Obsah (11)
§ 3101§ 310§ 291§ 180§ 179§ 175§ 313§ 258§ 143§ 126§ 337KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurörid Tartu Maakohus 20.mai 2020 Võru kohtumaja Põlvas, Võ
§ 3101
ja VÕS § 1055 lg 1 alusel lähenemiskeeld xxxxxxx xxxxxx suhtes 2 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest 13.12.2019, sealhulgas keelates tal suhelda xxxxxxx xxxxxxxx nii otseselt kui ka kõigi sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jm), 2
(14)keelates tal läheneda xxxxxxx xxxxxxx lähemale kui 20 meetrit, samuti tulla tema töökohta, rikkus tahtlikult korduvalt kohtuotsusega sätestatud kohustust: 1) 21.12.2019 kella 23.30-24.00 paiku läks kannatanu x. xxxxxxx töökoha xxxxxxxxxxxxxxx xx puhkeruumi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus võttis ära x. xxxxxxx telefoni, takistas kannatanul ruumist lahkumist seistes väljapääsudele ette, lubas kannatanu endaga kaasa võtta, tekitades kannatanule oma käitumisega hirmutunde J. Ivaru poolse võimaliku vägivalla suhtes ja lähenes x. xxxxxx asukohale lähemale kui 20 meetrit. x. xxxxxx oli alust karta J. Ivaru poolset vägivalda, kuna J. Ivaru on varasemalt x. xxxxxx füüsiliselt väärkohelnud; 2) 05.01.2020 kella 11.17 paiku saatis telefoninumbrilt nr xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx telefoninumbrile nr xxxxxxxx sõnumi, rikkudes sidepidamisvahendi kaudu suhtlemiskeeldu; 3) 17-18.01.2020 Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas ööklubis Life lähenes xxxxxxx xxxxxxx asukohale klubis korduvalt vahemikus 17.01.2020 kella 23.30-st kuni 18.01.2020 kella 01.00-ni lähemale kui 20 meetrit; 4) 02.02.2020 kella 18.23 paiku saatis telefoninumbrilt nr xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx telefoninumbrile nr xxxxxxxx sõnumi, rikkudes sidepidamisvahendi kaudu suhtlemiskeeldu; 5) 02.02.2020 kella 18.27 paiku saatis telefoninumbrilt nr xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx telefoninumbrile nr xxxxxxxx sõnumi, rikkudes sidepidamisvahendi kaudu suhtlemiskeeldu; 6) 02.02.2020 kella 18.47 paiku saatis telefoninumbrilt nr xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx telefoninumbrile nr xxxxxxxx sõnumi, rikkudes sidepidamisvahendi kaudu suhtlemiskeeldu; 7) 02.02.2020 kella 19.02 paiku saatis telefoninumbrilt nr xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx telefoninumbrile nr xxxxxxxx sõnumi, rikkudes sidepidamisvahendi kaudu suhtlemiskeeldu; 8) 02.02.2020 kella 19.29 paiku saatis telefoninumbrilt nr xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx telefoninumbrile nr xxxxxxxx sõnumi, rikkudes sidepidamisvahendi kaudu suhtlemiskeeldu; 9) järgnes 02.02.2020 õhtul sõiduautoga VW Touran registreerimismärgiga xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx juhitud sõiduautole, milles viibis xxxxxxx xxxxx, blokeeris auto kella 20.30 paiku Põlvamaal Põlva vallas Nooritsmetsa külas metsavahelisel teel, läks auto kõrvalistuja poolse ukse juurde ja avas selle, s.o. lähenes xxxxxxx xxxxxx asukohale lähemale kui 20 meetrit. Oma tegevusega pani Janek Ivaru toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, s.o KarS § 331-2 järgi (kohtule esitatud süüdistusaktis ekslikult märgitud KarS § 331-3, millise vea prokurör eelistungil parandas) kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav ei tunnista ennast süüdi süüdistuses viimasena märgitud teo toimepanemises. Ülejäänud süüdistuse osas tunnistab Janek Ivaru ennast süüdi. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud süüdistusaktis viimasena märgitud teo osas. Ülejäänud osas kaitsja süüdistust ei vaidlusta, kuid palub arvestada Janek Ivaru käitumisele hinnangu andmisel ka kannatanu enda käitumist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas 21.12.2019 kannatanule lähenemine xx xxxxxxxxxxxxxxx puhkeruumis Tartu Maakohtu 25.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8390 (tl 57-61) on Janek Ivaru (edaspidi J. Ivaru) süüdi mõistetud xxxxxxx xxxxx (edaspidi x. xxxxxx) ahistava jälitamise eest. Ühtlasi on kohus
§ 310-1 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel J. Ivarule kohaldanud 3
(14)lähenemiskeeldu x. xxxxxx suhtes 2 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest järgmistel tingimustel: keelata J. Ivarul suhelda x. xxxxxx nii otseselt kui ka kõigi sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jm); keelata J. Ivarul läheneda x. xxxxxxx lähemale kui 20 meetrit, samuti tulla tema elukohta ja töökohta; juhuslikul kohtumisel x. xxxxxxxx on J. Ivaru kohustatud viivitamatult x. xxxxxxx eemalduma vähemalt 20 meetri kaugusele; erandina lubada otsene suhtlemine J. Ivarul x. xxxxxxxx nende ühise lapse xxx xxxxx ühise hooldusõiguse teostamiseks, kuid antud suhtlus on lubatud ainult lastekaitsetöötaja juuresolekul. Tartu Maakohtu otsus jõustus 13.12.
- J. Ivaru vabanes vangistuse kandmisest 10.12.
