KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2021, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-20-4446 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Janar Sikka kaebus Po

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoidma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetleja on kiirmenetluses märkinud kergendavaks asjaoluks isiku kahetsuse. Kohtuväline menetleja märgib, et liiklusseaduse § 212 sanktsioon näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 eurot. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis ja hinnanud isiku süü suurust, määras rahatrahviks 40 trahviühikut ehk 160 eurot. Seega kohaldatud rahatrahv on sanktsiooni keskmisest määrast madalam ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust, kui ka riigikohtu praktikast (RK lahend 3-1-1-5915). Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta ning on jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud on menetlusalusele isikule määratud karistus ja selle suurus. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 3 Kohtuotsuse põhjendused

1. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik kinnitas kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ka kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
3. Liiklusseaduse § 131 lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 kohaselt kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud, a) kui sõiduk on varustatud analoogsõidumeerikuga, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata või kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. LS § 212 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt teiste tööde tööaja käsitsi salvestuslehtedele või väljatrükile kandmata või digitaalsesse sõidumeerikusse manuaalselt sisestamata jätmise eest. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Janar Sikka talle etteheidetava väärteo toime pani. Väärteoasja materjalidele lisatud „Juhi puuduvad andmed“ koopiast (tl 13) nähtub, et ajavahemikel 29.09.2020 kella 20.35st kuni 02.10.2020 kella 06.40ni ning 12.10.2020 kella 16.29st kuni 13.10.2020 kella 06.45ni kaart oli väljas ning juhikaardile ei olnud kantud andmeid puhkeaja kohta. Samuti ei olnud Janar Sikkal esitada salvestuslehti või muid seaduslikke dokumente antud ajavahemike kohta. Järelikult on õige kohtuvälise menetleja hinnang selle kohta, et Janar Sikka on rikkunud liiklusseaduse § 131 lg 1 ning EL määruse nr 165/2014 art 34 lg 3 nõudeid ning realiseerinud sellega LS §-s 212 toodud väärteo objektiivse koosseisu. Väärteo toimepanemist menetlusalune isik ka tunnistab.
4. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Janar Sikka on pannud LS §-s 212 sätestatud väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis

§ 18

lg 3 mõttes.

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Janar Sikka, töötades OÜ-s C veoautojuhina, pidi olema teadlik kohustusest kasutada sõidumeerikut nõuetekohaselt, kuna siiani on ta seda nõuetekohaselt teinud ning ka möönma, et jättes sõidumeerikule vajalikud andmed nõuetekohaselt sisestamata, paneb ta toime väärteo. Janar Sikka on väärteootsuses antud ütlustes kinnitanud, et ta unustas eelnimetatud ajavahemikel sisestada puhkeaja andmed, seega ei olnud ta teo toimepanemise hetkedel teadlik väärteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest. Olnuks Janar Sikka 29.09.2020 kell 20.35 kuni 02.10.2020 kell 06.40ni ja 12.10.2020 kell 16.29 kuni 13.10.2020 kella 06.45ni hoolsam ja kohusetundlikum ning sisestanud sõidumeerikule vajaminevad andmed, saanuks ta rikkumise toimepanemist vältida. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Janar Sikka pani LS § 212 järgi kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest. 7. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Janar Sikka teos ei esine. Janar Sikka oli väärteo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning on seda ka käesoleval ajal. Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu 4 hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Janar Sikka on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 212 järgi. 8.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 212 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Seega peaks Janar Sikkale LS § 212 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 – 100 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras Janar Sikkale LS § 212 järgi karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Järelikult on kohtuvälise menetleja poolt Janar Sikkale määratud rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra. Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning Janar Sikka pani väärteo toime hooletusest, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd suureks pidada. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja selles, et käesoleva väärteo puhul ei ole tegemist vähetähtsa rikkumisega. Nagu ka kohtuväline menetleja kaebusele esitatud seisukohas välja tõi, kui juht jätab oma eelnevad tegevused sõidumeerikusse sisestamata ning ei esita ka muid seaduslike dokumente antud ajavahemike kohta, on kontrolli teostaval ametnikul väga raske või pea võimatu kohapeal kontrollida, et kas juht on väsinud ja võib olla ohtlik teistele liiklejatele oma võimaliku väsimusseisundiga. Seega ei saa rikkumist pidada vähetähtsaks, vaid sellesse tuleb suhtuda samasuguse tõsidusega, nagu teistesse liiklusrikkumistesse. Samas on Janar Sikka ise tunnistanud, et unustas andmed sõidumeerikule lisamast ning karistusregistrist nähtuvalt ei ole ta seda enne ega ka pärast käesolevat rikkumist teinud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus Janar Sikka süü suurust keskmisest väiksemaks. Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesoleval juhul ei esine

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Küll aga võtab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga karistust kergendava asjaoluna arvesse, et Janar Sikka tunnistas nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses enda süüd, mis tingis muuhulgas juba kohtuvälise menetleja poolt alla sanktsiooni keskmise määra rahatrahvide määramise. Lisaks on Janar Sikka nii kohtuvälise menetleja otsuses antud ütlustes kui ka kohtule esitatud kaebuses oma teo toimepanemist kahetsenud ning lubanud edaspidi olla tähelepanelikum. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja on kaebuses välja toonud, et varasemad karistused tal puuduvad. Karistusregistri andmete kohaselt on Janar Sikka karistusregistrisse kandmata isik, mis tähendab, et varasemad karistused tal puuduvad. Seega ei ole menetlusalune isik enne käesolevat tegu pannud toime süütegusid, sealhulgas samalaadseid väärtegusid ning peale kohtuvälise menetleja otsust on Janar Sikka liikluses käitunud õiguskuulekalt, tal puuduvad väärteokaristused ka peale käesoleva väärteo toimepanemist. Kohtu hinnangul võib eeltoodust järeldada, et Janar Sikka näol ei ole tegemist liiklusnõudeid järjepidevalt rikkuva isikuga, vaid 5 ühekordse eksimusega ning isik on juba käesolevaks ajaks teinud oma teost järeldused ning edaspidi hoidunud samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. Kohtu hinnangul on Janar Sikkale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tema süü suurust, süü tunnistamist kohtuvälises menetluses ja kohtus ning kehtivate karistuste puudumist arvesse võttes liiga suur. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 40 trahviühikut summas 160 eurot ei ole vajalik selleks, et menetlusalusele isikule tuleks edaspidi liikluses meelde temal lasuvate kohustuste täitmise vajalikkus, vaid tema käitumist edaspidi liikluses kohusetundlikuks ja õiguskuulekaks käitumiseks saab mõjutada ka olulisemalt väiksema rahatrahvi mõistmisega. Rahatrahvi tasumise ajatamist ei pea kohus väiksema rahatrahvi määramise puhul vajalikuks. 9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus Janar Sikka kaebuse osaliselt ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 21.10.2020 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,20,005563 mõistetud karistuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Janar Sikkale LS § 212 järgi karistuseks rahatrahvi 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 6