Obsah (5)

§ 121§ 114§ 64§ 218§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-13-11203 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik

§ 121järgi ja teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 114

p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 15 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti M.

H. Jebnounile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Lisakaristusena kohaldati tema suhtes viieks aastaks koos sissesõidukeeluga Eesti Vabariigist välja saatmist. M. H. Jebnouni karistusaeg algas

1. juunil
2. a ja lõppeb
3. juunil
4. a.
5. Viru Vangla esitas
6. detsembril
7. a Viru Maakohtule materjalid M. H. Jebnouni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
8. Viru Maakohtu
9. veebruari
10. a määrusega jäeti M. H. Jebnouni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
11. M. H. Jebnounil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Kohtuotsuse kohaselt tungis ta ebaõnnestunud enesetapust tingitud vihahoos kallale oma abikaasale. M. H. Jebnoun kägistas teda kaelast. Seejärel tõi köögist noa ja lõi vahepeal püsti tõusnud abikaasat ühel korral noaga rindkere piirkonda. Seejärel korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse, tekitades sellega kannatanule hulgaliselt nahaaluseid verevalumeid, nahakriimustusi- ja marrastusi ning kokku kaheksa torkelõikehaava, millest kolm olid rindkerre ja kõhuõõnde tungivad. Kannatanu suri kohapeal saadud vigastustesse. Maakohus ei juhindu juurdunud kohtupraktika kohaselt vaid toimepandud kuriteo asjaoludest, vaid võtab neid kogumina teiste asjaolude kõrval arvesse.
12. M. H. Jebnouni puhul on positiivne, et ta on osalenud tööhõives ja tal on tööoskused, leidmaks endale vabanemise korral töökoht. Vabanemise korral naaseb ta enda kodumaale. Samas on tema suhtumine vangla poolt pakutava töö osas negatiivne. Teda on distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest. Seejuures on tal võlgnevusi 37337,48 euro ulatuses. Pidev tööst keeldumine näitab vähest huvi enda võlgnevusi tasuda. M. H. Jebnoun on keeldunud osalemast sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Enne vangistust oli tal probleem liigtarvitamisega, mille tulemusena tekkisid tal vihahood. Tarvitamises süüdistab teisi isikuid. M. H. Jebnoun on küll avaldanud soovi alkoholist täielikult loobuda, kuid maakohus ei ole tema motiveerituses piisavalt kindel. Tegemist on jätkuvalt kuriteo riski suurendava asjaoluga, kuna tema puhul on alkoholi ja kuritegude vaheline seos olemas. Lisaks kahele kehtivale distsiplinaarkaristusele on M. H. Jebnouni karistatud kinnipidamiskohas väärteokorras

§ 218lg 1 järgi.

Ta on kasutanud ka vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. M. H. Jebnoun ei ole oma hoiakuid isegi vanglas muutnud. M. H. Jebnouni puhul ei ole uute kuritegude risk veel piisavalt maandatud ja ta tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. MÄÄRUSKAEBUSED