- Asjas ei ole sisulist vaidlust selle üle, et süüdistatav ja kannatanu on endised elukaaslased, kellel on ka ühine laps. Et J. Ivaru on tema endine elukaaslane, kellega kooselu on umbes poolteist aastat tagasi lõppenud, on kannatanu x. xxxxx kinnitanud kohtueelses menetluses 23.12.2019 ja 03.02.2020 toimunud ülekuulamiste käigus. Kuna kannatanu kohtuistungil keeldus ütluste andmisest, on kohus prokuröri taotlusel ja
§ 291
lg 1 p 2 alusel tõendina vastu võtnud kannatanu kohtueelse menetluse käigus antud ütlused, mis sisalduvad 23.12.2019 ja 03.02.2020 kannatanu ülekuulamiste protokollides (tl-d 75-80). Kuigi viimati nimetatud protokolli on ülekuulamise kuupäevana märgitud 03.02.2019, on tegemist ilmselge eksitusega. Kannatanu on ülekuulamise käigus ütlusi andnud 2020 alguses toimunud sündmuste kohta. Seega ei saanud ülekuulamine toimuda 2019 veebruaris. Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et kannatanu ütluste andmisest keeldumine kohtuistungil ei välista tema kohtueelse menetluse käigus antud ütluste tõendina kasutamist, arvestades muidugi
§-s 15 lg 3 sätestatut. 23.12.2019 ja 03.02.2020 kannatanu ülekuulamiste protokollidest nähtuvalt on õigust keelduda ütluste andmisest kannatanule selgitatud ka kohtueelse menetluse käigus, kuid siis on kannatanu soovinud ütlusi anda. Et kannatanu on tema endine elukaaslane, kellega kooselu on lõppenud ja neil on ühine laps xxx xxxxxx, ei vaidlustanud kohtuistungil ka J. Ivaru ise. Rahvastikuregistri andmete väljatrükk (tl 71) tõendab, et J. Ivarul on laps xxx xxxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxx. Tõendid (süüdistatava ja kannatanu ütlused) on kattuvad selles, et süüdistuses märgitud ajal, s.o 21.12.2019 hilisõhtul kella 23.30-24.00 paiku läks J. Ivaru kannatanu x. xxxxxx töökohta xxxxxxxxxxxxxxx xx lautade juurde ja kohtus lauda puhkeruumis kannatanuga. x. xxxxxxx kohtueelses menetluses 23.12.2019 antud ütluste kohaselt 21.12.2019 õhtul tööl olles xxxxxxxxxxxxxxx xx ühes laudas nägi ta kella 22.30-23.00 paiku ümber lauda kõndivat J. Ivarut. Veidi hiljem nägi ta J. Ivarut liikumas tee poole. Kui x. xxxxx helistas 23.16 ajal J. Ivarule, küsimaks, mis viimane teeb, vastas J. Ivaru, et tuleb tagasi ja tahab x. xxxxxxx rääkida. x. xxxxxx vastas, et J. Ivaru ei tuleks. x. xxxxx läks seejärel lautade vahelisse puhketuppa, lukustas ukse, kustutas tule ja viskas diivanile pikali. Äkki tundis ta, et keegi on kuskil. Tuld põlema pannes leidis x. xxxxx J. Ivaru dušširuumi ja sauna vahepealt. x. xxxxx käskis J. Ivarul lahkuda. J. Ivaru järgnes kannatanule puhkeruumi ja haaras kannatanu telefoni, lubades selle puruks lüüa. Kui x. xxxxx proovis ukse või rõdu kaudu väljuda, tuli J. Ivaru talle ette ja lubas kannatanu endaga kaasa võtta. J. Ivaru takistas kannatanul puhkeruumist väljuda umbes poole tunni vältel. Kannatanu kartis, et J. Ivaru võib tema suhtes füüsilist vägivalda kasutada. Mingil ajal andis J. Ivaru telefoni tagasi ja läks ära. x. xxxxx oli endast väga väljas. Kella 00.03 ajal saatis x. xxxxx sõbranna xxxxxx xxxxxxxx (edaspidi x. xxxxxxxx) sõnumi, et ta appi tuleks, kuid viimane ei reageerinud. Kella kahe ajal läks kannatanu töölt ära, kuna närvid ei pidanud vastu. Süüdistatava J. Ivaru ütluste kohaselt tekkis 2019 detsembris x. xxxxx arusaamatus selles osas, mida J. Ivaru oli kannatanu käitumise kohta teada saanud. J. Ivaru helistas x. xxxxx, et tuleb viimase juurest läbi. x. xxxxx ütles, et mis sa ikka tuled. J. Ivaru läks kannatanu töökoha puhkeruumi. x. 4
(14)xxxxx tuli, keeras ukse lukku ja viskas pikali. Mõne ajast pärast x. xxxxx tõusis uuesti üles. J. Ivarut nähes küsis kannatanu naerdes temalt, et mis sa siin teed. J. Ivaru tõmbas kannatanul telefoni käest, et mingit numbrit vaadata. Süüdistatav x. xxxxx ruumist lahkuda ei takistanud. Seega on kannatanu ja süüdistatava ütlused kooskõlas selles, et süüdistatav läks ühel 2019 detsembrikuu hilisõhtul kannatanu töökohta xx xxxxxxxxxxxxxxx ja neil tekkis seal lauda puhkeruumis konflikt. Kuigi süüdistatava väitel toimus tema suhtlus kannatanuga üsna rahumeelselt, tuleneb kannatanu ütlustest, et viimane oli J. Ivaru töökohta ilmumisest väga häiritud. Kannatanu kinnitusel tundis ta hirmu. Kannatanu kinnitusel võttis J. Ivaru tal telefoni mingiks ajaks käest, mida pole eitanud ka süüdistatav ise. Kuigi süüdistatav on eitanud kannatanu ruumist lahkumise takistamist ja ähvardust kannatanu endaga kaasa võtta, loeb kohus kannatanu ütlustega tõendatuks, et J. Ivaru takistas tal ka ruumist lahkumist. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendavad asjaolud, et kannatanu on kesköö paiku kutsunud teist isikut, s.o x. xxxxxxxx appi ning kannatanu läks keset ööd töölt koju, kus tema seisundit nägi tema tütar xxxxx xxxxx (edaspidi x. xxxxx), kellele ka kannatanu rääkis laudas juhtunust. Kannatanu väidet ööl vastu 22.12.2019 sõnumi saatmisest x. xxxxxxxx kinnitab ka fototabel 14.02.2020 tunnistaja x. xxxxxxxx ülekuulamise käigus tema telefonist tehtud fotoga (tl 40), millest nähtub, et 22.12.2019 kell 00.03 on xxxxxxx nimeline isik saatnud sõnumi tekstiga „Tule appi“, „Ruutu“. Edasine suhtlus on toimunud juba 22.12.2019 päevasel ajal ega ole puutumuses käesoleva asjaga. Ka tunnistaja x. xxxxxxxx ütluste kohaselt x. xxxxx saatis talle 2019 detsembris sõnumi, et tule appi. Hiljem x. xxxxx ka helistas. x. xxxxx rääkis, et J. Ivaru olevat lauda saunaruumis olnud. Tunnistaja x. xxxxx ütluste kohaselt tuli ema x. xxxxx 21.12.2019 õhtul varem töölt ära ja oli väga endast väljas. x. xxxxx rääkis, et J. Ivaru käis lauda juures luuramas ja oli hiljem