) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Plus Capital esitas 29.04.2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 21.07.2020 hagi S R (R) vastu võla nõudes. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja S. Ranna vahel 11.02.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 4511506 ja 11.02.2016 osamaksetega vara müügilepingu alusel esitatud ja tasumata 01.05.2016 arve nr 2015264718, 01.06.2016 arve nr 2015527944, 01.07.2016 arve nr 2015749613 ja 01.08.2016 arve nr 2016003484. Harju Maakohtu 08.09.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. 3.
lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 4. Kohus kasutas talle teadaolevate andmete alusel ära kõik mõistlikud võimalused kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega
lg 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 2 13.01.
lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.
lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud 6. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (koos käibemaksuga) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 7.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda esitatud hagilt riigilõivu 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. 8. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 9. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga), on Riigikohtu praktika kohaselt mõistlik (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada (
lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.