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. H. Jebnouni kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes taotleb määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu nende seisukohaga. Maakohus viitab M. H. Jebnouni kahele kehtivale 2 distsiplinaarkaristusele ja kinnipidamiskohas toime pandud väärteole. Samuti, et ta on vanglas kasutanud kaaskinnipeetava suhtes vägivalda. Maakohus ei arvesta aga M. H. Jebnouni kultuurilise ja keelelise eripäraga. Sellest lähtuvalt ei ole nende karistuste olemasolu määrava tähtsusega. Ta on vangistuses viibinud üle 7,5 aasta ja sel ajal toimepandud üksikud rikkumised ei näita tema kalduvust vägivallale. Negatiivsena on maakohus välja toonud M. H. Jebnouni tööst keeldumise ja sotsiaalprogrammis osalemisest loobumise. Ka siinkohal takistavad tema keelelised ja kultuurilised probleemid töötamist ja programmis osalemist. M. H. Jebnoun soovib alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Maakohtu hinnangul ei saa sellest tõsikindlalt järeldada, et ta vabaduses võimaluse korral siiski ei tarvita. M. H. Jebnoun saadetaks ennetähtaegse vabastamise korral Tuneesiasse, kus usk alkoholi tarvitada ei luba, mistõttu ei tohiks see probleemiks osutuda. Maakohtu hinnangul on M. H. Jebnouni puhul kuritegude jätkuva toimepanemise risk suur. See on vastuolus vangla riskihinnanguga. Isiku vabastamata jätmine üldpreventiivsetel kaalutlustel või riivega ühiskonna õiglustundega ei ole kooskõlas seadusega. M. H. Jebnouni puhul on karistuse eesmärk saavutatud ja tema vanemad vajad Tuneesias tema abi. Tema ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. H. Jebnoun, kes taotleb samuti enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. M. H. Jebnoun on ära kandnud poole temale mõistetud vangistusest. Ta soovib teist võimalust, et parandada kahju, mida ta on tekitanud. Ta soovib hoolt kanda enda eakate vanemate eest. Nad on väga haiged ja kannatavad M. H. Jebnouni õe surma tõttu. Tema perekond ei saa teda külastada, kuna nad elavad Tuneesias. Ta ei saa neile helistada, sest telefonikõned on kallid. Eesti vangla ei luba videokõnesid välismaal elavate sugulastega. Ta on muust maailmast ja oma perekonnast täielikult ära lõigatud. Tegemist on lisakaristusega. M. H. Jebnouni soovib ennetähtaegselt vabaneda, et aidata oma lapsi nende haridustee lõpetamisel ja kõiges muus, millest nad on tema tegevuse tagajärjel ilma jäänud. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
3. Ka ringkonnakohus ei vabasta M. H. Jebnouni vangistusest tingimisi enne tähtaega. 9.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole M. H. Jebnouni tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus asus seisukohale, et M. H. Jebnouni puhul on risk uue kuritoe toimepanemiseks suur. Kriminaalkolleegium jagab maakohtu seisukohta.

1. M. H. Jebnouni puhul tema vabastamist toetavad asjaolud puuduvad. Ta omab küll vaid ühte kehtivat kriminaalkaristust, kuid tegemist on äärmiselt raske isikuvastase kuriteoga. Nimelt tappis M. H. Jebnoun oma alaealise lapse juuresolekul piinaval viisil enda abikaasa ja lapse ema, kägistades teda esmalt püksirihmaga ja seejärel lüües teda noaga kaheksal korral erinevatesse keha piirkondadesse. Kuriteo asjaolud näitavad üheselt, et M. H. Jebnoun võib kaotada kergesti enesevalitsuse ja ei ole siis suuteline enda käitumist vähimalgi määral kontrollima. M. H. Jebnoun valis konfliktsituatsiooni lahendamiseks erakordse vägivalla ja teda ei hoidnud tagasi isegi enda alaealise lapse juuresolek. M. H. Jebnoun on äärmiselt enesekeskne. Asja materjalidest nähtub, et M. H. Jebnoun õigustab siiani enda tegu ja süüdistab selles kõiki teisi. Ta tegutseb vaid enda heaolu nimel ja ei arvestada tagajärgedega, mida tema teod teistele võivad põhjustada. Ei ole välistatud, et ka edaspidiselt, konfliktsetes olukordades 3 või situatsioonides, kus ta millegagi rahul ei ole, valib ta lahenduseks vägivalla, mis võib võtta kuritegelikud mõõtmed.
2. M. H. Jebnoun on vangistuses viibinud ca 7,5 aastat, kuid tema kuritegelikud hoiakud ei ole isegi vangla tingimustes vähenenud. Nimelt on teda vangistuses karistatud

§ 218lg 1 alusel (tegemist on kehtiva karistusega).

Hetkeseisuga omab ta kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. M. H. Jebnoun on korduvalt keeldunud majandustöödel osalemast, põhjendades seda talle mitte sobiva tööga. M. H. Jebnoun on seega seisukohal, et tal on isegi kinnipidamiskohas olles võimalik valida, missuguseid kohustused talle täitmiseks piisavalt meelepärased on. Vabandada M. H. Jebnouni käitumist tema kultuurilise eripäraga, on ainetu. M. H. Jebnoun on isikuomadustelt reegleid eirav, allumatu ja vägivallale kalduv. Siin ei ole vähimatki tegemist tema kultuurilise taustaga või vaid üksikute rikkumistega nagu väidab kaitsja. M. H. Jebnoun ei soovi vangistuses viibitud aega sihipäraselt kasutada ja maandada temas juurdunud kuritegelikke hoiakuid. Tema individuaalne täitmiskava nägi ette, et ta peab läbima sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, mis on mõeldud vägivaldse käitumisega seotud riskide maandamiseks. M. H. Jebnoun keeldus programmis osalemast ja läks aega, et teda n-ö „programmi meelitada“. Alles nüüdseks on M. H. Jebnoun lisatud programmi ootejärjekorda. Viited M. H. Jebnouni keelebarjääriga seotud probleemidele on ainetud, sest vanglal on võimalik pakkuda M. H. Jebnounile programmis osalemist talle arusaadavas keeles. M. H. Jebnoun keeldus programmis osalemisest enda isikust tulenevatel põhjustel, saamata aru programmi vajalikkusest. Veelkord, M. H. Jebnoun suure tõenäosusega ei ole piisavalt motiveeritud, et enda suhtumist ja hoiakuid muuta. See tekitab aga küsitavusi tema võimekuses edasiselt ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kuna süüdimõistetu edasist õiguskuulekust saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20), ei ole M. H. Jebnouni puhul ennetähtaegse vabastamise esmased eeldused vähimalgi määral täidetud.

1. Kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et vabaduses suudaks M. H. Jebnoun alkoholist hoiduda. Väide, et riigist väljasaatmise korral usk tal alkoholi enam tarvitada ei lubaks, on paljasõnaline. Nimelt ei takistanud religioossed vaated M. H. Jebnounil alkoholi tarvitamast. Ka kuriteo pani ta toime alkoholijoobes, mistõttu on ilmne, et alkohol on M. H. Jebnouni kuritegeliku käitumise peamine põhjus ning on suurim riskitegur sellise käitumise jätkumiseks. Ka vangistuses tagatud kainus ei ole midagi erandlikku, millest saaks täie kindlusega teha järeldusi isiku valmiduse kohta vabaduses kainet eluviisi jätkata.
2. Õige on maakohtu viide M. H. Jebnouni negatiivsele suhtumisele töötamisse ja sellest tulenevalt olematule oskusele majanduslikult hakkama saada. Puuduvad andmed, et ta vabaduses ametlikku töökohta omas. Nagu öeldud, vanglas ta tööd teha ei soovi. Teda on vangistuses karistatud varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu. Võlgnevusi on tal kokku ca 37 000 euro ulatuses. Kindlat töökohta tal vabaduses ei ole. Selleks ei saa pidada vanemate farmis tööle asumist, kuna selle eest töötasu ta saama ei hakka. Seega ei toeta tema vabanemisjärgsed elutingimused samuti tema vabastamist.
3. Alust tema vabastamiseks ei anna ka asjaolu, et vangla ja prokuratuur tema vabastamist toetavad.

§ 76

lg 4 ei räägi midagi vangla või prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes. Seetõttu ei too vangla ja prokuratuuri toetav seisukoht kaasa M. H. Jebnouni ennetähtaegset vabastamist. Need seisukohad omavad tähtsust vaid nendes toodud vabastamist toetavate argumentide osas, millele kohus põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama peab. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuratuuri ega vangla arvamusel üleüldse mingit tähtsust. Praegusel juhul on prokuratuur vaid märkinud, et nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ja toetab M. H. Jebnouni ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuses aga öeldakse, et M. H. Jebnouni ennetähtaegset vabastamist toetatakse juhul, 4 kui tema suhtes kohaldatakse väljasaatmist. Kinnipeetavat ei ole aga võimalik vabastada üksnes sel põhjusel, et ta saadetakse riigist ennetähtaegse vabastamise korral välja. Seega sisuliselt puuduvad vangla iseloomustuses põhjendused, miks vangla M. H. Jebnouni ennetähtaegset vabastamist toetab. Samamoodi ei võeta juba juurdunud kohtupraktika pinnalt arvesse uue kuriteo tõenäosuse protsente (vt RKKKm nr 1-09-14104, p-d 26-27). Seega ei ole ei vangla ega prokuratuur oma seisukoha põhistamiseks esitanud tõsiseltvõetavaid argumente ja need paljasõnalised laused jäävad üleüldse tähelepanuta. 15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. H. Jebnouni puhul ei ole peamine karistuse eesmärk, s.o hoida edaspidiselt ära tema poolt kuritegude toimepanemine, veel tagatud. 16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 8. veebruari 2021. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 17. M. H. Jebnouni kaitsja vandeadvokaat K. Kooga taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 97,20 eurot (sealhulgas käibemaks 16,20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 97,20 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. H. Jebnouni kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus 5