sauna- või pesuruumis. Ema ehmus ja neil läks sõnavahetuseks. J. Ivaru olevat ema telefoni ära võtnud, mille andis küll hiljem tagasi, välisukse lukku pannud ning ähvardanud x. xxxxx kaasa võtta ja surnuks sõita. Tunnistaja x. xxxxx ütlustest tuleneb, et kannatanu rääkis tunnistajale oma töökohal juhtunust lühikest aega peale vaidlusalust sündmust sarnaselt sellele, kuidas kannatanu on J. Ivaru käitumist kirjeldanud ka oma kohtueelses menetluses antud ütlustes. Selline kattuvus suurendab kohtu hinnangul kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kannatanu väidet, et J. Ivaruga kokku saamine oma töökoha puhkeruumis viis teda väga endast välja, kinnitavad samuti tunnistaja x. xxxxx ütlused, mille kohaselt kannatanu koju saabudes oli endast väljas. Kuna tunnistaja x. xxxxx nägi kannatanut küllaltki lühikese aja möödudes kannatanu töökohas juhtunust, võib kohtu arvates asuda seisukohale, et kannatanut viis endast välja J. Ivaru tulek kannatanu töökohta ja seal juhtunu. Kannatanu väitel tekitas J. Ivaru tulek tema töökohta kannatanule hirmu. Asjaolu valguses, et kannatanu oli endast väljas veel ka koju jõudes, võib kannatanu väidet hirmu tundmisest J. Ivaru ees pidada usaldusväärseks. Karistusregistri teatisest nähtub ( tl 46), et J. Ivarut on Tartu Maakohtu 26.06.2018 otsusega nr 1-18-2878 karistatud muuhulgas kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest lähisuhtes. J. Ivaru kohtuistungil kinnitas, et pani kehalise väärkohtlemise toime x. xxxxx suhtes. Ka asjaolu valguses, et J. Ivaru on x. xxxxx varem kehaliselt väärkohelnud, teeb eluliselt usutavaks kannatanu väite, et ta kartis J. Ivarut ka 21.12.2019 hilisõhtul. Tulles 21.12.2019 hilisõhtul x. xxxxx töökohta, rikkus J. Ivaru tahtlikult Tartu Maakohtu 25.11.2019 otsusega kindlaksmääratud lähenemiskeeldu, mille kohaselt oli J. Ivarul kannatanu töökohta tulek keelatud ja keelatud kannatanule läheneda lähemale kui 20 meetrit. Nii kannatanu kui J. Ivaru ütlustest tuleneb, et lauda puhkeruumis J. Ivaru lähenes kannatanule kindlasti lähemale kui 20 meetrit. Asjaolu, et J. Ivaru võttis kannatanult mingil ajal käest mobiiltelefoni, annab alust 5
(14)järelduseks, et J. Ivaru oli mingil ajal isegi vahetult kannatanu juures. Süüdistatava kinnitusel on kannatanu x. xxxxx ka ise J. Ivaruga kontakti otsinud. Ükskord kutsus x. xxxxx teda oma töökohta appi kadunud võtit otsima. Ka on olnud kannatanuga suhtlemist lapse teemal, et ei ole lastekaitsetöötajat vaja, kuna saavad omavahel hakkama. Samuti on J. Ivaru pannud x. xxxxx elukohas tapeeti, pannud mööblit kokku, käinud seal kohvi joomas, viinud kannatanule toitu ja jooke, kinkinud talle lilli ja sõrmuse. Et peale J. Ivaru vanglast vabanemist on x. xxxxx ka ise J. Ivaruga kontakti otsinud, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja x. xxxxx. Tunnistaja x. xxxxx ütluste kohaselt on emal J. Ivarule helistades olnud juttu ühisest lapsest. J. Ivaru on kannatanu elukohas käinud kohvi joomas. Tunnistaja x. xxxxx on ka kuulnud, et J. Ivaru käis kannatanu elukohas tapeeti panemas. Süüdistatava ja tunnistaja x. xxxxx ütluste alusel loeb kohus tõendatuks, et peale lähenemiskeelu kohaldamist on teatud juhtudel ka kannatanu süüdistatavaga kontakti otsinud ja kasutanud J. Ivaru teeneid, samuti on süüdistatav viibinud kannatanu elukohas. Seega tuleb nentida, et mõningatel juhtudel on kannatanu aktsepteerinud J. Ivaru endale lähenemist. Ent kohtu arvates ei ole millegagi tõendatud, et J. Ivaru 21.12.2019 hilisõhtul kannatanu töökohta tulek toimus kannatanu nõusolekul. Kannatanu ütlustest tuleneb, et lauda juurde tulnud J. Ivaruga telefonitsi rääkides ta just palus J. Ivarul mitte tulla. Ka kannatanu käitumine puhkeruumi tulles (ukse lukustamine, pikali heitmine) viitab sellele, et kannatanu ei oodanud sel õhtul J. Ivarut külla. Et tal oleks olnud kannatanu eelnev nõusolek viimase töökohta minna, pole sõnaselgelt kinnitanud ka süüdistatav ise. 05.01.2020 kannatanule sõnumi saatmine Kannatanu kohtueelses menetluses 03.02.2020 antud ütluste kohaselt saatis J. Ivaru mingil ajal talle sõnumi, kus andis teada, et kavatseb ennast ära tappa. Kannatanul endal seda sõnumit alles ei ole, kuid see on alles tütrel. Tunnistaja x. xxxxx ütluste kohaselt sai ema J. Ivarult 5. jaanuaril sõnumi, et ta armastab teda ja ta poob ennast üles. Tunnistaja ja kannatanu kirjeldatud sisuga sarnase sõnumi olemaolu tõendab fototabel tunnistaja x. xxxxx 03.02.2020 ülekuulamise käigus tema telefonist tehtud fotoga (tl 39). Fotolt nähtub, et pühapäeval, 05. jaanuaril kell 11.17 on numbrilt +xxx xxxxxxxx saabunud sõnum sisuga „xxxxxxx kallis armastan ainult sind võtan entalt elu ma ei suuda ilma sinuta kauksi maia juures“. Et ta on kannatanule saatnud sõnumeid, sealhulgas ka süüdistuses märgitud 05.01.2020 sõnumi, ei eitanud kohtuistungil ka J. Ivaru. Seega on tõendid (kannatanu ütlused, süüdistatava ütlused ja fototabelis esitatu) kattuvad asjaolus, et 05.01.2020 saatis J. Ivaru kannatanule süüdistuses märgitud sõnumi. Saates 05.01.2020 kannatanule süüdistuses märgitud sõnumi, rikkus J. Ivaru tahtlikult Tartu Maakohtu 25.11.2019 otsusega kindlaksmääratud lähenemiskeeldu, mille kohaselt oli J. Ivarul keelatud suhelda x. xxxxx ka kõigi sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jm). Kuigi 05.01.2020 sõnumis on süüdistatav avaldanud kannatanule armastust ja pole kannatanut solvanud (nagu mõnedes järgnevates sõnumites, millel kohus peatub edaspidi), ei tee sõnumi sisu olematuks lähenemiskeelu rikkumist.
§ 310-1 lg 1 kohaselt kohaldab kohus lähenemiskeeldu üksnes kannatanu taotlusel.
