1-15-7401/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7401 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2021 määrus Dmitri Holostovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Holostovi (Holostov; isikukood 38903090322) kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2021 määrus osaliselt, s.o süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
5. Maakohtu menetluses tekkinud menetluskuludest tuleb süüdimõistetul Dmitri Holostovil hüvitada kaitsjatasu summas 50 (viiskümmend) eurot 40 senti maakohtu määruses näidatud aja jooksul.
6. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
7. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 54 (viiskümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 9 (üheksa) eurot, vandeadvokaat Anu Pärtelile süüdimõistetu Dmitri Holostovile määratud korras kaitse teostamise eest.
8. Menetluskulud summas 27 (kakskümmend seitse) eurot jäävad süüdimõistetu Dmitri Holostovi kanda. Süüdimõistetu Dmitri Holostovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Viru Maakohtu 01.10.2015 otsusega karistati Dmitri Holostovi KarS § 121 (alates 01.01.15 KarS § 121 lg 2 p 3) järgi 2 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 21.11.2014 otsusega mõistetud karistuse, s.o 9 aasta vangistuse, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 2 kuud vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks loeti 14.05.
10. Karistuse kandmise aja lõpp 14.07.
12. Tartu Maakohtu 29.01.2021 määrusega jäeti D. Holostov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Samuti mõisteti D. Holostovilt kohtumäärusega välja riigituludesse riigi õigusabi kulud 100,80 eurot. 2.
13. D. Holostov on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. D. Holostovi on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Formaalsed eeldused on täidetud. 2.
14. Maakohtu hinnangul ei ole täidetud KarS § 76 lg-s 4 kõik sätestatud materiaalsed eeldused. D. Holostov on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Hetkel kannab ta liitkaristust vägistamise, väljapressimise, kehalise väärkohtlemise ja vägivalla osutamise eest õigusmõistmises osaleja vastu. Materjalidest nähtuvalt on vabaduses D. Holostov kuriteod toime pannud ühe kannatanu suhtes, kes oli alaealine ja seda võrdlemisi pika perioodi vältel (alates veebruarist 2013 kuni juulini 2013). D. Holostovi sõnul oli kannatanu talle võlgu ja raha kättesaamiseks oli ta teda ähvardanud ning püüdis oma eesmärgi saavutada seksuaalsete motiivide abil. Siiski ei tunnista D. Holostov toime pandud kuritegusid täielikult ning leiab, et talle mõistetud karistus on ebaõiglane ja liiga pikk. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et D. Holostov pisendab oma süüd. Seda ei saa talle ette küll heita, kuid sellises olukorras ei saa rääkida ka sellest, et karistus oleks oma eesmärgi täitnud. 2.
15. D. Holostovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid siinkohal ei tohi unustada, et viimase kuriteo pani ta toime vangistuses ja kaaskinnipeetava suhtes. See kahetsusväärselt üksnes kinnitab maakohtu veendumust, et senini ära kantud karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Maakohtu seisukohta ei muuda ka vangistuses läbitud sotsiaalprogrammid nagu Uus suund ja Viha juhtimine ning seda eelkõige põhjusel, et D. Holostov siiani osaliselt ei tunnista oma tegusid. Sellest tulenevalt võib järeldada, et ta pole mõistnud ka seda, mis kahju ta on oma tegevusega kannatanule tekitanud. See omakorda tähendab, et uute kuritegude riskid ei ole maandatud. 2.
16. Uute kuritegude riski suurendavad ka D. Holostovi vabanemisjärgsed elutingimused. Nimelt soovib ta elama asuda Kohtla-Järve ühiselamusse, kuid sealjuures möönab, et seal elavad kriminaalkorras karistatud isikud ning ta peab omale korteri leidma. 15.12.2020 seisuga oli D. Holostovil tasumata nõudeid kokku summas 15 445,24 eurot ja vabanemisfondis üksnes 304,97 eurot, siis võib korteri leidmise soovi täitmine olla raskendatud. Samuti puudub D. Holostovil vabanemise korral töökoht ja lähedased, kes saaksid teda raskel ajal toetada. D. Holostov on küll vangistuse jooksul õppinud riigikeelt ja puidupingitöölise eriala ning ta on osalenud tööhõives, ehk et ta oleks tööturul piisavalt konkurentsivõimeline, kuid tänapäeval töö leidmine ei pruugi olla nii kerge kui see esmapilgul tunduda võib. See aga omakorda tähendab, et ta võib sattuda majanduslikesse raskustesse, mis üksnes suurendaks uute kuritegude toimepanemise ohtu (ka kuriteo pani ta osaliselt toime majandusliku kasu eesmärgil). 2.
