1-19-7747/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-7747 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2021 määrus Ülar Vainole Tartu Maakohtu
3. septembri 2019 otsusega ja tingimisi ennetähtaegselt vabastamise seisuga kandmata jäänud karistuse KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ülar Vaino (isikukood 38208172723), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 30.09.2019 otsusega karistati Ülar Vainot KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 järgi arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning arvestati Ü. Vainole mõistetud vangistuse algust alates 29.09.2019, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohtuotsus jõustus 16.10.
7. Tartu Maakohtu 24.08.2020 määrusega, mis jõustus 09.09.2020, vabastati Ü. Vaino mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, katseajaga kuni 29.03.
8. Katseaja jooksul oli Ü. Vaino kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 8 alusel määrati Ü. Vainole katseajaks täiendavad kohustused. KarS § 75 lg 4 aluselt kohustati Ü. Vainot registreerima ennast 1 kuu jooksul pärast vabanemist riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“, et hinnata vajadust läbida alkoholismivastane sõltuvusravi ja vajadusel läbima ravi.
9. 08.02.2021 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Ü. Vainole mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks.
10. Tartu Maakohtu 22.02.2021 määrusega pöörati täitmisele Ü. Vainole mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 6 kuud 20 päeva vangistust. Ü. Vainole saadab kohus pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 4.
11. Ü. Vaino kriminaalhooldus algas registreerimiskohustuse ning alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Süüdimõistetu vabanes vanglast 09.09.2020 ja oli kriminaalhooldaja juurde oodatud 17.09.2020, kuhu ta ei ilmunud. Enda sõnul oli ta haigestunud, kuid kodukülastusel selgus tegelik põhjus, milleks oli alkoholi tarvitamine. Järgmine rikkumine fikseeriti juba 20.09.
12. Mõlemale reageeris kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatusega. Pärast seda pöördus Ü. Vaino alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Süüdimõistetu tunnistas alkoholiprobleemi, kuid ravi alustamiseks motivatsioon puudus. Kolmanda alkoholi tarvitamise keelu rikkumise pani kriminaalhooldusalune toime 11.01.2021, ajal, mil ta oli alustanud juba ka sotsiaalprogrammi läbimist. Alles pärast kolmandat rikkumist pöördus süüdimõistetu kriminaalhooldaja suunamisel tagasi alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“. 4.
13. Ü. Vaino peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine. Kui kohus 12.08.2020 süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamist arutas, lubas Ü. Vaino alkoholiprobleemiga tegeleda. Väidetavalt mõistis ta, et peab alkoholi tarvitamise lõpetama. Lisaks märkis Ü. Vaino, et mitu tema tuttavat on alkoholismi tagajärjel surnud, mis on ka tema suhtumist muutnud. Tagantjärgi on selge, et süüdimõistetu soovis vaid tagada vabadusse pääsemise ning tema lubadused oli paljasõnalised. Maakohus oli veendunud, et süüdimõistetu ei saa siiani aru temal esineva alkoholiprobleemi tõsidusest. Kuigi ta on taas ravile pöördunud, on see ilmselt tingitud soovist vältida taas vanglasse sattumist. Varem ei ole süüdimõistetu näinud vajadust muutuseid ette võtta. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole Ü. Vaino soov alkoholi tarvitamisest loobuda samuti siiras. 4.
14. Kuigi KarS § 76 lg 7 annab võimaluse valida mitme õigusliku tagajärje vahel, nõustus maakohus kriminaalhooldusametnikuga, et põhjendatud ei ole ükski teine variant peale karistuse täitmisele pööramise. Ü. Vainole oli teada, et karistuse kandmiseks vabaduses tuleb tal täpselt täita kõiki kohtu määratud nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusalune ei ole suutnud või soovinud seda teha. Uute lisakohustuste määramine ei oleks sellisel juhul otstarbekas ja poleks ka võimalik, kuna ka tema katseaeg lõppeb juba 29.03.
