lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Artjom Skorodumov, isikukood 38301093718 Elukoht: xxxx Töökoht: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Artjom Skorodumovi kaebus. 2. Tühistada Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse 22.12.2020.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,020904 Artjom Skorodumovi karistamises
S § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 600 eurot tasumine ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 05.12.2020.a kell 20.36 Harjumaal Tallinnas Liikuri tänaval, liikudes Tähesaju tee suunas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg. Oma tegevusega rikkus Artjom Skorodumov
lg 3 nõudeid ja pani toime
Taotlus Kohtule esitatud kaebuses tunnistab Artjom Skorodumov end toimepandud süüteos süüdi. Kaebusest nähtuvalt tarvitas alkoholi eelmisel päeval, magas kuni pärastlõunani, tund enne rooli asumist jõi ta õlut. Kahetseb siiralt oma tegu. Juhtimisõigust vajab seoses tööülesannete täitmisega, kuivõrd töötab ehitustööde juhina ettevõttes xxxx OÜ. Ilma juhtimisõiguseta kaotab töökoha. Artjom Skorodumov taotleb rahatrahvi tasumise võimaldamist 6 kuu jooksul ja lisakaristuse mitte kohaldamist. Kaebuse esitaja soovib oma kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Artjom Skorodumovi süüline käitumine
lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0145, mis on taadeldud 18.06.2020, kehtivusega 1 aasta. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Mõõtmise teostas pädeva mõõtja koolituse läbinud politseiametnik M V. Mõõtetulemused on jälgitavalt tõendatud. Kohtuväline menetleja peab oluliseks märkida, et tõendusliku alkomeetri lõplik tulemus oli 0,39 mg/l kohta. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma, et on juhile keelatud seisundis. Tulenevalt
lõikest 2 punktist 1 on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida, s.h veenduma, et ta on kaine. Menetlusalune isik, teades, et ta oli nii eelneval päeval, kui ka vahetult enne juhtima asumist tarvitanud alkoholi, eiras temale seadusega pandud kohustust ning juhtis mootorsõidukit ebakaines olekus. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et isiku väljahingatavas õhust kell 21.07 tuvastatud lõplik alkoholimäär oli 0,39 mg/l, mis näitab, et isik pidi enne juhtima asumist tarbima alkoholi koguses, mis tekitas talle tugeva joobe. Menetlusalune isik on ennast teadlikult ja tahtlikult viinud juhile mittesobivasse seisundisse ning asunud mootorsõidukit juhtima. Kohtväline menetleja on seisukohal, et isikud, kes vajavad oma igapäevase elu korraldamiseks mootorsõidukit, peavad mõista, et juhtimisõiguse säilimine sõltub nende endi valikutest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistused on kooskõlas isiku süü suurusega. Lisaks sellele arvestab karistus nii üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkidega ning saadab ühiskonnale selge signaali, et enamohtlikele väärtegudele reageeritakse rangelt. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu seisukoht Tutvunud Artjom Skorodumovi poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. 2 Otsustamaks Artjom Skorodumovi kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.
lg 2 koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta Artjom Skorodumov mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas ning lisaks süü omaksvõtule tõendavad asetleidnud rikkumist tõendusliku alkomeetri mõõteseadme kasutamise väljatrükk, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tunnistaja T R ütlused. Tõendusliku alkomeetri mõõtmeseadme väljatrükist nähtuvalt tuvastati 05.12.2020.a kell 21.03 kuni 21.07 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARMD-0145, mille lõplik lugem oli 0,44 mg/l, laiendmääramatusega 0,05mg/l, Artjom Skorodumovi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,39 mg/l kohta. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd kasutatud on taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse TTRC-20/00100 kohaselt oli tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARMD-0145 taadeldud 18.06.2020. Tunnistaja T R ütluste kohaselt teostas ta 05.12.2020 kell 20.36 koos liikluspolitseinik P H liiklusjärelevalvet, allutades autojuhid indikaatorvahendiga kontrollile Tallinnas Liikuri tänaval Vana Kuuli ja Tähesaju tee vahel. Kontrollides sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx juhti indikaatorvahendiga, ei puhunud juht korralikult, indikaatorvahendi aktiivse režiimiga suutis juht huulikuga teisel katsel puhuda. Juhiks osutus Artjom Skorodumov, kohale kutsuti välijuht koos tõendusliku alkomeetriga. Väärteotoimikus on ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Artjom Skorodumov 05.12.2020 kell 20.36 sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära. Vastuväiteid nimetatud tõenditele Artjom Skorodumov esitanud ei ole. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub Artjom Skorodumovi teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et tarvitas alkoholi eelmisel päeval ja pärastlõunal pärast ärkamist tarvitas üks tund enne reisi õlut. Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Isik asus juhtima sõiduvahendit vaatamata asjaolule, et ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kohus leiab, et Artjom Skorodumov on rikkunud liiklusseaduse § 69 lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud
Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.
lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. 3 Vastavalt karistusseadustiku §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Artjom Skorodumovit karistati kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas sanktsiooni keskmises määras. Lisaks rahatrahvile on kohtuväline menetleja võtnud
lg 3 p 1 alusel ära juhtimisõiguse kolmeks kuuks, st isikut on lisakaristuse osas karistatud alammääras. Karistust kergendava asjaoluna on märgitud kahetsus, raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki joobes juhtimisega paneb isik toime enamohtliku väärteo ning tegu on äärmiselt taunitav, kuid kohus arvestab karistuse mõistmisel nii Artjom Skorodumovi süü suurust kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel ning peab põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega kohaldati isiku suhtes lisakaristust ja põhikaristuse korraga tasumise osas, tehes nendes osades uue otsuse.
lõikes 2 on sätestatud vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kaebuse esitajal tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi 0,39 mg. Seega võib öelda, et isiku süü
224 lg 2 mõttes on alla keskmise. See aga omakorda määrab ära karistuse ranguse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale, et kui isikule on mõistetud nii põhi- kui ka lisakaristus, peavad need oma koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma aga põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem, sest vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku põhikaristus 150 trahviühikut määratud sanktsiooni keskmises määras ning lisaks on määratud lisakaristus 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohus leiab, et põhikaristuse vähendamine ei ole antud juhul õigustatud, kuna menetlusalune isik suhtus hoolimatult oma teosse, asus vahetult peale alkoholi tarvitamist juhtima mootorsõidukit. Küll aga ei nõustu kohus lisakaristuse kohaldamisega. Karistusregistri teatise kohaselt puudub menetlusalusel isikul kehtiv karistus. Järelikult ei ole menetluse esemeks olevat tegu võimalik käsitada harjumussüüteona. Artjom Skorodumov on toimepandud tegu puhtsüdamlikult kahetsenud ja muid liiklusseaduse nõuete rikkumisi talle selles asjas ette ei ole heidetud. Üldjuhul on siiski mõistlik eeldada, et ka süüdlase poolt põhikaristuse kandmise läbi on võimalik heastada tema poolt kahjustatud õiguskord ning selline karistusliik ilma lisakaristuseta mõjub liikluses osalejale distsiplineerivalt ning välistab edasised õigusrikkumised. Kuna puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid, mille põhjal saaks pidada tõenäoliseks, et Artjom Skorodumov asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole õigustatud talle lisakaristuse kohaldamine. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi eelpool viidatud suunistele, leiab kohus, et kaebuse esitajale määratud keskmises määras põhikaristus ning veel ka lisakaristuse kohaldamine ületavad kogumis tema süü suuruse. Kaebuse esitaja on taotlenud rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist 6 kuu jooksul. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebusest ei nähtu põhjendusi rahatrahvi ositi tasumise kohaldamiseks. Kohtu hinnangul korraga 600 euro tasumine 4 võib menetlusaluse isiku majanduslikku toimetulekut mõjutada, seetõttu annab kohus võimaluse tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul, igas kuus tuleb tasuda 100 eurot. Eeltoodu alusel kohus tühistab osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22.12.2020.a otsuse väärteoasjas nr 2302,20,020904 põhikaristuse korraga tasumise ja lisakaristuse osas. Kohus võimaldab tasuda põhikaristuse, s.o rahatrahvi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja jätab lisakaristuse kohaldamata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.