidel ka (protokolli lk 32). Tõsikindlalt on tõendamata süüdistuses märgitud kuupäevad ja neist moodustatud ajavahemikud 26.08.2019 kuni 12.10.2019 ja 22.10.2019 kuni 30.10.
6. Tegemist saab olla vaid kuupäevadega, millal vastav käsklus edastati või tühistati, mitte ajavahemikega, mil otsingumootoritest polnud võimalik C internetiväljaannet leida. Seda asjaolu oli vaja eraldi tõendada. Nagu märgitud, siis sõltus see sellest, kes kasutajatest, millal ja millise internetikeskkonna otsingumootorit kasutas. Internetiväljaanne ise oli ja pidigi olema kogu aeg olemas ja kättesaadav. Kellegi kodulehele sisenemiseks on mitmeid võimalusi: otse kodulehe kaudu või siis mõne internetikeskkonna otsingumootorit kasutades, kusjuures ei ole tehniliselt võimalik, et seal nimekirjas ühtegi valikut ei ole (vt nt ajaleht Põhjarannik otsingutulemusi, mida on väga arvukalt). Peale Parkersystemsi tehtud muudatusi hakkas C veebileht peamise aadressina kasutama https://yyy ja ilmuma seeläbi selle domeeninimega järk-järgult Google otsingutes. See on praeguseni nii. Spetsialistide sõnul oleks yyy kasutuselevõtuga yyy paratamatult Google otsingutest kadunud ja segadus otsitulemustega tekkinud nii või naa. J. Kikkasel oli veebilehe peamiseks aadressiks https://www.yyy ja yyy oli sellele suunatud. Kui Parkersystemsist alates sai peamiseks aadressiks https://yyy, siis yyy sellele ilmselt suunatud ei olnud. Otsingumootorites ei jõustu sellised muudatused koheselt ja seda kinnitas kohtus ka asjatundja WW. Otsingus ilmusid edasi mittetoimivad yyy aadressid, parkersystems.ee/sonumid ja parkersystems.ee/sonumid2 olevad koopiad, sest keegi neid ei eemaldanud ega vajalikke muudatusi Parkersystems loodud veebilehe leidmiseks teinud. 4 Lisaks soovib apellant rõhutada, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita, et J. Kikkas toimetas otse OÜ X veebilehel, või et tema tegevuse tagajärjel olnuks häiritud C internetiväljaande kasutamine või leidmine. Lisaks Google otsingumootoritele on olemas ka teiste internetikeskkondade otsingumootorid ja ei ole tõendatud, et kuskil olnuks tõrge. Samas ei toimu otsingumootoritest veebilehekülgede eemaldamine koheselt, vaid see on pikaajaline protsess. Kui käsklus on põhjendatud, siis ka täidetakse (klooni või koopia otsingumootoritest eemaldamiseks oli selline J. Kikkase taotlus Google'i lehel aktsepteeritud). Apellant ei nõustu maakohtuga, et J. Kikkas on talle etteheidatavad teod pannud toime kavatsetult. Tõendatud ei ole , et peatamise käskluste sisestamine oli J. Kikkase teoplaani täitmise hädavajalikuks tingimuseks, sest ilma süüdistatava sekkumiseta oleks veebileht olnud leitav. Apellant leiab vastupidiselt maakohtule, et J. Kikkas ei kahjustanud oluliselt kannatanu õigushüve, s.o huvi arvutisüsteemi tõrgeteta toimise vastu ja süüdistatava peamiseks eesmärgiks oli, et Googel’i otsingumootorites oleks OÜ X koduleht tõrgeteta leitav. Lõppkokkuvõttes soovib apellant rõhutada, et OÜ X oli vaikides või konkludentsete tegudega aktsepteerinud, et J. Kikkas toimetab Z internetikeskkonnas nende eest ja huvides. OÜ X kategooriline keeldumine koostööst Janno Kikkasega nähtub alles 31.10.2019 ekirjavahetusest. Seega on kannatanu nõusolek õigusvastasust välistavaks asjaoluks ja seda isegi siis, kui leidagi, et J. Kikkas on kuriteo toime pannud. Tallinna Ringkonnakohtu
7. jaanuari 2021 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega
8. jaanuarini
9. Määratud tähtajaks esitas kirjalikud seisukohad prokurör, kes ei nõustu apellandiga ja palub jätta kohtuotsus muutmata. Apellandi viidatud lahendis nr 3-2-1-50-12 märgitakse, et teate saatmise viisi valib tahteavalduse tegija. Maakohtu otsuses on jälgitavalt ja arusaadavalt põhistatud, miks J. Kikkas sai aru, et vähemalt
10. a-st t puudusid tal volitused C veebilehe haldamiseks. J. Kikkasel ja kannatanul oli 01.10.2015 sõlmitud tööleping kehtivusega 31.12.2015, eesmärgiga OÜ-le X kodulehe valmistamine. Õige on maakohtu järeldus, et tulenevalt TsÜS § 125 lg 2 p 8 volitus lõpeb, kui volituse andmiseks olev leping lõpeb. Maakohus on arusaadavalt põhistanud, miks J. Kikkasel puudus OÜ X volitus äriühingule kuuluva veebilehe peitmiseks Google otsingumootoris. J. Kikkaselt sooviti
11. a ühekordset teenust, mille eest maksti arve alusel. 2017 tekkis vajadus J. Kikkaselt teenuse tellimiseks, mis oli seotud rakenduse paigaldamisega (plugin), millega kogutakse kodulehe külastatavuse kohta statistikat. Tegemist oli ühekordse projektiga, mis ei andnud J. Kikkasele pärast selle teenuse osutamist õigust teha omavoliliselt muudatusi C veebilehel. Järgevalt analüüsis maakohus tunnistajate ütlusi ja jõudis põhjendatult seisukohale, et J. Kikkas oli vähemalt 2017 a-st teadlik, et tal puudusid volitused C veebilehe haldamiseks. J. Kikkas võttis kohtuistungil omaks, et C veebilehel oli BB tema administraatorikonto salasõna ära muutnud. Kuigi ta oli keeldunud C veebilehe arendusest, võttis ta veebilehe haldaja õigused tagasi (kohtuistungi protokoll 13.10.2020 lk 7). Samuti võttis ta omaks, et NN saatis talle e-kirja sõnumiga, et ära enam näpi või midagi sellist (kohtuistungi protokoll 13.10.2020 lk 19). Kokkuvõtlikult: J. Kikkas oli keeldunud
12. a OÜ X tööpakkumisest, talle oli
13. a märtsis teatavaks tehtud, et C veebilehel toimuv ei ole tema mure, tema haldaja õigused olid
14. a oktoobris eemaldatud. Seega on kummutatud apellandi väide, et süüdistatav sai õiguste lõppemisest teada 31.10.2019 e-kirjaga. Maakohus on jälgitavalt ja arusaadavalt põhistanud, et J. Kikkasel puudus OÜ X nõusolek C veebilehe haldamiseks. 5 Maakohus põhistas jälgitavalt, et volituste lõppemisest sai J. Kikkas teadlikuks töösuhte lõppemisel 31.12.2015, kuid mitte hiljem kui
15. a, kui NN oli süüdistatavale teatanud, et viimase teeneid ei vajata enam kannatanu veebilehega seotud IT-haldamise korraldamisel. J. Kikkas on süüdistatavana andnud ütluseid, et „ühel potsatas minu postkasti teade, et C kodulehel minu adminikonto salasõna on ära muudetud.“/…/“Võtsin oma kasutajakonto nii öelda tagasi.“ Süüdistatava selgitustest nähtub, et ta sai aru enda kasutajatunnuste tühistamisest, mis oli asendatud FFF. Seega oli J. Kikkasele arusaadav, et tema senised volitused on lõppenud. J. Kikkasel puudus seaduslik alus domeeni yyy peitmiseks Google otsingumootorist. Seda, et J. Kikkasel puudus veebilehe peitmiseks OÜ X heakskiit, on tõendatud OÜ X juhatuse liikme DD ja töötaja NN ütlustega. Nende poolt avaldatu on elulisest usutav, sest OÜ X huvides ei olnud C veebilehe peitmine. Sellega kahjustati osaühingu ärihuvisid, mistõttu ei ole ka usutav, et J. Kikkasel oli äriühingu nõusolek veebilehe eemaldamiseks Google otsingumootorist. Seejuures, NN, DD ja LL ütluste põhjal ei ole J. Kikkas enne tegutsema asumist kannatanule teatanud, et midagi oleks veebilehe haldamisega valesti ja vajaks kordategemist, seda isegi mitte pärast teistkordset Google Search Console keskkonnas käskluse sisestamist. Seetõttu on alusetu apellandi väide, et J. Kikkas tegutses Z internetikeskkonnas OÜ X nõusolekul ja huvides, mis on õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Erinevalt apellandist on prokurör seisukohal, et maakohus on jälgitavalt põhistanud, miks ajavahemikel 26.08.2019 kuni 12.10.2019 ja 22.