← Eesti

2-19-14383/51

Obsah (15)§ 178§ 633§ 187§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 362§ 372§ 459§ 173§ 163§ 174§ 180

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-14383 2. märts 2021, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised

§ 178lg 1 ja 2).

Tsiviilasi nr 2-19-14383

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.S A (hageja) esitas kohtule N Bi (kostja) vastu menetlusse võetud hagi põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes 10. oktoobril 2019 (kd 1, tl 21). Kohus 08.05.2020. a otsusega (osaotsus) (kd 1, tl 100-101), jõustunud 09.06.2020, rahuldas S A’i hagi N B’i vastu põlvnemise (isaduse) tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega (osaotsus), lugedes tuvastatuks, et S A (isikukood

  1. x)põlvneb N B’ist (isikukood
  2. x)ning N B on lapse S A’i isa. Tsiviilasja menetlus elatise nõudes jätkub pärast osaotsuse jõustumist. 2.Kohtule 10. oktoobril 2019 esitatud hagis on hageja nõudnud mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana 270 eurot alates hagi kohtule esitamise kuupäevast (18.09.2019) kuni S A´i täisealiseks saamiseni 01. augustil 2037. Määrata, et N B’i poolt S A’ile elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel tuleb arvestada S A’i igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Määrata, et N B maksab S A’i elatusraha L Aa (ik xxx) pangakontole X Swedbank selgitusega „Elatis S A’ile“, iga kalendrikuu eest ette. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja sündinud hageja ema ja kostja suhtest. Kostja on hageja isa. Hageja elab emaga. Kostja ei ela hagejaga koos ning ei anna hagejale ülalpidamist. Minimaalmääras elatise nõudes ei pea hageja oma vajadust tõendama. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 129

lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

§-ga 123 kooskõlas võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud

  1. septembril
  2. Hageja nõuab seadusega ettenähtud miinimummääras elatist alates
  3. septembrist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtu menetlusse võetud hagi on esitatud
  4. oktoobril
  5. Elatise miinimummäär oli
  6. aastal 270 eurot kuus. Johtuvalt

§ 129lg-st 2 moodustab alates hagi esitamisest nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest 2430 eurot (270x9). Seeläbi on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2430 eurot. 2