17. Kaitsja esitas maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 100,80 eurot. Lisaks on kaitsja taotlenud osaliselt jätta menetluskulud riigi kanda. Maakohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud, kuid sealjuures leiab, et osaliselt menetluskulude jätmine riigi kanda ei ole põhjendatud. Maakohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 100,80 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel D. Holostovilt välja mõista. 2 Määruskaebus
18. Tartu Maakohtu 29.01.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Holostovi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning menetluskulude riigi kanda jätmist. 3.
19. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on liialt ühekülgne ja keskendunud vaid selle põhistamisele, millised eeldused kohtu arvates annavad järeldada uute kuritegude toimepanemise riski. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt on eeltingimused täidetud, isikul on soov tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, esinevad KarS § 76-lg 4 osas piisavalt positiivsed asjaolud. 3.
20. See, kas süüdimõistetu tunnistab ennast täielikult süüdi või mitte pole kaitsja arvates täna oluline. Oluline on see, et ta tulevikus ei paneks uusi kuritegusid toime ja püüaks teha endast kõik oleneva. D. Holostov on pikka aega viibinud vangistuses, mis jätab oma jälje. Paratamatu on seegi, et selle pika aja jooksul jääb külge ka mõndagi negatiivset, mis vanglates esineb ja on paratamatu. Teisalt on isik püüdnud igati end parandada, nii oma käitumist kui arusaamu. Seda kinnitavad D. Holostovi poolt vanglas läbitud tegevused. Süüdimõistetu on olnud motiveeritud vanglas töötama. Samuti on ta olnud motiveeritud tasuma tsiviilhagisid ja kohtukulusid. See väljendus eelkõige selles, et ta on palunud vanglalt rohkem tööd saada, et oma rahalisi nõudeid tasuda. Vabanemisfondi on kogunenud 304,97 eurot. 3.
21. Väga positiivseks tuleb pidada asjaolu, et D. Holostov ei ole ei alkoholi- ega narkosõltlane See asjaolu annab eelise tööjõuturul tegutsemiseks, töö leidmiseks, töökoha säilitamiseks ja sissetuleku teenimiseks. Samuti on see positiivne oma elu üleüldise korraldamise mõttes. 3.
22. Süüdimõistetul on küll varasemalt olnud tuttavaid, kes on kriminaalkorras karistatud, kuid ta ei soovi nendega suhelda. Soovib alustada uut elu ja tal on täna selleks eesmärk olemas. Tal on olemas elukoht XXX. Tegemist on ühiselamuga ja seal elavad erineva taustaga isikud. Süüdimõistetu on maakohtus väitnud, et esialgu ta läheb sinna ja püüab kõigepealt tööle saada, seejärel üürida endale mujale elamispinna. See võimaldab tal hoiduda kokkupuutest isikutega, kes ei pruugi talle positiivselt mõjuda. Talle oli kohaliku omavalitsuse poolt määratud eelmise ennetähtaegse vabastamise küsimusel ka tugiisik, kelle kohalik omavalitsus on ka nüüd valmis määrama. D. Holostov on saanud vabanemiseelset nõustamist. See on andnud võimaluse saada ülevaate töö leidmisega seonduvast ja sotsiaaltoetuste taotlemise võimalustest ning vajadusel taotleda endale tugiisikut, kes teda aitaks. Kuna isik on ikka pikki aastaid viibinud vangistuses, kus on rutiinne elurütm ja vabaduses sellist rutiini pole, siis tugiisik ja sotsiaaltoetused annavad võimaluse alustada uut elu. D. Holostov mõistab, et see ei ole kerge, kuid ta on selleks valmis, et pingutada. Ta on täna motiveeritud. Kuna süüdimõistetu ei ole teiste poolt mõjutatav, vähendab see vanglasse sattumise riski seoses teiste isikutega. Isik saab taotleda sotsiaaltoetusi, võtta end arvele tööhõivebüroos, otsida tööd ja taotleda tugiisikut, kelle abiga oma elu korda seada. Need on need võimalused, mis toetavad tema õiget elukorraldust. Kuna isik ise on motiveeritud, siis on võimalik maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et vabanemisel oleks ta allutatud kriminaalhooldusele, kes omakorda saab tema üle järelevalvet teostada, aga vajadusel ka teda toetada, aidata ja suunata. 3.