15. Karistuse eesmärke on Ü. Vaino puhul võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega. Määruskaebus
16. Tartu Maakohtu 22.02.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Ü. Vaino, kes palub veel asjaolusid kaaluda ning esitab küsimuse, kas on ikka vaja karistus täitmisele pöörata. Ü. Vaino toob välja, et tema ainus probleem oli see, et ta aegajalt tarvitas alkoholi ja jäi ka vahele. Muus osas täitis tingimusi korrapäraselt. Kriminaalhooldaja ja kohtu arvamus sellest, et Ü. Vaino ei ole valmis oma probleemiga tegelema, on oletuslik. Ü. Vaino on tõesti pöördunud arsti vastuvõtule ning toob välja alkoholist loobumise edasise käigu. Ambulatoorse raviga on süüdimõistetu nõus, sest leiab, et alkoholism on üks raskeimaid haigusi. Tal on lähedased ja sõbrad, kes teda toetavad ning ta soovib ravi läbida vabaduses. Ü. Vaino toob välja, et ta ei ole suur kurjategija. Sõbra lahkumine tänu alkoholile, kellel oli sama haigus nagu ka süüdimõistetul, pani Ü. Vainot tõsiselt mõtlema. Süüdimõistetu sai endale vanaema korteri, mida ta remondib, tal ei ole seetõttu igavust ja ta ei mõtle alkoholile. Ü. Vaino vanemad on haiged ning ta peab neid vahel aitama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 2
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas.
18. Määruskaebuses ei vaidlustata rikkumiste toimepanemist, kuid leitakse, et vangistusse asumisel ei ole mõtet, sest süüdimõistetu vajaks ravi ning tegelikkuses on süüdimõistetu saanud aru, et ta vajab ravi ning tegeleb sellega. Kuna ringkonnakohus nõustub, et Ü. Vaino suhtes on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud, siis maakohtu põhjendusi selles osas veelkord üle ei korrata. Selliseks korduseks ei anna alust ka määruskaebuses väljatoodu, et vangistus ei ole vajalik. Sisuliselt leitakse määruskaebuses, et põhjendatud on karistus jätta täitmisele pööramata, sest Ü. Vaino on ravile pöördunud. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 7, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega, kui kohus leiab, et süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi ja ei järgi kontrollnõudeid on kohtul mitmeid variante, s.o määrata täiendavaid kohustusi, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Praegusel juhul valis maakohus rangeima meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise, mis on ka ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Tegemist ei ole süüdimõistetul ühe rikkumisega, vaid süüdimõistetu on korduvalt kriminaalhoolduse ajal tarvitanud alkoholi. Süüdimõistetule ei ole mitte mingisugust mõju avaldanud asjaolu, et kriminaalhooldaja ei ole koheselt esitanud erakorralist ettekannet, vaid on koostanud süüdimõistetule ka kirjalikke hoiatusi. Süüdimõistetule on seega korduvalt vastu tuldud ja oli antud võimalus näidata, et ta on muutunud. Käesoleval ajal, kus süüdimõistetu on taas asunud rikkuma talle määratud kohustust, näitab, et süüdimõistetu ei saa aru, mida tähendab kriminaalhooldus, talle määratud nõuded ja pandud kohustused. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi kanda karistusi vabaduses, sh on teda ennetähtaegselt vabastatud karistuse kandmiselt, kuid see ei ole pannud süüdimõistetut oma käitumist muutma. Tutvudes ka maakohtuistungi protokolliga, nähtub, et tegelikkuses ei saa süüdimõistetu aru, et tal tuleb täita kõiki kohustusi korraga nõuetekohaselt. See ei tähenda, et ta võiks rikkuda alkoholi tarvitamise keeldu, kui registreerimiskohustust täidab ta nõuetekohaselt. Alkoholi tarvitamise keeld on absoluutne, mitte et siis, kui vahele ei jää võib alkoholi tarvitada. See, et süüdimõistetu ei ole uusi kuritegusid toime pannud, on muidugi positiivne, kuid alkoholi tarvitamise keeldu see siiski ei õigusta. Eriti kummastav on süüdimõistetu poolt maakohtu istungil välja toodu, et kohe pärast vabanemist ta jooma ei läinud, 8 päeva võttis aega. Tegemist ei ole positiivse asjaoluga, millele tähelepanu juhtida. Sisuliselt tahetakse lihtsalt, et süüdimõistetule antakse veel üks võimalus, kuid süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et see ei ole käesoleval ajal enam põhjendatud. Samuti on süüdimõistetu oma korduva alkoholi tarvitamisega, seda ka peale ennetähtaegset vabastamist näidanud, et teda ei saa usaldada, sest ta on koguaeg lubanud alkoholist loobuda, kuid reaalseid samme püüab justkui astuda alles siis, kui karistuse täitmisele pööramine on reaalne.
19. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
20. veebruari 2021 määruse muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 3 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 4