(11)Tsiviilasi nr 2-19-14383 KOSTJA VASTUVÄITED (kd 1, tl 42-43) Kostja on seisukohal, et hagis toodud väidetavad kulud on õhust võetud ehk need, et saada kokku soovitud summa. Samuti asub kostja seisukohale, et väljamõistetava elatise suuruse üle otsustamisel tuleb kindlasti arvestada ka mõlema vanema varalist seisundit. Hageja seaduslik esindaja esitab oma nõude vastavalt, et 2019. aastal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär 540 eurot, mis teeb elatise minimaalseks suuruseks 270 eurot kuus. Hagejate vajadused on miinimumvajadustest suuremad. Kostja arvab, et ainuüksi väidest, et töötasu alammäär on 540 eurot, mis teeb elatise minimaalseks suuruseks 270 eurot, ei ole piisav. Kostja leiab, et kui kohus rahuldaks hagi ja mõistaks kostjalt elatise välja, siis hageja seaduslik esindaja ei kasutaks elatist mitte laste huvides, vaid kasutaks seda muuks otstarbeks. Samuti tuleb arvestada, et vastavalt perehüvitiste seaduse § 17 lõikele 3 on hagejal õigus lapsetoetustele summas 60 eurot kuus. Mis puudutab hageja nõuet, et elatise summa peaks muutuma koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega, siis palub kostja selles osas jätta hagi rahuldamata. Kostja viitab Riigikohtu praktikale ja on seisukohal, et käesoleval ajal ei oleks elatist välja mõistes enam põhjendatud määrata, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega, nagu hageja on hagiavalduses nõudnud. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA (kd 1, tl 168) Hageja avaldas, et kostja hakkas tasuma elatisraha vaid viimastel kuudel. Laps on ema täielikul ülalpidamisel. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on ema palk 775 eurot kuus. Hageja perekond saab peretoetusi summas 620 eurot kuus. Hageja seaduslikul esindajal on küll selge, et tema sissetulek ei ole kõige parem, sest ta peab üksi kasvatama nelja last ja kandma nendega seotud ülalpidamiskulusid. Samas palub hageja kohtult arvestada, et kostjal on olemas likviidne kinnisvara ja igakuine sissetulek. Kostjal on võimalik toetada oma last enda varalist seisundit kahjustamata. Hageja tasub elatisraha enda teisele lapsele seadusega ettenähtud alammääras. Laps S Ai varaline olukord ei pea seega olema halvem võrreldes teise lapsega, kelle suhtes täidab kostja ülalpidamiskohustust juba. Hageja on jätkuvalt nõus sõlmima asjas kompromissi tingimusel, et kostja tasub hagejale 250 eurot elatisraha. Kostja varaline olukord võimaldab tal tasuda elatisraha seadusega ettenähtud miinimummääras. Laps kasvab ja seega tarvitab rohkem, seega lapse vajadused aina kasvavad. Lapse ema taotles riigi õigusabi saamist. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotluses on hageja seadusliku esindaja, tema perekonna ja lapse igakuised vajadused, sissetulekud ja väljaminekud esile toodud. Hageja põhjendatud igakuised vajadused: Eluasemekulud: 204 / 5 = 40,80 eurot Toit: 199,50 eurot Transport: 80 / 5 = 16 eurot Ravimid, muu tervishoiuga seonduv: 15 eurot Riided, jalanõud: 188,14 eurot Hügieenitarbed, mähkmed, kreemid: 65 eurot Mänguasjad, üritused: 30 eurot. Kokku: 554,44 eurot. 3
(11)Tsiviilasi nr 2-19-14383 KIRJALIK MENETLUS
  1. jaanuaril 2021 (kd 1, tl 197) määras kohus vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Kohus tegi hagejale ettepaneku täiendava tõendi esitamiseks. Kostja (kd 2, tl 6-7) Kostja leiab, et kui kohus rahuldaks hagi ja mõistaks kostjalt elatise välja, siis hageja seaduslik esindaja ei kasutaks elatist mitte laste huvides, vaid kasutaks seda muuks otstarbeks. Hageja omapoolses vastuses väidab, et hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on ema palk 775 eurot kuus. Hageja perekond saab peretoetusi summas 620 eurot kuus. Hageja seaduslikul esindajal on küll selge, et tema sissetulek ei ole kõige parem, sest ta peab üksi kasvatama nelja last ja kandma nendega seotud ülalpidamiskulusid. Hageja ema esitatud pangaväljavõttest nähtub, et lisaks toetusele saab hageja elatist veelgi kolme lapse eest. Seetõttu on hageja väide, et laste ema kasvatab nelja last ja kannab kulusid ise, alusetu, kuna hageja saab elatist kui täiendavat toetust vähemalt kolme lapse eest. Kui ema sissetulek on 1395 eurot, ei saa ta kulutada iga lapse kohta vähemalt 584 eurot (584 * 4 last = 2336 eurot), kuna ema ei saa kandma selliseid kulutusi ennast ülal pidamata. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja leiab, et vanemad peaksid eelduslikult kandma lapsega seotud kulusid võrdselt. Seega kui hageja palub mõista kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest miinimummääras, peaks sellises ulatuses andma ülalpidamist ka tema ema. Kostja on analüüsinud hageja esitatavaid igakuiseid kulusid ja leiab, et esitatud kulud lapsele on ülespaisutatud. Hageja esitab eluasemekulud: 204 / 5 = 40,80 eurot. Hageja
  2. aasta oktoobri pangakonto järgi oli korteriarve 50 eurot ja mai, juuni, juuli arvete summa oli 300 eurot, isegi kui eeldada, et keskmine korteriarve on 100 eurot / 5 = 20 eurot; mitte nagu väidab hageja 40,88 eurot. Samuti toit: 199 euro suurused kulutused on lapse puhul, kes on 1,5 aastane, ülespaisutatud, laps on terve ning ei vaja erilist toitumist. Järgnevalt esitab hageja transpordi kulutused 80 / 5 = 16 eurot, kostjale teadaolevalt on laste transport täiesti tasuta, seega ei tunnusta kostja seda kuluartiklit. Kuluartikkel riided, jalanõud: 188,14 eurot kuus on hageja liialdatud vähemalt neljakordselt, kuna hageja ei kuluta lapse peale kuus 188 eurot või 2257.68 aastas, kostja arvates on see summa kõige rohkem 40 eurot kuus või 480 eurot aastas. Hageja pangaväljavõtte järgi pereliikme toidukulud viiele inimesele ei ole hageja arvutuste põhjal 1000 eurot. Panga väljavõttest nähtub, et hageja on väikelaene kogunud Holm Bankilt, BigBankilt ja Omarahalt ning riigilt saadud hüvitiste arvelt maksab hageja laenud tagasi. 4
(11)Tsiviilasi nr 2-19-14383 Kostja leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatisega võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Tähtis on, et lapse vajadused saaksid rahuldatud. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka, et riik maksab alaealistele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealiste ülalpidamiseks kasutada saab. Samuti tuleb arvestada, et lahendi 3-2-1-124-15 punktis 16 on Riigikohus märkinud, et kolleegium jääb varem väljendatud seisukohale, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus nr 3-2-1- 37-11, p 16;
  3. detsembri
  4. a otsus nr 3-2-1-127-09, p 15). Vastavalt perehüvitiste seaduse § 17 lõikele 3 on hagejal õigus lapsetoetustele summas 60 eurot kuus. Riigikohus on korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et juba praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud elatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmise sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Eeltoodut arvestades leiab kostja, et kõnealusel juhul on lapse igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, kui kostja maksab igakuiselt lapsele elatist summas 200.00 eurot, millele lisandub vanemate võrdsuse põhimõttest lähtudes (PKS § 116 lg 1) samases ulatuses hagejate seadusliku esindaja (isa) panus ning riiklikud toetused. Hageja Hageja esitas tähtaegselt vaid pangakonto väljavõtte kostja tasutud elatise suuruse kohta ajavahemikul 05.11.2020-19.01.2021 (kd 2, tl 2). 16.02.2021 esitas hageja seisukoha kostja arvamusele pärast kirjaliku menetluse määramist (kd 2, tl 10). Kohus andis kirjalikus menetluses tähtaja esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule hiljemalt 02.02.2021 ning hoiatas, et väljastab tähtpäevaks esitatud seisukohad vastaspoolele teadmiseks, vastuväiteid ega täiendusi nendele seisukohtadele enam esitada ei saa. Kohus jätab hageja poolt 16.02.2021 esitatud menetlusdokumendi tähelepanuta ja loeb hagejale tagastatuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist ei vaja, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt. 5

