← Eesti

2-12-23316/113

Obsah (5)§ 175§ 173§ 177§ 172§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Ingrid Puurvee Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-23316 Tsiviilasi A T k

§-le 175. Kohus küsis võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamisel ning korraldas 04.02.2020 istungi kohustustest vabastamise menetluses otsuse tegemiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§-le 175. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus saatis kirja võlausaldajatele nende seisukoha saamiseks. Võlausaldaja Holm Bank vastas kohtunõudele, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldajad Swedbank Liising AS ja Swedbank AS teatasid, et kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada või alternatiivselt jätta kohustustest vabastamata. Luminor Bank AS soovib, et võlgnik jäetaks kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendataks kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldajad AS SEB Pank, Telia Eesti AS, Maksu- ja Tolliamet on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldajad kohtutäitur Elin 2 Vilippus ning Bigbank jätavad kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Teised võlausaldajad kohtule oma seisukohta ei esitanud. Usaldusisik T R nõustub ja leiab, et põhjendatud on A T vabastamine kohustustest ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine. (tlk 101) 04.02.2020 toimunud istungil osalesid võlgnik, usaldusisik ning Swedbank AS ning Swedbank Liising AS esindaja Britt Kärbis. Võlausaldaja jäi seisukohale, et kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada, sest võlgniku sissetulekud on suurenenud.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt

§ 175

lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

§ 173

lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks

§ 175

lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Võlgnik on kohtu hinnangul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning ei ole varjanud oma tulusid ning vara. Usaldusisik andis kohtule teada, et võlgnik on registreerinud ennast füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) „xxxx“ ning on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Ettevõtmiste esimene aasta

(2018)oli raske ja tegevus FIE-na tõi raamatupidamislikult kahjumi kokku 11 883,60 eurot. 2019 aasta on olnud juba edukam ning FIE majandustegevus on jõudnud 1070,46 euroga kasumisse. Tulutoovama töö leidmisel on takistuseks olnud ka A T tervislik seisund. Vaatamata sellele on võlgnik tegelenud tulutoova tegevusega, millest 75 % on kantud usaldusisiku konto kaudu vastavalt kohtumäärusele võlausaldajatele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKo 05.06.2013 lahend tsiviilasjas 3-21-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et kui võlgnikul on mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku 3 karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks ei saa pidada seda, et võlgnik ei ole leidnud võlausaldajate ootustele vastavat töökohta. Kohus leiab, et A T on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A T tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb Talvo Rüütelmaa usaldusisiku kohustustest vabastada.

§ 175

lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik.

§ 175

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 176

lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.