9. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Tõsta OÜ (hageja) esitas 13.08.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Estanos OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes. Pooled sõlmisid 26.12.2019 üürilepingu. Kostja rikkus sõlmitud üürilepingut, mistõttu esitas hageja kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva põhivõlgnevuse ja viivise nõude. Lisaks esitas hageja võlaõigusseaduse § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. 2.
lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes
5.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 6.
lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 7. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 1302 eurot, millest riigilõiv on 700 eurot, lepingulise esindaja kulu 600 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu (äriregistri väljatrükk) 2 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 2/3 kuulub rahuldamisele. Märgitud kulud on olnud märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Hagejale on osutatud õigusabi 4 tundi, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Võttes arvesse hagiavalduse mahtu ja hagiavalduse asjaolusid, on lepingulise esindaja tasu mõistlik. Lepingulise esindaja tunnitasumäär on kohtupraktikaga kooskõlas. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse 19.01.2021 koostatud taotlusega seonduva menetluskulu väljamõistmiseks summas 37,50 eurot. Kohus leiab, et sellise taotluse saanuks esitada juba hagis. Hagihind on 15 928 eurot ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 17 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 700 eurot. Riigilõiv on tasutud ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik. Dokumentaalse tõendi saamise kulu (äriregistri väljatrükk) on olnud põhjendatud ja vajalik
8. Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses. 9.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.