← Eesti

1-08-9547/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-08-9547 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  3. jaanuari
  4. a määrus Oleg Paradnjale mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse süüdimõistetu määruskaebus Oleg Paradnja (ik 38802072270), Viru Vangla kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus kriminaalasjas nr 1-
  9. Jätta Viru Maakohtu
  10. juuni
  11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-93 Oleg Paradnjale mõistetud 1 aasta ja 1 kuu pikkune vangistus täitmisele pööramata.
  12. Määruskaebus rahuldada.
  13. Vabastada Oleg Paradnja viivitamatult vahi alt. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Viru Maakohtu
  15. juuni
  16. a otsusega tunnistati Oleg Paradnja kriminaalasjas nr 1-05-93 süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 ning § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest karistati teda ühe aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Ida-Viru Maakohtu
  17. detsembri
  18. a otsusega mõistetud kandmata 5 kuu pikkuse vangistuse võrra. O. Paradnjale mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Mõistetud vangistus asendati 1020 üldkasuliku töö tunniga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Töö tegemise ajal oli O. Paradnja kohustatud täitma kontrollnõudeid- ja kohustusi.
  19. Eelmises punktis nimetatud kuriteod pani O. Paradnja toime alaealisena
  20. märtsil 2003.,
  21. oktoobril
  22. a,
  23. juulil
  24. a,
  25. oktoobril
  26. a ja
  27. veebruaril
  28. a.
  29. Kriminaalhooldusametnik esitas
  30. juulil
  31. a maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles O. Paradnja karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt rikkus O. Paradnja registreerimiskohustust, ei taotlenud luba elu- ja töökoha vahetamiseks, ei heastanud kuriteoga tekitatud kahju ja hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest.
  32. Viru Maakohtu
  33. septembri
  34. a määrusega kuulutati O. Paradnja tagaotsitavaks ja ta kuulus tabamisel vahistamisele.
  35. Viru Maakohtu
  36. jaanuari
  37. a tagaselja tehtud määrusega pöörati O. Paradnja kandmata karistus täitmisele. Karistusaja alguseks loeti süüdimõistetu vahi alla võtmise päev. Tema elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Inglismaa. O. Parandja rikkus mõjuva põhjuseta kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi. Samuti hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest.
  38. O. Paradnja peeti kinni
  39. veebruaril
  40. a ja tema küsitlemine viidi läbi
  41. veebruaril
  42. a, kus leiti, et
  43. jaanuari
  44. a määruse tühistamiseks puudub alus. Tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata. MÄÄRUSKAEBUS
  45. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu O. Paradnja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Ta leiab, et karistuse täitmisele pööramine on liiga range. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  46. Määruskaebemenetluses ei ole vaidlustatud järeldust, et süüdimõistetu rikkus talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja -kohustusi ega seatud kahtluse alla, et nimetatud rikkumiste järelmina pöörati põhjendatult Viru Maakohtu
  47. jaanuari
  48. a määrusega kandmata karistus täitmisele. Keskse küsimusena peab hindama, kas niivõrd pika ajavahemiku järel, mis lahutab karistuse tegelikku kandmist kohtuotsuse jõustumisest ja kuritegude toimepanemisest, on karistuse täitmisele pööramine vaadeldava juhtumi asjaoludel jätkuvalt õigustatud ning seaduslik.
  49. KarS § 74 lg 4 annab rikkumise kindlaks teinud kohtule avara otsustusruumi. Kõnealuse sätte järgi peab kohus kõigepealt tuvastama nimetatud normi kohaldamise eeldused, seejärel aga valima kõige sobivama õigusliku tagajärje: kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele (vt RKÜKo nr 3-1-1-18-12, p 49). Et nimetatud otsustustega võidakse aga riivata isiku vabaduspõhiõigust, on kohus õigusliku 2 tagajärje valikul muu hulgas seotud PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte ehk ülemäärasuse keeluga. PS § 11 teise lause järgi tähendab põhiõiguse riive proportsionaalsus selle vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas (vt mutatis mutandis RKKKm nr 3-1-1-1-12, p 16). Järelikult tuleb kohtule KarS § 74 lg-ga 4 antud avarat otsustusõigust mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (vt RKÜKo nr 3-1-1-5-13, p 33).
  50. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga selles, et olukorras, kus O. Paradnja rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja ei teinud vangistuse asendusena mõistetud üldkasulikku tööd, vaid lahkus Eestist ning edasine kriminaalhooldus muutus võimatuks, saab täitmiskohtuniku otsustust – pöörata mõistetud kandmata karistus täitmisele – pidada igati seaduslikuks ja põhjendatuks.
  51. Käesoleva kriminaalasja puhul tuleb lisaks eeltoodule arvestada ka olukorra erandlikkust. Tingimisi karistuse täitmisele pööramise määruse tegemisest on möödunud 8 aastat, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest aga enam kui 14 aastat. O. Paradnja peaks asuma kandma karistust kuritegude eest, mis on toime pandud aastatel 2003-2005 ja millised on tema poolt toime pandud alaealisena ning millest osa tegude toimepanemisest möödub käesoleval aastal 18 aastat. Tegemist on teise astme kuritegudega. Kriminaalasja materjalist ei nähtu andmeid selle kohta, et süüdimõistetu oleks pärast
  52. aastat toime pannud uusi kuritegusid. Karistusregistri andmetel puuduvad tal kehtivad karistused. Märgitu lubab arvata, et O. Paradnja suudab vangistust ära kandmata käituda edaspidigi õiguskuulekalt (vt ka RKKKm nr 1-06-9135).
  53. Neid asjaolusid kogumis arvestades leiab kriminaalkolleegium, et O. Paradnjale mõistetud 1 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistuse täitmisele pööramine on praegu ebaproportsionaalne. Sel põhjusel tuleb ärakandmata karistus jätta täitmisele pööramata. Kuivõrd maakohus vahistas süüdimõistetu jõustunud kohtuotsuse täitmise tagamiseks, tuleb isik vahi alt viivitamatult vabastada. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada.
  54. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390, § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  55. jaanuari
  56. a määruse ja rahuldab O. Paradnja määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.