Eelmises kriminaalasjas lähenemiskeelu kohaldamise taotlemine viitab sõnaselgelt asjaolule, et kannatanu ei soovi lähedasi suhteid J. Ivaruga. 17.01.-18.01.2020 kannatanule lähenemine ööklubis Life 6
(14)Kannatanu kohtueelses menetluses 03.02.2020 antud ütluste kohaselt viibis ta koos tütre xxxxx, sõbranna xxxxxx ja veel paari isikuga Lifes. Kella 23.30 paiku tuli sinna purjus J. Ivaru, kes hakkas kogu aeg nende laua juures käima. J. Ivaru mõnitas x. xxxxx ja ülbitses. J. Ivaru rääkis, kui kehv ema x. xxxxx on ja et xxx nutab üksi kodus. J. Ivaru käis kannatanu laua vahet kuni kannatanu lahkumiseni umbes kella 01.00 paiku. Tunnistaja x. xxxxxxxx ütluste kohaselt viibis ta 17.01.2020 õhtul koos x. xxxxx ja teiste isikutega ööklubis Life. J. Ivaru tuli nende lauda, hakkas karjuma ja x. xxxxx vaidlema, et miks viimane peol on ja kodus lapsega pole. J. Ivaru ei läinud palumise peale ära. x. xxxxx läks ise ära. Tunnistaja x. xxxxx ütluste kohaselt viibis ta 17.01.2020 öösel koos ema ja teiste isikutega (sh x. xxxxxxxx) ööklubis Life. J. Ivaru tuli nende juurde ema sõimama, et miks viimane siin on, kui last peab vaatama. J. Ivaru istus x. xxxxxxxx kõrvale, emaga vastamisi, viimasest 1 meetri kaugusele. Emale ei meeldinud xxx sealolek ja ema läks ise ära. Süüdistatava J. Ivaru ütluste kohaselt kutsus õepoeg teda ööklubisse Life. Klubisse sisenedes nägi ta x. xxxxx. Juttu läks J. Ivaru ajama aga x. xxxxxxxx. Seda J. Ivaru x. xxxxx ütles, et kuidas ta nüüd vaba päeva sai, kui päeval oli jutt, et kannatanul pole vaba aega. Seega on tõendid (kannatanu x. xxxxx, tunnistajate x. xxxxx ja x. xxxxxxxx ütlused, süüdistatava J. Ivaru ütlused) kattuvad asjaolus, et 17.01.2020 hilisõhtul ja ööl vastu 18.01.2020 kohtusid süüdistatav ja kannatanu Põlva vallas Mammaste külas asuvas ööklubis Life. J. Ivaru kohtuistungil püüdis rõhutada asjaolu, et ööklubisse tulles ta pigem läks suhtlema x. xxxxxxxx. Samas tuleneb nii kannatanute kui tunnistajate ütlustest, et J. Ivaru pöördus ka vahetult x. xxxxx poole ja muuhulgas oli juttu nende ühisest lapsest. Et ta siiski ka x. xxxxx midagi ütles, möönis kohtuistungil ka süüdistatav ise. Kuna x. xxxxx oli ühes seltskonnas x. xxxxx ja x. xxxxxxxx ja istuti ühises lauas, siis igasugune J. Ivaru lähenemine sellele seltskonnale tähendas ühtlasi ka kannatanule lähenemist ilmselgelt lähemale kui 20 meetrit. J. Ivaru enda ütlusest tuleneb, et ööklubisse tulles ta nägi kannatanut, kuid vaatamata sellele läks ta seltskonna juurde, kus viibis ka x. xxxxx. Seega pole tegemist J. Ivaru juhusliku kannatanu lähedusse sattumisega. Nii kannatanu kui tunnistajate x. xxxxxxxx ja x. xxxxx ütlustest tuleneb, et J. Ivaru ei lähenenud kannatanule üksnes hetkeks, vaid viibis kannatanu läheduses mõnda aega. Seega võis kõnealune sündmus aset leida süüdistuses märgitud ajavahemikul, s.o 17.01.2020 kella 23.30 ja 18.01.2020 kella 01.00 vahel. Lähenedes süüdistuses märgitud ajavahemikul, s.o 17.01.2020 kella 23.30 ja 18.01.2020 kella 01.00 vahelisel ajal ööklubis Life kannatanule, rikkus J. Ivaru tahtlikult Tartu Maakohtu 25.11.2019 otsusega kindlaksmääratud lähenemiskeeldu, mille kohaselt oli J. Ivarul keelatud kannatanule läheneda lähemale kui 20 meetrit. 02.02.2020 õhtul kannatanule sõnumite saatmine Kannatanu x. xxxxx 03.02.2020 ütluste kohaselt hakkas eelmisel õhtul (arvestades ülekuulamise aega, seega 02.02.2020) J. Ivaru alates kella 18.23 talle sõnumeid saatma. Kannatanu esimesele sõnumile ei vastanud ja siis tulid kell 18.27, kell 18.47, 19.02 ja kell 19.29 järgmised. Sellel päeval ei olnud x. xxxxx J. Ivaruga kokkulepet, et viimane toob lapse kannatanule. J. Ivaru ei oleks tohtinud x. xxxxx isegi seoses lapsega sõnumeid saata. Kannatanu väide sõnumite saamisest 02.02.2020 õhtul tõendab ka fototabel 03.02.2020 kannatanu x. xxxxx ülekuulamise käigus tema telefonist tehtud fotoga (tl 81). Fotolt nähtub, et pühapäeval on numbrilt +xxx xxxxxxxx saabunud ajavahemikus 18.23 – 19.29 järgmised sõnumid: kell 18.23 sõnum sisuga „Kebi koju jan j6ab koju ja v6ta telfon vastu“; kell 18.27 sõnum sisuga „Viljanti lähed ise janiqa maza litsil saad küll järel käia akan ka jooma“; kell 18.47 sõnum sisuga „See kes sull s6idab läheb kehvasti otan moostes nii kaua“, kell 19.02 sõnum sisuga „Joon enast täis nääd mis 7