23. Kaitsja taotles maakohtult, et osaliselt jäetakse menetluskulud riigi kanda vastavalt KrMS § 180 lg
24. Kaitsja põhjendas seda sellega, et isikul on vabanemisfondis kõigest 304,97 eurot, mis on hädavajalik süüdimõistetule vabanemisel. Kaitsja mõistab, et seaduse kohaselt saab kohus osaliselt jätta menetluskulu riigi kanda. Kaitsja teeb ettepaneku, et 2/3 kuludest jääks riigi kanda. See oleks mõistlik arvestades D. Holostovi majanduslikku olukorda ja rahalisi võimalusi. Tal ei ole peale vabanemisfondi kogunenud raha muid rahalisi võimalusi. Tal ei ole 3 isikuid, kes oleks teda rahaliselt toetanud vanglas viibides ja tal puuduvad sellised isikud ka vabaduses. Seega ei ole mõistlik ülearu isikut koormata ja panna ta äärmiselt raskesse olukorda. Juhul, kui ta vabaneb, siis on iga sent vajalik ja oluline, et toime tulla seni, kui näiteks saab esitada taotlused sotsiaaltoetusteks jne. Menetluskulu osas palub kaitsja jätkuvalt ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse kuludest 2/3 jätta riigi kanda.
25. Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 08.03.
26. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
27. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtu lõppjäreldusega mittenõustumiseks. Samuti ei veena määruskaebus ringkonnakohut selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kaitsjaga menetluskulude kohta esitatuga ning leiab, et nii maakohtumenetluses kui ringkonnakohtu menetlusest tekkinud menetluskulude tuleb osa jätta riigi kanda, mistõttu kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
28. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrusest üheselt tuvastatav, et süüdimõistetu puhul on uue kuriteo risk märkimisväärne, mistõttu ei ole võimalik käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine. Süüdimõistetu oma käitumise ja suhtumisega ei lisa kindlust, et vabaduses olles ta ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Vastupidisteks järeldusteks ei anna alust ka esitatud määruskaebus, kus korratakse üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud.
29. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20 ja 21). Kuigi süüdimõistetu on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja on kasutanud igati võimalust töötada, siis ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu käitumine vangistuse ajal on olnud õiguskuulekas. Nagu maakohuski märkis, et süüdimõistetul ei ole küll kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid süüdimõistetu kannab muuhulgas karistust vanglas kaaskinnipeetava suhtes toimepandud süüteo eest. Sellises olukorras süüteo toimepanemine näitab seda, et ka range järelevalve meetmed ei oma süüdimõistetule mitte mingisugust mõju, mistõttu on tõsine alus kahelda, kas olulisemalt lihtsamate reeglitega kriminaalhooldus suudab süüdimõistetu käitumist suunata. Süüdimõistetu avaldab küll sõnas soovi muutuda, kuid tema seisukohad on heitlikud ning lähe kokku tema käitumisega. Ringkonnakohus ei vähetähtsusta, et süüdimõistetu on nõuetekohaselt läbinud täitmiskava, kuid selline peabki iga süüdimõistetu käitumine olema. Samuti on positiivne tööharjumuse säilimine. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma elukoha olemasolu, mis on faktiliselt küll positiivne, mõju süüdimõistetu käitumisele. Enamgi veel, süüdimõistetu on toime pannud kuritegusid oma elukohas, sest on pidanud seda turvaliseks kohaks plaanide täideviimisel. Ringkonnakohtu 4 hinnangul ei lükka määruskaebus ümber ka maakohtu järeldusi vabanemisjärgse elukoha positiivse mõju osas. Süüdimõistetu soovib leida küll endale esimesel võimalusel korteri, kuid arvestades süüdimõistetu vangistuses viibitud aega, kehtivat olukorda riigis ning süüdimõistetu isikut, ei ole kõigi tema positiivsete plaanide realiseerimine kuigi reaalne. Probleemide esinemisel ei ole isik aga vangla hinnangul just kuigi adekvaatne neid nõuetekohaselt lahendama. Kaitsja rõhutab, et süüdimõistetu on vangistuses palju töötanud, mis on ka ringkonnakohtu hinnangul positiivne. Küll nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu on olnud aktiivne ka vabaduses, töötades nii ametlikult kui mitteametlikult ning on olnud arvel ka Töötukassas. Vangla küll leiab, et oma noore ea tõttu on süüdemõistetu vähe osalenud tööhõives, kuid arvestades töötamisi ja proovimist, ei saa ringkonnakohus sellega nõustuda. Ka enne vangistust isik töötas, kuid tuleb tõdeda, et töökoha olemasolu ei ole süüdimõistetut motiveerinud kuritegevusest hoiduma, pigem on süüdimõistetu kasutanud seadusega mittekooskõlas olevat käitumist oma eesmärkide saavutamiseks, sh