(11)Tsiviilasi nr 2-19-14383 Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seda tuleb seeläbi rahuldada osaliselt. Hageja nõuab kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana 270 eurot alates hagi esitamise kuupäevast, milleks peab hageja 18.09.2019, kuni hageja täisealiseks saamiseni

  1. augustil
  2. Määrata, et N B’i poolt S A’ile elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel tuleb arvestada S A’i igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on sündinud
  3. augustil 2019 ning et tema vanemateks L Aa ja N B (kd 1, tl 6, 100-101; kd 2, tl 121, 122). Vaidlust ei ole, et hagejaks on alaealine laps ja kostjaks hageja vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Samuti puudub vaidlus selle üle, et hageja elab koos emaga ning et kostja ei ela hagejaga koos. Johtuvalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole alust nõuda kostjalt elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, kuna hageja ei põhjendanud kulude suurust, esitatud kulud on üle paisutatud. Hageja ema ei kasuta elatist hageja ülalpidamiseks. Hageja ema ei ole võimeline panustama hageja ülalpidamisele sama palju kui nõuab kostjalt. Kostja palub arvestada, et hageja peale makstakse peretoetus. Kostja on nõus tasuma elatist summas 200 eurot kuus. Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu ja palub rahuldada hagi täies ulatuses. Üldjuhul on igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 alusel pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatist vähendada. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on mõjuvad põhjused sätestatud näidisloeteluna. Seega saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a otsus nr 3-2-1-174-16, p 13). 6