(14)täna teen“, kell 19.29 sõnum sisuga „V6ta koraks vastu“. Fotolt ei ole näha sõnumite kuupäev (märgitud on üksnes pühapäev). Kannatanu on üle kuulatud 03.02.2020, mis oli esmaspäev. Seega eelmine päev oligi pühapäev, mistõttu võib kannatanu ütluste ja fototabelis tooduga lugeda tõendatuks, et tegemist on 02.02.2020 saadetud sõnumitega. 02.02.2020 õhtul süüdistuses loetletud sõnumite saatmist kannatule pole eitanud ka süüdistatav ise. Seega on tõendid kattuvad asjaolus, et 02.02.2020 õhtul saatis J. Ivaru kannatanule süüdistuses loetletud sõnumid. Saates 02.02.2020 x. xxxxx süüdistuses märgitud sõnumid, rikkus J. Ivaru tahtlikult Tartu Maakohtu 25.11.2019 otsusega kindlaksmääratud lähenemiskeeldu, mille kohaselt oli J. Ivarul keelatud suhelda x. xxxxx ka kõigi sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jm). 02.02.2020 õhtul kannatanule lähenemine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kannatanu kohtueelse menetluse käigus 03.02.2020 antud ütluste kohaselt sõitis ta ühel õhtul koos x. xxxxxxxx, xxxxx xxxxx (edaspidi x. xxxxx) ja xxxxx xxxxxxxx autoga ringi. Läksid xxxxxxxxxx poole, kus selgus, et J. Ivaru oli kannatanut juba otsimas käinud. xxxxxxxxxx poolt ära tulles sõitis J. Ivaru autoga neile vastu ja parkis tee kinni. J. Ivaru tuli juhi kõrvalistmel istuva xxxxx juurde, lõi teda ja tahtis välja tirida. x. xxxxxxxx helistas numbrile 112. x. xxxxxxxx ütluste kohaselt oli ta 02.02.2020 õhtul koos x. xxxxx, K. xxxxx ja xxxxx xxxxxxxx külas xxx xxxxxxxx pool. Kui nad hakkasid sealt ära sõitma, tuli vastu J. Ivaru, kes sõitis autoga ette. Tee oli kitsas ja x. xxxxxxxx ei saanud J. Ivaru autost mööda. J. Ivaru tuli auto juurde ja läks juhi kõrvaistmel olevale xxxxx kallale, hakates teda autost välja tõmbama ja öeldes, et ei sõida xxxxxxx ringi. x. xxxxxxxx arvates J. Ivaru teadis, et x. xxxxx on autos. Tunnistaja x. xxxxx ütluste kohaselt joobes oleku tõttu ta vaidlusalust sündmust eriti ei mäleta. Võis olla 02.02.2020, kui ta sõitis autoga ringi. Autot juhtis x. xxxxxxxx, autos olid veel x. xxxxx ja xxxxx. x. xxxxx magas juhi kõrval. Kui x. xxxxx üles ärkas, oli auto nina koos J. Ivaru autoga. J. Ivaru tegi lahti x. xxxxx poolse ukse ja võttis x. xxxxx kinni öeldes, et mis xxxxxxx ringi sõidad. Tunnistaja xxx xxxxxxx ütluste kohaselt käisid ühel õhtul xxxxxxx, xxxxx, xxxxxx ja xxxxx tal külas. Vennalt sai xxx xxxxxxx teada, et enne selle seltskonna tulekut oli xxxxxxxx pool käinud ka J. Ivaru. xxx xxxxxxx nägi kodu lähistel metsa vahel ühte heledat autot. Tunnistaja xxxxx xxxxx ütluste kohaselt tuli käesoleva aasta veebruari alguses politseile teade tee blokeerimisest Nooritsmetsa külas. Kella 10 paiku kohale jõudes seisis ühe talu tee otsas kaks autot vastamisi. Ühe auto juures oli J. Ivaru ja teise juures tugevas joobes x. xxxxx. Viimase väitel oli J. Ivaru tee blokeerinud ja ühte noormeest löönud. Süüdistatava J. Ivaru ütluste kohaselt 02.02.2020 õhtul töölt tulles ta suhtles xxxxxxx telefoni teel ja lubas lapse xxxxxxx juurde viia, kuna viimasel oli vaba päev. Hiljem xxxxxxx enam kõnesid vastu ei võtnud. J. Ivaru viis lapse xxxxxxxxx x. xxxxx juurde. Siis käis Põlvas poes, Nooritsmetsas xxx xxxxxxx pool, kuid viimast ei olnud kodus. Siis sõitis veel ringi, tegi aega parajaks ja hiljem otsustas veel xxxxxxx poolt läbi käia. Nägi juhuslikult x. xxxxx autot vastu tulemas. J. Ivaru peatus ja läks xxxxx rääkima, kuna viimane on varem xxxxxxx jooma vedanud. Et xxxxxxx on autos, seda J. Ivaru ennem ei teadnud. J. Ivaru nägi xxxxxxx alles siis, kui autoukse lahti tegi. 14.02.2020 asitõendi vaatlusprotokolli (tl 33) kohaselt on tõendiks andmekandjale DVD+R Verbatim 4,7 GB pealkirjaga „politseiauto pardakaamera salvestus 02.02.2020 kohta“ (tl 34) 8
(14)salvestatud politseisõiduki pardakaameraga videosalvestis (fail nimetusega 2020-02-02_21-4826_1387-Cam1.avi). Protokollis on kohati ekslikult märgitud vaadeldavate objektidena kõnesalvestis ja 3 videosalvestust - tegelikult kõnesalvestist antud andmekandjal ei ole ning videosalvestisi on ainult üks. Nimetatud videosalvestisel on näha politseisõiduki jõudmine 02.02.2020 õhtul Põlva maakonna xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx talu teele. Protokolli kohaselt politseisõiduk jõudis sündmuskohale kella 20:52:50 ajal (videos on kellaaeg tund aega nihkes, s.o 21:52:50). Videosalvestisel on kohalejõudmise aeg tuvastatav minutil 04.