majandusliku kasu saamiseks, millel on maakohus ka pikemalt peatunud. Iga inimese puhul on positiivne, kui ta ei ole alkoholi- ega narkosõltlane, kuid uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel see D. Holostovi puhul tähtsust ei oma. Nii nähtub vangla iseloomustusest, et kuigi isik on tarvitanud nii alkoholi kui ka narkootikume, ei ole see seotud tema riskikäitumisega, st ta ei ole nende mõjul või nende omandamiseks kuritegusid toime pannud. Vabanemiseelse nõustamise saamise kohta puuduvad kohtul andmed, sest vangla iseloomustuse kohaselt selle läbimise info puudub. On aga positiivne, et süüdimõistetu teab, et vabaduses tuleb tal täiendava abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Ringkonnakohtu hinnangul see, et süüdimõistetu ei saa aru oma tegude keelatusest ning eitab ka käesoleval ajal tegude toimepanemist viitab sellele, et ta võib vabaduses jätkata nende toimepanemist. Kui inimene ei saa aru, mida ta valesti tegi, siis miks ta peaks nüüd vabaduses teist moodi käituma. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kriminaalhooldus uute kuritegude riski maandajana põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. D. Holostov on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda, pannes vangistuses toime uue kuriteo, ning seega puudub ka ringkonnakohtul veendumus, et vaatamata sellele, et sõnas on ta valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu on ka varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pani sel ajal toime uue kuriteo, mis suurendab kohtu kahtlusi veelgi. Kuna ringkonnakohus nõustus maakohtu määruses toodud argumentidega ning arvestades käesolevas määruses toodut, siis nähtub, et süüdimõistetu on väidetavalt valmis küll muutuma, kuid käesoleval ajal puudub veendumus, et uue kuriteo riskid oleksid piisavalt maandatud või süüdimõistetu sõnas väljendatu on piisavalt kinnistunud ka selleks, et see vabaduses realiseeruks. Süüdimõistetul on võimalik järgmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseni näidata, et ta soovid muutuda on reaalsed ning distsiplinaarkaristuse puudumine, sõltumata vangistuses toime pandud kuriteost, on pikaajaline.
30. Kaitsja ei ole rahul maakohtu menetluses süüdimõistetu kanda jäetud menetluskuludega. Maakohtus jäi süüdimõistetu kanda menetluskulusid summas 100,80 eurot, mis tuli maksta 30 päeva jooksul määruse jõustumisest. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks sekkuda menetluskulude summa kaitsjale kindlaksmääramise osasse ning tasumise aega, kuid leiab, et käesolevalt on võimalik kohaldada KrMS § 180 lg-t 3 süüdimõistetult väljamõistetu osas. 5 Nimelt KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Nii on ka kaitsja määruskaebuses välja toonud, et süüdimõistetul ei ole peale vabanemisfondi kogunenud raha, mis on üksnes 304,97 eurot, muid rahalisi võimalusi. Tal ei ole isikuid, kes oleks teda rahaliselt toetanud vanglas viibides ja tal puuduvad sellised isikud ka vabaduses. Seega ei ole mõistlik ülearu isikut koormata ja panna ta äärmiselt raskesse olukorda. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga. Küll ei nõustu ringkonnakohus, et lähtuvalt eelnevast oleks võimalik jätta menetluskuludest 2/3 riigi kanda, vaid arvestades, et isik töötab ka vangistuses ning on motiveeritud võlgnevusi tasuma, tuleb menetluskuludest jätta ½ riigi kanda. Seega tuleb süüdimõistetul hüvitada maakohtumenetluses tekkinud menetluskuludest 50,40 eurot (100,80 : 2). 50,40 eurot tuleb süüdimõistetul tasuda maakohtu määruses näidatud aja jooksul. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud riigi kanda.
31. Kaitsja on esitanud ka määruskaebemenetluses kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 50 minutit, mille eest taotleb tasu summas 54 eurot, sh käibemaks 9 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ka ringkonnakohtu menetluses tekkinud kulude osas on kaitsja palunud jätta nendest 2/3 riigi kanda. Sarnaselt maakohtumenetluses tekkinud kuludega leiab ka ringkonnakohus käesolevas menetluses tekkinud kulude osas, et on põhjendatud tekkinud kuludest KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ½ riigi kanda. Seega KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summast 27 eurot hüvitada süüdimõistetul. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud riigi kanda.
32. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 4 tuleb Tartu Maakohtu
33. jaanuari 2021 määrus tühistada osaliselt süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude suuruse osas, kuid muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 6