-30.10.2019 ei olnud C veebileht Google otsingumoori abil leitav. Maakohus tõi esile, et see on tõendatud tunnistajate LL, NN, BB ja UU ütlustega. Tunnistajate NN, LL ja UU ütluste kohaselt helistasid neile kannatanu veebilehe C lugejad, kes teatasid, et nad ei leia Google otsingumootoriga veebilehte üles. Nimetatud tunnistajad kinnitasid ütlustes, et nad proovisid Google otsingut kasutades C veebilehte leida, kuid see ei õnnestunud. Prokurör on arvamusel, et maakohtu järeldus, mille kohaselt ajavahemikel 26.08.2019 kuni 12.10.2019 ja 22.-30.10.2019 ei olnud C veebileht Google otsingumoori abil leitav, on õige ja põhineb uuritud tõenditel ning alusetu on apellandi seisukoht, et eelnimetatud maakohtu poolt tuvastatu ei põhine tõenditel. Erinevalt apellandist leiab prokurör, et J. Kikkase tegevus häiris C internetiväljaande kasutamist. Kohtuistungil leidis tõendamist, et ajavahemikel 26.08.2019 kuni 12.10.2019 ja 22.-30.10.2019 ei olnud C veebileht Google otsingumoori abil leitav. DD ütluste kohaselt oli X OÜ koduleht olemas, kuid selle kättesaadavus oli oluliselt häiritud, sest C veebilehe kasutajad andsid sellest teada, et nad ei leia seda üles. On tõendatud, et kannatanu veebilehe kasutajad ei leidnud veebilehte üles. Prokurör nõustub maakohtuga, et selline tagajärg (veebilehe peitmine) kujutab endast internetikasutamise (arvutisüsteemi üks toimimise liike KarS § 207 lg 1 tähenduses) häirimist (mutatis mutandis, RKKKo 3-1-1-94-14, p 208). Kui Google Search Console seadeid ei oleks muudetud, oleks arvutikasutajale kuvatud Google otsingumootoris kannatanu veebilehte. Seega häiriti interneti korrapärast kasutamist ehk interneti sellist kasutamist, mis oli võimalik enne Google keskkonnas tehtud muudatusi. Kuivõrd selline tagajärg saavutati kannatanu nõusolekuta Google Search Console seadeid muutes, oli häirimine ebaseaduslik KarS § 207 lg 1 tähenduses. Prokurör leiab, et J. Kikkas oma tegevusega kahjustas teadvalt kannatanu seaduslikke õigusi ning pani kuriteo toime kavatsetusega. Paljasõnaline on apellandi väide, et J. Kikkase tegevuse eesmärgiks oli, et C veebileht oleks Google otsingumootorist leitav. Prokurlör on arvamusel, et maakohus ei ole rikkunud KrMS § 339 sätestatud menetlusnorme, mistõttu puudub seaduslik alus kriminaalasja tagastamiseks maakohtule. Apellatsiooni argumendid ei anna ka alust J. Kikkase õigeksmõistmiseks. Maakohus on tõendeid hinnanud kogumis, kohtu järelduste kujunemine on jälgitav, mistõttu puudub seaduslik alus kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks ning kohtuotsuse tühistamiseks. Karistuse muutmise osas leiab prokurör, et kuna J. Kikkas ei ole võimeline rahalist karistust 6 tasuma, toetab ta apellandi taotlust karistada J. Kikkast tingimisi vangistusega, apellatsioonis nimetatud määras ja tingimustel. Prokuröri selgitustele esitas omapoolsed vastuväited süüdistatava kaitsja ja nimelt järgnevas. Ringkonnaprokurör