- Videost on näha, et politseisõiduki poole on tagumise osaga teele pargitud sõiduauto VW Touran registreerimisnumbriga xxxxxx, mille kõrval seisab J. Ivaru. VW Tourani vahetus läheduses on esiotsaga VW Tourani poole pargitud teine sõiduauto, mille juhipoolne punast värvi uks on avatud asendis. Juba eespool märgitud tõenditest nähtub, et 02.02.2020 õhtul käis sündmuskohal politsei. Häirekeskusele helistas K. xxxxxxxx. Et 02.02.2020 õhtul xxxxxxxxxxxx külas toimuvaga seoses x. xxxxxxxx helistas Häirekesusele, tõendab 03.02.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 36-37), mille kohaselt on asjas tõenditeks andmekandjale CD-R Verbatim 700MB pealkirjaga „x. xxxxxxxx kõned HK 02.02.2020 ja x. xxxxx kõned HK 22.12.2019“ (tl 38) salvestatud neli Häirekeskusesse 02.02.2020 numbrilt xxxxxxxxx ja 22.12.2019 numbrilt xxxxxxxxx saabunud kõne salvestist (failid 20200202_203322_xxxxxxxxx.mp3; 20200202_203619_xxxxxxxxx.mp3; 20191222_051109_xxxxxxxxx.mp3; 20191222_051639_xxxxxxxxx.mp
- Protokollis on kohati ekslikult märgitud ühe vaadeldava objektina ka videosalvestis, mida tegelikult andmekandjal ei ole. Faili nimetusega 20200202_203322_xxxxxxxxx.mp3 salvestise (helistaja x xxxxxxxx, kõne on võetud numbrilt xxxxxxxxx 02.02.2020 algusega kell 20:33:22 ja on kestvusega 01:57 minutit) kohaselt on x. xxxxxxxx avaldanud, et J. Ivaru jälitab neid ja tuli autos kõrvalistujale kallale. x. xxxxxxxx lisas, et J. Ivarul on autos istuva isiku suhtes lähenemiskeeld ja J. Ivaru blokeeris neil tee. Faili nimetusega 20200202_203619_xxxxxxxxx.mp3 salvestise (helistaja x. xxxxxxxx, kõne on võetud numbrilt xxxxxxxxx 02.02.2020 algusega kell 20:36:19 ja on kestvusega 09:14 minutit) kohaselt on x. xxxxxxxx avaldanud, et J. Ivaru jälitab eksnaist, blokeeris neil tee ja et tal on eksnaise x. xxxxx suhtes lähenemiskeeld. Politseiametnike rinnakaameratega on salvestatud sündmuskohal viibinud isikute esialgsed selgitused juhtunu kohta. 03.02.2020 asitõendi vaatlusprotokolli (tl 32) kohaselt on tõenditeks andmekandjale DVD+R Verbatim 4,7 GB nimetusega „politsei vormikaamera salvestused 02.02.2010 kohta“ (tl 35) salvestatud kaks politsei vormikaamera videosalvestist (failid E70926_E70926_E70924_BCU_P20493_2020-02-02_185834000_1833667761.mp4 ja E70928_E70928_E70927_BCU_P19078_2020-02-02_185324000_-1668411477.mp4). Protokollis on kohati ekslikult märgitud vaadeldavate objektidena 3 videosalvestust ja ka kõnesalvestis. Kõnesalvestist tegelikult andmekandjal ei ole ning videosalvestisi on kaks, mitte kolm. Failis E70926_E70926_E70924_BCU_P20493_2020-02-02_185834000_1833667761.mp4J ja ka failis E70928_E70928_E70927_BCU_P19078_2020-02-02_185324000_-1668411477.mp
- sisalduvast videosalvestisest nähtub J. Ivaru vestlus 02.02.2020 õhtul politseiametnikuga. J. Ivaru selgitas, et ta sõitis juhuslikult seda teed ning ei näinud algul, kelle auto vastu tuli. J. Ivaru parkis oma auto ja siis läks teise auto juurde. Nägi, et on xxxxx auto. J. Ivaru haaras xxxxx jopest kinni, kuna teda häirib, et xxxxx viib kogu aeg xxxxxxx jooma. Alles siis, kui J. Ivaru läks auto juurde xxxxx rääkima, nägi ta autos ka xxxxxxx. Siis läks J. Ivaru juba sellest autost eemale, kuna tal on xxxxxxx suhtes lähenemiskeeld. Failis E70928_E70928_E70927_BCU_P19078_2020-02-02_185324000_-1668411477.mp4 sisalduvast videosalvestisest nähtub K. xxxxxxxx ja K. xxxxx vestlus 02.02.2020 õhtul politseiametnikuga. x. xxxxxxxx selgitas, et iga kord, kui nad xxxxxxx välja lähevad, siis xxx jälitab neid. xxx ei sõitnud neist vastu tulles mööda, vaid jäi ette seisma. xxx tõmbas kõrvalistuja x. xxxxx 9
(14)autost välja ja pani talle vist küll ühe paugu. x. xxxxx rääkis 02.02.2020 politseiametnikule, et auto sõitis ette ja teda tõmmati välja. Ta ei teagi, kas lõi rusikaga või tõmbas peaga vastu uksepiita. x. xxxxxxxx kõnedest Häirekeskusele tuleneb, et vaidlusalune sündmus leidis aset 02.02.2020 kella 20.30 paiku (nagu on märgitud süüdistuses), sest esimene kõne on toimunud kell 20.
- Patrullsõiduki pardakaamera salvestise kohaselt jõudis politsei sündmuskohale kell 20.
- Keegi sündmuskohal olnud isikutest pole viidanud asjaolule, et sõidukeid oleks kuni politsei saabumiseni liigutatud. Seega paiknesid sõidukid teel ka politsei saabudes nii, nagu kella 20.30 paiku. Tõendid (kannatanu ja süüdistatava ütlused, samuti tunnistajate x. xxxxxxxx ja xxxxx xxxxx ütlused ning videosalvestistest nähtuv) kattuvad asjaolus, et 02.02.2020 õhtul xxxxxxxxxxxx külas blokeeris J. Ivaru enda juhitud sõidukiga tee vastutuleval x. xxxxxxxx juhitud sõidukil VW Touran registreerimismärgiga xxxxxx, milles viibis kannatanu x. xxxxx. Sündmuskohal viibinud isikud on kõik kinnitanud, et autod paiknesid teel vastamisi ning see asjaolu nähtub ka patrullsõiduki pardakaamera salvestiselt. Et J. Ivaru oma sõidukiga sõitis vastutulevale x. xxxxxxxx juhitud sõiduautole ette nii, et viimane ei saaks edasi liikuda, on kinnitanud nii kannatanu, tunnistaja x. xxxxxxxx kui pole eitanud ka süüdistatav ise. Asjolust, et süüdistatava väitel K. xxxxx autot nähes peatus ta teel sooviga minna x. xxxxx rääkima, tuleneb, et J. Ivaru blokeeris x. xxxxxxxx juhitud sõidukil tee tahtlikult. Seega polnud tegemist juhtumiga, kus autod lihtsalt ei mahtunud üksteisest mööda. Vaidlus on asjaolude osas, mis eesmärgil J. Ivaru 02.02.2020 õhtul üldse xxxxxxxxxxxx külas ringi sõitis ja x. xxxxxxxx juhitud sõiduki edasiliikumise blokeeris. Süüdistatava nii sündmuskohal antud selgituste kui kohtuistungil antud ütluste kohaselt sattus ta sellele teele juhuslikult. x. xxxxx sõidukit nähes tahtis ta viimasega rääkida ja ta ei teadnud, et autos viibib kannatanu. Et J. Ivaru tuligi esmalt juhi kõrval istunud x. xxxxx juurde, kinnitavad peale süüdistatava ka teised autos viibinud isikud (kannatanu, tunnistajad x. xxxxx, x. xxxxxxxx). Sama on nad kinnitanud juba sündmuskohal olles, mis nähtub politseiametniku rinnakaamera salvestistelt. Tõendid on kattuvad asjaolus, et J. Ivaru auto juurde tulles hakkas kohe x. xxxxx süüdistama x. xxxxx ringisõitmises. Kohtu arvates on alust kahelda süüdistatava väites, et ta sattus juhuslikult samale teele x. xxxxxxxx juhitud sõidukiga, milles viibis