← Eesti

2-20-13843/37

Obsah (5)§ 190§ 428§ 430§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2021, Tallinna kohtumaja Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasja number 2-20-13843 Tsiviilasi M.-M. M. ja K.-

§ 190

lg 7 alusel riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest ning jätta hagejate riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-20-
  2. Edasikaebamise kord 1 2-20-13843 Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 661 lg-st 4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest üksnes resolutsiooni punkti 4 osas. Kohtumäärus tuleb saata Rahandusministeeriumile. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused M.-M. M. ja K.-C. M. esitasid 23.09.2020 määratud korras esindaja vahendusel hagi E. M. vastu asenduskohustuse nõudes. Pooled esitasid 11.03.2021 kohtule allkirjastatud kompromissi. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises ja loobuvad edasikaebamise õigusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et poolte kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises. Hagejatele anti 01.09.2020. a määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

§ 190

lg-s 7 on sätestatud, et

§ 190

lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna menetlusosalised sõlmisid vaidluse lahendamiseks kompromissi, tuleb hagejad vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejate riigi õigusabi kulu tuleb seega jätta Eesti Vabariigi kanda.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud edasikaebamise õigusest. Kohtumäärus on kaevatav üksnes osas, milles kohus vabastab hagejad riigi õigusabi hüvitamise kohustusest ja jätab riigi õigusabi kulu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.