(11)Tsiviilasi nr 2-19-14383 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli ajavahemikul, mille eest elatist nõutakse, alljärgnev: aastal 2019 – 540 eurot, poole sellest moodustab 270 eurot ning alates aastast 2020 – 584 eurot, pool sellest on 292 eurot. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima, millised on hageja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning kui suures ulatuses on kostja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Lapse elatisnõude suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada lapse tavapärast elulaadi, mida talle tema vanemad võimaldada saavad, ja analüüsida kas on alust elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavapärasest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus nr 32-1-118-12). PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalist seisundi. Hageja väitel on tema igakuised ülalpidamiskulud keskmiselt 554,44 eurot, nimelt: Eluasemekulud: 204 / 5 = 40,80 eurot Toit: 199,50 eurot Transport: 80 / 5 = 16 eurot Ravimid, muud tervishoiuga seotud asjad: 15 eurot Riided, jalanõud: 188,14 eurot Hügieen, mähkmed, kreemid: 65 eurot Mänguasjad, üritused: 30 eurot. Kostja leiab, et hageja märgitud kulud on üle paisutatud. Hageja esitab eluasemekulud: 204 / 5 = 40,80 eurot. Hageja
  3. aasta oktoobri pangakontost lähtuvalt oli korteriarve 50 eurot ja mai, juuni, juuli arvete summa oli 300 eurot, isegi kui eeldada, et keskmine korteriarve on 100 eurot / 5 = 20 eurot; mitte nagu väidab hageja 40,88 eurot. Samuti toit: kuulutused suurusel 199 eurot lapse jaoks, kes on 1,5 aastane, on üle paisutatud, laps on terve ning ei vaja erilist toitumist. Hageja esitab transpordi kulutused 80 / 5 = 16 eurot, kostjale teadaolevalt on laste transport täiesti tasuta, seega ei tunnusta kostja seda kuluartiklit. Kuluartikkel riided, jalanõud: 188,14 eurot kuus on hageja poolt liialdatud vähemalt neli korda, kuna hageja ei kuluta lapse peale kuus 188 eurot või 2257.68 aastas, kostja arvates on see summa kõige rohkem 40 eurot kuus või 480 eurot aastas. Kohus arvestab, et Justiitsministeeriumi tellitud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt
  4. a veebruaris tehtud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ järgi (lk 37) on 1–2aastaste lasteaias käivate laste ülalpidamiskulud standardeelarve meetodi põhjal on üle Eesti 281 eurot kuus. Uuringu kohaselt seoses lapse käimisega lasteaias muutuvad hariduskulud ning toidukulud, kuna suurem osa lapse päevasest toidust tarbitakse lasteaias. Lasteaias käiva lapse kuludest moodustavad hariduskulud ning rõivaste kulud kõige suurema osa. Seega on hageja toodud igakuised kulutused summas 554,44 eurot ilmselt üle paisutatud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ema pangakonto väljavõttest ei tulene eluasemekulu (hageja kohta) 40,80 eurot kuus. Hageja emal on kokku kolm alaealist last (kd 1, tl 121). 7
(11)Tsiviilasi nr 2-19-14383 Ajavahemiku 01.06.2020-01.12.2020 eest hageja ema Swedbank AS-i pangakonto väljavõtete (kd 1, tl 170-187) ja 21.11.2020-01.12.2020 (kd 1, tl 188) kohaselt tasus ta korteri eest järgnevalt: 23.07.2020 - 300 eurot (kd 1, tl 173 pöördel) 30.09.2020 – 100 eurot (kd 1, tl 181 pöördel) 01.10.2020 – 11,40 eurot (kd 1, tl 181 pöördel) 30.10.2020 – 50 eurot (kd 1, tl 185), seega kokku 461,40 eurot nelja kuu eest, mis teeb kuus 115,35 eurot ja kui seda summat jaotada hageja ema ja temaga koos elavate kolme laste vahel, siis saab 28,84 eurot kuus, mitte 40,80 nagu väidab hageja. Samuti nõustub kohus kostjaga, et kuluartikkel riided, jalanõud: 188,14 eurot kuus on hageja poolt liialdatud. Uuringu kohaselt sellele kulutatakse 70 eurot kuus. Kohus aga ei nõustu kostjaga, et transport on tasuta, kuna eelviidatud uuringu kohaselt kuulub transpordikulu hulka ka 52 euro suurune turvavarustus. Kuna hageja ema omab sõiduautot, turvavarustus on kohustuslik. Kohus peab tõendatuks, et hageja vajaduste rahuldamiseks läheb vaja vähem kui kahekordset miinimumelatist. Järgnevalt analüüsib kohus hagejaga koos elava hageja ema varalist seisundi. Töötajate registri (kd 1, tl 120) andmeil töötab hageja ema alates 09.01.2017 x tanklatöötajana. Alates 04.11.2019 töötamine peatatud, peatamise lõppkuupäev on 01.08.
  1. Maksu- ja Tolliameti 17.11.
  2. a teatisest (kd 1, tl 140-141) nähtub, et hageja emale tegi Sotsiaalkindlustusamet ajavahemikul 01.01.2020-31.10.2020 väljamakseid kogusummas (neto) 7275 eurot, mis on keskmiselt 727,50 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti vastuse (kd 1, tl 134) kohaselt määrati hageja emale toetused iga kuu kogusummas 620 eurot (mh lapsetoetused, lasterikka pere toetus). Samuti määrati alates 04.11.2019 igakuine vanemahüvitis 968,51 eurot, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks 193,70 eurot. Seega on hageja ema sissetulek 1588,51 eurot kuus. Eesti Töötukassa vastuste (kd 1, tl 137) kohaselt ei ole hageja ema