kannatanu x. xxxxx. J. Ivaru on kinnitanud, et ta suhtles kannatanuga 02.02.2020 õhtul lapse koju toimetamiseks, kuid viimaks kannatanu tema kõnesid enam vastu ei võtnud ning ta viis lapse x. xxxxx poole. Viies last x. xxxxx juurde oli süüdistatavale seega teada, et kannatanut pole kodus. Nagu kohus eespool tuvastas, saatis J. Ivaru 02.02.2020 õhtul kannatanule mitu sõnumit. Sõnumite sisust tuleneb, et J. Ivaru teadis, et kannatanut pole kodus ja keegi teda sõidutab. Ühes sõnumis (kell 18.23) on süüdistatav kannatanul käskinud koju tulla. Ühes sõnumis (kell 18.47) on J. Ivaru kannatanut sõidutavat isikut ähvardanud (et sel läheb kehvasti) ja lubanud viimast Moostes oodata. Sellise sisuga sõnumid viitavad asjaolule, et J. Ivaru 02.02.2020 õhtul jälgis kannatanu tegemisi, mistõttu on samuti ebausutav süüdistatava väide juhuslikust sattumisest vastamisi autoga, milles viibis kannatanu. J. Ivaru enda ütlustest tuleneb, et ta ka ise 02.02.2020 õhtul sõitis ringi, muuhulgas käis ka xxxxxxxxxx pool, kus käis ka kannatanu. J. xxxxx tahtis ka hiljem veel korra xxxxxxxxxx poole minna. Pardakaamera videosalvestise kohaselt seisid autod xxxxxxxx talu teel. Tunnistaja xxxxx xxxxx ütluste kohaselt seisid autod mingi talu teeotsas. Seega sattus J. Ivaru vastamisi K. xxxxxxxx juhitud autoga küllatki lühikest aega peale seal autos viibinud seltskonna xxxxxxxxxx poolt lahkumist. Tunnistaja xxx xxxxxxx on enda elukoha lähistel näinud heledat sõidukit. Et J. Ivaru sõiduk oli heledat värvi, nähtub pardakaamera salvestiselt. Tunnistaja K. xxxxxxxx on nii 02.02.2020 Häirekeskusele tehtud kõnedes kui hiljem sündmuskohal politseiametnikele avaldanud, et J. Ivaru jälitas neid. J. Ivaru korduvalt xxxxxxxxxxxx külas xxxxxxxxxx elukoha lähistel viibimine ja vahetult pärast seda, kui x. xxxxxxxx oli sõidukiga xxxxxxxxxx maja juurest lahkunud, 10
(14)enda sõidukiga x. xxxxxxxx juhitud sõidukile vastu sõitmine ja selle edasise teekonna takistamine viitavad kohtu arvates asjaolule, et J. Ivaru jälgis sel õhtul selle sõiduki teekonda, mis on kooskõlas ka x. xxxxxxxx avaldatuga (et J. Ivaru jälitas neid). J. Ivaru hakkas kohe x. xxxxxxxx auto juurde tulles x. xxxxx süüdistama M. xxxxx ringi sõitmises. Kohtu arvates sellise etteheite tegemine viitab asjaolule, et J. Ivaru teadis, et kannatanu viibib koos x. xxxxx. Vastasel korral puudunuks J. Ivarul vajadus sellist etteheidet teha. 03.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollis märgitud failid nimetusega 20191222_051109_xxxxxxxxx.mp3 ja nimetusega 20191222_051639_xxxxxxxxx.mp3 ei kajasta süüdistuses märgitud sündmusi, vaid hoopis 22.12.2019 juhtunut. Nii on faili nimetusega 20191222_051109_xxxxxxxxx.mp3 salvestise (helistaja x. xxxxx, kõne on võetud numbrilt xxxxxxxxx 22.12.2019 kella 05:11:09 ajal ja on kestvusega 03:07 minutit) kohaselt x. xxxxx avaldanud, et nende autot jälitab juba väga kaua autoga J. Ivaru, kellel on autos viibiva x. xxxxx suhtes lähenemiskeeld. Faili nimetusega 20191222_051639_xxxxxxxxx.mp3 salvestises (helistaja L. xxxxx, kõne on võetud numbrilt xxxxxxxxx 22.12.2019 kella 05:16:09 ajal ja on kestvusega 01:13 minutit) on xxxxx xxxxx teatanud asukoha muutusest. Nagu kohus eespool tuvastas, käis J. Ivaru 21.12.2019 hilisõhtul kannatanu juures viimase töökohas. Tunnistaja x. xxxxx kohtuistungil ja kannatanu x. xxxxx kohtueelse menetluse käigus 23.12.2019 on andnud ütlusi selle kohta, mis toimus edasi siis, kui x. xxxxx oli ööl vastu 22.12.2019 oma töökohast koju jõudnud. Nii selgub mõlema ütlustest, et 22.12.2019 öösel läksid nad autoga sõitma ja mingil ajal tuli neile autoga vastu J. Ivaru, kes hakkas järgi sõitma, mistõttu x. xxxxx helistas numbrile 112. Kannatanu x. xxxxx ja tunnistaja x. xxxxx ütlused ning viimase Häirekeskusele 22.12.2019 öösel tehtud kõne salvestis ei tõenda otseselt süüdistuses kirjeldatud tegusid (sh 02.02.2020 õhtul xxxxxxxxxxxx külas toimunut). Samas iseloomustab 22.12.2019 öösel juhtunu süüdistatava käitumismustrit. Hinnates 22.12.2019 öösel juhtunut kogumis ka teiste süüdistuses kirjeldatud tegudega, võib kohtu hinnangul asuda seisukohale, et J. Ivarule on iseloomulik tahe järjepidevalt kontrollida kannatanu elu. Sellist J. Ivaru kalduvust arvestades on eluliselt usutavamad kannatanu ja tunnistaja x. xxxxxxxx väited sellest, et J. Ivaru jälitas kannatanut ka 02.02.2020 hilisõhtul ja vähem usutavam süüdistatava enda väide, et ta juhuslikult sattus vastu sõitma autole, milles viibis kannatanu. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et J. Ivaru 02.02.2020 kella 20.30 paiku Põlvamaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx metsavahelisel teel sõiduautoga VW Touran registreerimismärgiga xxxxxx x. xxxxxxxx juhitud sõiduautol teed blokeerides ja sõiduki juurde minnes tahtlikult rikkus Tartu Maakohtu 25.11.2019 otsusega kindlaksmääratud lähenemiskeeldu, mille kohaselt oli J. Ivarul keelatud kannatanule läheneda lähemale kui 20 meetrit. Seoses süüdistatava ja kaitsja poolt esile toodud asjaoluga, et kannatanu teatud olukordades aktsepteeris süüdistatava temale lähenemist või võttis ise ühendust, märgib kohus järgmist. Õigusalases kirjanduses (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 102-103) ja kohtupraktikas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.12.2011 otsus 3-1-1-89-11 p 16.1 ja 22.09.2010 otsus asjas nr 3-1-1-60-10 p 17.2) on kannatanu nõusolekut loetud õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Nii on Riigikohus viidatud lahendites selgitanud, et kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine, kusjuures kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Küsimusele, kas kannatanu nõusolekut endale läheneda võis süüdistatav J. Ivaru eeldada alati muuhulgas kõigi süüdistuses märgitud tegude toimepanemisel, vastab kohus eitavalt. Kannatanu 11