märgib vastuse leheküljel nr 2 alt 3-ndas lõigus, et teate saatmise viisi valib tahtevalduse tegija ja see olevat märgitud ka apellatsioonis viidatud Riigikohtu lahendis. Apellant selgitab, et tahteavalduse tegijal on tõepoolest õigus valida tahteavalduse kättetoimetamise viisi ja vahendit, kuid sellest tulenevalt kannab tahteavalduse kättesaamise riski mitte tahteavalduse saaja, vaid tegija. Tahetavaldus tuleb tahteavalduse tegijal saajale kätte toimetada ja käesolevas kriminaalasjas on see Janno Kikkasele kätte toimetatud 31.10.2019 e-kirjaga, millele Janno Kikkas vastas ja millest alates tema õigused saab lugeda lõppenuks. Kõik varasemad väidetavad nn pöördumised ja „teada andmised“ on paljasõnalised ja tõendamata väited. Lisaks soovib Janno Kikkas kohtule teada anda, et tema tegevusalaks on täna mittestatsionaarne õpe KKK alates 31.08.2020.a. Sellest tulenevalt palub Janno Kikkas mitte märkida kohtuotsuses tema kontaktandmete juures töökohaks xxx nagu seda on tehtud vaidlustatud Maakohtu otsuse sissejuhatavas osas. Tõendiks õppimise kohta on väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist ja see lisatakse käesolevale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga, prokuröri seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub. Apellatsioonis esitatud taotluste osas peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada järgmist. Esiteks selgitab kohtukolleegium, et apellatsioonis esitatud alternatiivsetel taotlustel puudub kohtukolleegiumi hinnangul seaduslik alus. Kaitsja üheks alternatiivseks taotluseks on kriminaalasja tagastamine maakohtule uueks arutamiseks pärast kohtuotsuse tühistamist ringkonnakohtu poolt. Ühelegi seaduslikule alusele seejuures viidatud ei ole. Kohtukolleegium selgitab, et kriminaalasja tagastamine maakohtule saab toimuda ainult juhul, kui maakohtu otsuse tühistamise aluseks on kriminaalmenetlusseaduse oluline rikkumine. Selline ringkonnakohtu otsustus on reguleeritud täpselt KrMS §-s
16. Seaduse järgi toob vältimatult kriminaalasja tagastamise maakohtule kaasa selline oluline rikkumine, mis on loetletud KrMS § 339 lg-s
17. Kui ringkonnakohus tuvastab ise olulise menetlusseaduse rikkumise KrMS § 339 lg 2 alusel, saab tagasi kriminaalasja saata maakohtule vaid siis, kui ringkonnakohus ei saa ise seda rikkumist kõrvaldada. Samuti on täpselt reguleeritud, millistel juhtudel saab tagastada kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks ja millistel juhtudel uueks kohtuotsuse tegemiseks. Vähe sellest, et advokaadist kaitsja ei ole pidanud vajalikuks viidata apellatsioonis ühelegi seadusesättele, ei ole tema poolt ka esitatud ühtegi sellist põhjendust, mis annaks aluse üldse sellel teemal kohtuotsuses arutleda. Kaitsja teeb apellatsioonis ettepaneku ringkonnakohtule lähtuda tema taotluste lahendamisel kriminaalmenetluse seadustiku vastavatest sätetest, kuid ei täpsusta millistest. Ringkonnakohus ei pea ise hakkama püstitama kaitseväiteid, et neid siis ise ka ümber lükata, kuid märgib, et ei ole tuvastanud maakohtu otsuses ühtegi sellist rikkumist, mis annaks seadusliku alusel kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaalasja tagastamiseks maakohtule. Teise alternatiivse taotlusena on kaitsja apellatsioonis taotlenud karistuse osas maakohtu otsuse tühistamist ja nimelt rahalise karistuse asemel karistada J.Kikkast tingimisi vangistusega. Apellatsioonis