  3. aastal töötuna registreeritud ja talle ega hagejale ei ole määratud toetusi või hüvitisi. Kohus kontrollis hageja ema varalise seisundi andmed üle ka erinevates registrites. Maanteeameti andmeil (kd 1, tl 117) registreerimismärgiga x, ehitusaasta
  4. kuulub hageja emale sõiduk Audi A6, Kinnistusregistri andmetel (kd 1, tl 110) kuulub hageja emale kinnistu – 49,30 m2 suurune eluruum aadressil x. Asja materjalide kohaselt on eluruum hageja ja tema ema elukoht. Äriregistris puuduvad andmed hageja ema kohta, et tema oleks mõne ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Ka hageja ema Swedbank AS-i pangakonto väljavõtted ajavahemiku 01.06.2020-01.12.2020 (kd 1, tl 170-187) ja 21.11.2020-01.12.2020 (kd 1, tl 188) eest ei tõenda, et hageja emal oleksid täiendavad sissetulekud peale laste toetuste ja elatise olnud. Muid korrapäraseid või suuremates 8
(11)Tsiviilasi nr 2-19-14383 summades olevaid laekumisi ei nähtu. Pangakontolt teostati kindlustusmaksed, korterimaksed, tasuti kauplustes, lokaalides ja tanklas. Pangakontolt ei nähtu suuremate rahasummade tasumist nt kulukate huvialade, puhkusereiside vms eest. Pangakontolt ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest (kd 1, tl 148 pöördel) nähtub aga, et hageja ema tasub laenumakseid erinevatele laenufirmadele (kokku 14 laenu, igakuised maksed kokku 791,98 eurot kuus). Arvestades, et hageja emal on kolm alaealist last, keda ta ülal peab, ja hageja ema peab ennastki ülal pidama, laenumaksete suurus on kokku 791,98 eurot kuus, on tõenäoline, et 1588,51 eurost sissetulekust ei ole hageja ema võimeline hagejale ülalpidamist andma samas suuruses, kui ta nõudmas kostjalt. Kohus nõustub kostjaga, et on alust arvata, et vähemalt osa kostja poolt hagejale makstavast elatisest läheb hageja ema laenude tasumiseks. Kohus tegi hagejale ettepaneku (kd 1, tl 129-131) teada anda hageja ema leibkonna koosseisu (pidevalt temaga koos elavad isikud) ja selgitada, millest elatub hageja ema veelgi ja millisest rahast ta lapsi ja iseennast üleval peab. Hageja ei esitanud täiendavaid selgitusi tähtaegselt. Kohus peab analüüsima ka, millised on kostja sissetulekud ja nende saamise võimalused ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Töötajate registri andmetel (kd 1, tl 119) töötab kostja alates 22.08.2016 xxx OÜ-s puitmööbli viimistlejana töölepingu alusel. Eesti Töötukassa vastuste (kd 1, tl 137) kohaselt ei ole kostja
  1. aastal töötuna registreeritud ja talle ei ole määratud toetusi või hüvitisi. Maksu- ja Tolliameti 17.11.2020 tõendi nr 7.1-4/029249-1 (kd 1, tl 142-144) järgi tehti kostjale ajavahemikul 01.01.2020–31.10.2020 väljamakseid (neto) 7834,01 eurot, mis teeb keskmiselt 783,40 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti vastuse (kd 1, tl 134) kohaselt ei ole kostjal pensioni ja/või toetuseid määratud. Kohus kontrollis kostja varalise seisundi andmed üle ka erinevates registrites. Kinnistusregistri andmetel (kd 1, tl 109, 111-112, 113-114, 115-116) kuulub kostjale kokku neli kinnistut. Üks nendest, nimelt aadressil x asuv eluruum nr x (suurus 69,70 m2), x, on asja materjalide kohaselt kostja elukohaks. Kohus tegi kostjale ettepaneku (kd 1, tl 129-131) selgitada, mis moel on ülejäänud kolm kinnisasja kasutusel, nt kes seal elab, mis asub, kas see üürile/rendile antakse. Juhul kui kinnisvara sai üürile/rendile antud, siis kui suur üür/renditasu moodustub kuus. Kostja ei esitanud kohtule selgitusi kinnistute kasutamise kohta. Maanteeameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 118) kuulub kostjale sõiduauto CITROEN BERLINGO, ehitusaasta
  2. Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta, et tema oleks mõne ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Avalike registrite andmete põhjal kuulub seega kostjale vara, mis suurendab tema võimekust lapsele ülalpidamist anda. 9
(11)Tsiviilasi nr 2-19-14383 Ajavahemiku 02.06.2020-02.12.2020 eest kostja Swedbank AS-i pangakonto väljavõttest (kd 1, tl 157-162) tasub ta E A iga kuu 292 eurot elatist. Samuti on kostja laene tagastamas. Kostja on nõus tasuma elatist hagejale summas 200 eurot kuus. Kostja on 05.10.2020 kandnud hageja ülalpidamiseks 292 eurot (kd 1, tl 160 pöördel, 182) ning ajavahemikul 05.11.202006.01.2021 (k.a) (kd 1, tl 161 pöördel, 185; kd 2, tl 2) kokku 1000 eurot.
  1. a detsembris kandis kostja hageja ülalpidamiseks 200 euro 05.12.2020 ja 400 euro 20.12.2020 selgitustega „Elatisraha 08.2020“ ja „Elatisraha 09.2020“. Kohus on seisukohal, et arvestades kindlaks tehtud alljärgnevaid asjaolusid: -hageja kulude suurus on tema poolt nimetatust väiksem; -hageja ema ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist samas suuruses kui hageja nõuab kostjalt; -osad hageja kulud võivad olla kaetud perekonnale väljamakstavatest toetustest; -kostja on nõus tasuma 200 euro suurust elatist igakuiselt, on õigustatult mõista igakuine 200 euro suurune elatis välja. Hageja nõuab elatist alates hagi esitamise kuupäevast, milleks peab hageja 18.09.
  2. Kohus leiab aga, et hagi esitamise päevaks on
  3. oktoober 2019.