(14)pole kinnitanud sellise nõusoleku olemasolu. Kannatanu nõusolekuna ei ole käsitatav lihtsalt õigushüve kahjustamise toimuda laskmine või vägivallateo kannatamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.11.2001 otsus asjas 3-1-1-109-01 p 6.1). Kohtu arvates J. Ivaru süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib J. Ivaru toimepandu kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumisena, s.o KarS § 331-2 järgi. Otsuse põhjendused karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus J. Ivaru süüd, mida kohus loeb keskmisest väiksemaks. J. Ivaru süüd suurendab kuriteo episoodide hulk. J. Ivaru pole lähenemiskeeldu rikkunud üksnes paaril korral, vaid rohkem. Süüd suurendab J. Ivaru isik, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri teatise (tl 46-56) kohaselt omab J. Ivaru nelja kehtivat kriminaalkaristust. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et J. Ivaru on korduvalt kuritegusid toime pannud ühe ja sama kannatanu, s.o x. xxxxx suhtes. J. Ivarut on Tartu Maakohtu 26.06.2018 otsusega karistatud muuhulgas x. xxxxx kehalise väärkohtlemise eest. J. Ivaru kohtuistungil kinnitas, et pani kehalise väärkohtlemise x. xxxxx suhtes toime. Eelmise kohtuotsusega on J. Ivarut karistatud x. xxxxx ahistava jälitamise eest. Käesolevas asjas on kohus lugenud tõendatuks, et süüdistatav on korduvalt rikkunud kannatanu x. xxxxx kaitseks seatud lähenemiskeeldu. Seega pole J. Ivaru eelmistest karistustest teinud vajalikke järeldusi, kuna ta paneb jätkuvalt x. xxxxx suhtes toime uusi kuritegusid. Samas võivad KarS § 331-2 järgi kvalifitseeritavad teod olla ka tunduvalt raskemad, kui J. Ivarule etteheidetavad teod. Nagu kohus eespool tuvastas, on kannatanu teatud juhtudel süüdistatava endale lähenemist aktsepteerinud. Selline kannatanu käitumine annab alust järelduseks, et lähenemiskeelu rikkumine pole tekitanud kannatanule raskeid tagajärgi, mis vähendab J. Ivaru süü suurust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna kohus arvestab süü puhtsüdamlikku kahetsust vähemalt nendes episoodides, mille toimepanemist süüdistatav tunnistab. Kohtul puudub alus kahelda kahetsuse siiruses. Arvestades J. Ivaru korduvat karistatust ei pea kohus põhjendatuks kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse mõistmist, vaid J. Ivarut tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmisele lähedases määras. Rahalise karistuse mõistmisele räägib vastu ka asjaolu, et J. Ivarul on juba teisi täitmata rahalisi kohustusi, mida J. Ivaru ise kohtuistungil kinnitas. Seega võib ka rahaline karistus jääda tasumata ja selline karistus ei täida oma eesmärki. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb liitkaristuse moodustamisel kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 41-43) tõendab, et J. Ivaru peeti kinni 02.02.2020 kell 21.30, millest alates tuleb arvata J. Ivaru karistuse kandmise aega. Süüdistatava isikut arvestades ei pea kohus võimalikuks vangistust asendada üldkasuliku tööga, kuigi süüdistatav selleks kohtuistungil nõusoleku andis. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on süüdistatavale mõistetud vangistust ka varem (Tartu Maakohtu 26.09.2017 otsusega) üldkasuliku tööga asendatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega üldkasulik töö samuti ei täida karistuse ühte eesmärki, s.o ei mõjuta süüdistatavat kuritegude toimepanemisest hoiduma. 12
(14)Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused
§ 180
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega
175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis
§ 179lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 584, s.o 876 eurot.
§ 175
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu kohtueelses menetluses 302,40 eurot ja kohtus 760,08 eurot, s.o kokku 1062,48 eurot (tl-d 62-70 ja 82-83).
§ 180
lg 1 alusel mõistab kohus Janek Ivarult välja 1938,48 eurot (sh sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 1062,48 eurot). Kuna menetluskulud on küllaltki suured ja Janek Ivaru peab ülalpidamist andma oma alaealisele lapsele, peab kohus põhjendatuks süüdistatava taotlusel ja
§ 180lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi pikema aja jooksul.
Kannatanu xxxxxxx xxxxx on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu Janek Ivaru vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
§ 313lg 1 p 10-1 kohaselt tuleb seda käesoleva otsuse resolutiivosas märkida.
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 27.02.2020 määrusega (millega kohus
§ 258
lg 3 alusel eelmenetluse käigus tutvus) on
§ 143
-1 lg 1 ja vangistusseaduse § 102 alusel piiratud süüdistatava Janek Ivaru lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi ning tema kirjavahetust ja telefoni kasutamist, võimaldades tal kohtuda üksnes oma kaitsjaga ning pidada kirjavahetust ja telefonikõnesid üksnes riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Piirangud kehtivad alates määruse tegemisest kuni antud kriminaalasja menetluse lõpuni. Tartu Maakohtu 13.04.2020 määrusega muutis kohus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 27.02.2020 määrusega Janek Ivaru suhtes kohaldatud lisapiiranguid osaliselt, lubades tal suhelda oma ema xxxxx xxxxxx. Lisapiirangute tühistamist enne kohtuotsuse jõustumist pole keegi taotlenud. Seega kehtivad need abiprokuröri 27.02.2020 määrusega ettenähtud tähtajani. CD Häirekeskuse kõnede salvestisega ja 2 DVD-Ri politsei vormikaamera salvestisega ja pardakaamera salvestisega võib jätta
§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2020 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Juhindudes
§ 337lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 20.mai 2020 otsus muutmata ning Janek Ivaru kaitsja Heiki Kuninga apellatsioon rahuldamata. 13
(14)TühistadaLõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 27.veebruari 2020 määrusega Janek Ivaru suhtes kohaldatud lisapiirangud, lubades Janek Ivarul viivitamatult lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, kirjavahetust ja telefoni kasutamise õigust suhtlemiseks õdede xxxxx xxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx), xxxxx xxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) ja xxx xxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) ning poeg xxx xxxxxxxxx. Riigikohtu 18.november 2020 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s3 märgitus aluste puudumise tõttu Jätta Janek Ivaru kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga kassatsioon menetlusse võtmata. 14
(14)