taotletakse seega sisuliselt süüdistatavale mõistetud karistuse 7 raskendamist. Karistusseadustikus on sätestatud karistusliikidena rahaline karistus ja vangistus. Vaidlust ei saa olla selles, et vangistus on raskem karistusliik, kui seda on rahaline karistus. Eraldi karistusliigina ei ole välja toodud tingimuslikku vangistust samamoodi nagu ka asendatud vangistust. Seega ei ole kohtukolleegiumi hinnangul vaidlust selles, et kaitsja taotleb oma kaitsealusele raskema karistusliigi mõistmist. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tule karistuse mõistmisel arvestada seda, et süüdistatav soovib ja taotleb kohtult enda raskemat karistamist. Sellised kaasused, kus süüdistatavad soovivad enda raskemat karistamist, lammutaks valitseva kohtupraktika ja karistuse mõistmise üldpõhimõtted ning jätaks kohtupidamisest väära mulje, nagu oleks tegemist turukaubandusega. Oluline on aga siinjuures rõhutada, et ringkonnakohus ei saagi raskendada karistust ilma kannatanu ja prokuröri sellekohase apellatsioonita. Ehk siis, kaitsja apellatsiooni alusel süüdistatavale raskema karistuse mõistmine ei ole võimalik. Prokuröri poolt kirjalik seisukoht, milles sisaldub ka prokuröri arvamus, mis kaitsja apellatsiooni toetab, ei asenda prokuröri apellatsiooni ning ei anna ringkonnakohtule volitusi karistuse raskendamiseks. Süüdistatava õigeksmõistmise osas on kaitsja apellatsiooniväited põhimõtteliselt üles ehitatud sellele, et süüdistatavale jäid pärast töösuhte lõppemist kõik õigused alles ja tema kasutajakonto oli OÜ X domeenide ja serveriga seotud. Aeg ajalt tulid tema meilikontole erinevad veateated ja ta reageeris nendele, s.o parandas vigu ja hoolitses vaikides selle eest, et kõik toimiks hästi. Mingil ajal aga ilmus nähtavale kodulehest koopia ja tema arvates ei tohtinud see seal nähtav olla ning ta asus seda anomaaliat kõrvaldama. Kuna aeg-ajalt kasutas OÜ X tema teenuseid edasi ka pärast töösuhte lõppemist, siis ta arvas end õigustatud olevat seal toimetada kuni 31.10.2019 „tulise“ kirjavahetuseni, mis tema volitused ühemõtteliselt lõpetas. Tõendina on esitatud 03.02.2017 arve kannatanule summas 50 eurot ja selgitusega „[k]odulehe uuendamine“. Apellant ei eita, et tema kaitseväited on esitatud ka maakohtule ja maakohus on neid oma otsuses käsitlenud ja esitanud ka nende ümberlükkamiseks oma põhjendused. Apellatsioonis ei nõustu kaitsja maakohtu põhjendustega ning kordab oma väiteid, mis olid esitatud maakohtule. Sisuliselt ei nõustu kaitsja maakohtu poolse tõendite hindamisega ning esitab taaskord omapoolse versiooni toimunust, mis on oma sisult süüdistatava tegevust õigustav. Maakohus leidis, et süüdistatava käitumine oli ebaseaduslik, kaitsja seevastu aga leiab, et süüdistatav omas õigust temale etteheidetud tegevuseks, oli abistav ja lausa heategevuslik e tasuta abi osutamine. Sellistele argumentidele ülesehitatud väiteid ei pea kohtukolleegium tõsiseltvõetavateks. Kohtukolleegium ei pea eluliselt usutavaks, et J. Kikkas, kes oli varasemalt teinud OÜ-le X tööd tasu eest ja seda ka pärast töölepingu lõppemist, kui 2017 a sai 50 eurot ühekordse teenuse eest tasu, asus heategevusliku abistamise korras ja omaalgatuslikult ilma sellest asjaomaseid isikuid informeerimata kõrvaldama väidetavaid anomaaliad jms. Maakohtu otsuses tuvastatud tehiolude pinnalt on maakohus teinud ainuõige järelduse, et J. Kikkase poolt