§ 362

lõigete 1 ja 3 järgi loetakse hagi esitatuks alates selle kohtusse jõudmisest, kuid üksnes eeldusel, et hagi on ka hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega loetakse esitatuks üksnes nõuetele vastav hagi, mis on

§ 372järgi menetlusse võetud ja § 393 järgi kostjale kätte toimetatud.

Kohus kaks korda jätnud hagi käiguta ja määranud hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (18.09.2019 ja 26.09.2019 määrused). Kohus on seisukohal, et kuna menetlusse võetud ja kostjale kättetoimetatud hagi sai kohtule esitatud

  1. oktoobril 2019, lähtudes eeltoodust tulebki sellest ajast mõista elatis välja. Vastavalt kohtule esitatud tõenditele alates
  2. oktoobrist 2019 tasus kostja
  3. jaanuari 2021 seisuga elatisena kokku 1292 eurot. Sellega tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Kui kostja tasus elatist ka pärast
  4. jaanuari 2021, tuleb sellega ka arvestada kohtuotsuse täitmisel. Alla seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmise tõttu ei saa elatise summat siduda Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, kuivõrd elatise automaatset suurendamist ei saa põhjendada üksnes miinimumpalga tõusuga. Kohus juhindub Riigikohtu
  5. veebruari
  6. a otsuse nr 2-15-15909 p-s 16 väljendatud seisukohtadest. Eelneva alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus selgitab pooltele, et

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. MENETLUSKULUD 10

(11)Tsiviilasi nr 2-19-14383 Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 8. mai 2020 osaotsusega põlvnemise (isaduse) tuvastamise nõude osas jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt

§ 163

lg-le hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on osaliselt rahuldanud hagi elatise nõude osas. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

§ 163lg 1 alusel.

Hageja oli õigustatud esitama elatise nõude kohtusse. Kuivõrd tegemist on elatise nõudmise hagiga, kus hagejaks on alaealine laps, ei pea kohus põhjendatuks jätta osa menetluskulusid hageja kanda. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostjalt osalist hageja menetluskulude väljamõistmist, arvestades kostjal juba tekkinud elatise võlgnevuse suurust.

§ 174lg-tega 1 ja 2 kooskõlas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (v.a hageja tasu ja kulu riigi õigusabi osutamise eest) ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohus rahuldas 24.11.2020 määrusega (kd 1, tl 151) hageja riigi õigusabi taotluse ning määras hagejale tsiviilasjas nr 2-19-14383 N Bi vastu esitatud elatise nõudes esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning riigi õigusabi kulud (

§ 180lg 1 p 1).

Viru Maakohtu 19.01.2021 määrusega (kd 1, tl 199) määrati Grandman Law Firm Advokaadibüroo vandeadvokaadile Ilya Zuevile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks (koos käibemaksuga) 194,40 eurot. Kuna hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, ei pea hageja tasuma temale riigi õigusabi osutamisega kaasnenud tasu ja kulu riigi tuludesse. Kohus jätab need kulud riigi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.