← Eesti

2-20-9872/13

Obsah (4)§ 442§ 444§ 102§ 164

2-20-9872 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula Otsuse kuupäev 22. jaanuar 2021 Tsiviilasja number 2-20-9872 Tsiviilasi T V vs E V ühi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja kohtu selgitused T V esitas 08.07.2020 hagi E Vi vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus jättis 11.08.2020 ja 02.09.2020 e-kirjaga hagi käiguta. Hageja esitas 09.09.2020 hagi täienduse. Hageja palub lõpetada hageja ja kostja ühisomand ja jagada poolte ühisvara järgmiselt: -jätta kinnistu (korter) asukohaga xxx hageja omandisse; -jätta laenulepingust nr xxx tulenev rahaline kohustus hageja omandisse; 2 2-20-9872 -jätta laenulepingust nr xxx tulenev rahaline kohustus hageja omandisse. Kohus võttis hagi menetlusse 21.09.2020. Kostjale on hagi kätte toimetatud avalikult kohtuteate avaldamisega 10.12.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus rahuldab hagi. Kohus selgitab, et tulenevalt perekonnaseaduse § 38 jagab kohus ühisvarasse kuuluvad rahalised kohustused hageja ja kostja vahel ning ühisvara jagamise kohtuotsusega ei saa muuta laenulepinguid. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu (kinnistusregistriosa nr xxx) ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud E V ja T V. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 4 kohaselt, tagaseljaotsuse võib teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3).

§ 102

lg 1 p 4 kohaselt, abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue.

§ 164lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.