arvutisüsteemi andmete sisestamine oli ebaseaduslik, tal puudus selleks õiguslik alus, ta tegutses kavatsetult e eesmärgiga tekitada temale süüdistuses omistatud tagajärg. Kohtukolleegiumi hinnangul oli J. Kikkase selline tegevus olemuselt ilmselgelt pahatahtlik mitte abistava toimega. Nagu apellatsiooni sisust järeldada võib, heidab apellant maakohtule tegelikult ette, et maakohus on olemasolevast tõendite kogumist ja tõendite hindamisprotsessi tulemil tulnud süüdistatavast ja kaitsjast erinevatele järeldustele süüdistatava süü osas. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele 8 tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatava kaitseversiooni kui ka kaitsja poolt esitatud kaitseväited. Maakohtu otsus on üles ehitatud süsteemselt ja otsuse lugejale on iga maakohtu järeldus väga hästi jälgitav ja veenev. Mitte ükski apellatsioonis esitatud väide maakohtu põhjendatud järeldusi ei kummuta. Veel enam, maakohtu otsuse põhjendustega on täielikult ümber lükatud apellatsiooni kaitseväited, millised olid maakohtule juba esitatud ning apellatsioonis korratakse neid taaskord. Eelöeldu puudutab vaieldamatult ka seda, millisel määral peab apellatsioonikohus sellise kohtukolleegiumil kujunenud arusaama valguses enda kohtuotsust põhistama. Sellega seoses osutab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKo 31-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (RKKKo 3-1-1-92-11, p 15.1). Kuna maakohus on vägagi veenvalt ja kõiki kahtlusi välistavalt põhistanud, miks annavad kogutud tõendid aluse järeldada, et süüdistatav J. Kikkas on pannud toime temale süüdistustes etteheidetava kuriteo ning miks tuleb temale mõista just selline karistus nagu maakohus on otsustanud ja kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu kõnealuste põhjendustega täielikult, siis jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses üle kordamata. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
18. aprilli
19. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11, p 18;
20. juuni
21. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 718 ja
22. novembri
23. a otsus nr 1-16-6115/67, p 28). Riigikohus on leidnud sedagi, et olukorras, kus ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, puudub õigustus nõuda ringkonnakohtult täiemahulist põhjendamist, mis tähendaks esimese astme kohtu argumentatsiooni ülekordamist. Esimese astme kohtu otsust muutmata jättes on ringkonnakohus kohustatud analüüsima üksnes selliseid apellatsioonis esitatud argumente, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud (Riigikohtu otsus nr 1-16-6115/67, p-d 30–31). Riigikohus on aga möönnud sedagi, et võib ette tulla juhtumeid, kus apellatsioonis taasesitatakse väiteid, mis on saanud sisulise ja ammendava vastuse juba maakohtu otsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. veebruari
25. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 108). Kolleegiumi hinnangul ongi menetletavas kriminaalasjas tegemist juhtumiga, kus kõik apellatsiooni väited on saanud ammendava vastuse juba maakohtu otsuses. Põhjalikult on apellatsiooni väiteid käsitletud ka prokuröri vastuväidetes. Süüdistatava määratud kaitsja adv. M. Masso esitas kohtule tasutaotluse, milles näitas ära õigusabi teenusele kulunud ajaks apellatsioonimenetluses kokku 6 tundi ja
26. Ta taotleb selle eest tasu kokku 438 (sh käibemaks 73eurot) eurot. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada esiteks seda, et määrus, mis reguleerib riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamist ja hüvitamist näeb ette, et ühes kohtuastmes ei saa tasu olla üle 324 euro e 6 tunni, millele lisandub kohtuistungil osalemise aeg. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu. Tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 kontrollib 9 kohus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust. Seejuures määrab kohus advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu. Eelnevast nähtuvalt sõltub riigi õigusabi tasu suurus taotluses märgitud toimingute ja nendeks kulunud aja põhjendatusest. Seega RÕS § 22 lg-st 7 tulenevalt on kohus õigustatud ja kohustatud kontrollima kaitsja esitatud riigi õigusabi tasu taotluse õigsust ja põhjendatust ning vajadusel taotletud riigi õigusabi tasu summat vähendama. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, süüdistatavate arvu ja süüdistuse sisu aga samuti vaidluse sisu, siis tegemist on kriminaalasjaga, millise menetlemisel apellatsiooniastmes ei saa tekkida õigusabi kulu maksimaalses summas, mida kord ette näeb. Teiseks, adv. M. Masso kaitses süüdistatavat ka maakohtus, kus oli täpselt sama vaidlusese. Kaitsja taotlus süüdistatava õigeksmõistmiseks langeb kokku apellatsioonis esitatud taotlusega. J. Kikkase kaitsja on tõesti esitanud apellatsiooni, mille pikkus on 17 lk, kuid apellatsiooni põhjendused on 4 lk. Ülejäänud osas on üle korratud maakohtu seisukohad, mis ei ole absoluutselt vajalik. Kohtul on olemas kohtuotsus, kus on maakohtu seisukohad kirjas. Selleks, et otsustada kaitsetoimingutele kulunud aja vajalikkust ja selle eest taotletava tasu põhjendatust, tuleb hinnata ka apellatsiooni argumenteeritust ja ka vormilist külge. Nagu kohtukolleegium märkis, ei sisalda apellatsioon ühtegi viidet seadusesätetele, mis reguleerivad apellatsioonimenetlust ning millistele tuginedes teeb kaitsja oma lõppjäreldused. Apellatsiooni maht on ülepaisutatud. Lõppkokkuvõttes leiab kohtukolleegium, et on põhjendatud kaitsetoimingud: - tutvumine maakohtu otsusega ja selle analüüs ning nõupidamine kaitsealusega 1 tund, apellatsiooni koostamiseks põhjendatud ajakuluks peab kohtukolleegium 2 tundi. See on piisav aeg, mille jooksul suudab kaitsja, kes on samade seisukohtadega esinenud maakohtus ja eelnevalt lugenud ning analüüsinud maakohtu otsust, otsustamaks apelleerimise vajadust, kujundada ja kirja panna oma seisukoha. - selleks, et selgitada kaitsealusele, mida apellatsioonis vaidlustatakse ning edastada meili teel apellatsioon ringkonnakohtule on maksimaalne ajakulu 30 minutit. Eelmenetluses esitas kaitsja teise taotluse seoses prokuröri seisukohtadega tutvumisega ja neile vastamisega ja ajakuluks on märgitud 40 minutit. Kohtukolleegium peab seda taotlust põhjendatuks. Nimetatud toimingute eest on tasu 43,20 eurot, millest käibemaks on 7.20 eurot. Seega kokku peab kohtukolleegium põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses 4 tundi ja 10 minutit ning kaitsjatasu on 225 eurot, millele lisandub käibemaks 45 eurot ning tasu kokku on 270 eurot. KrMS § 185 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 , § 344-345 lg-test 1, 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse Janno Kikkase suhtes muutmata ja mõistab temalt välja õigusabi kulud. (allkirjastatud digitaalselt) 10