← Eesti

2-21-2884/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2884 Tsiviilasi K Ka hagi D Ki (K) vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: K Ka (isikukood xxx, viibimiskoht xxx); Kostja: D K (isikukood xxx, viibimiskoht xxx). esidnaja Kohtuistungi toimumise aeg 22.03.2021 RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada hagi.
  2. Lahutada K Ka ja D Ki abielu, mis sõlmiti 31.08.2020 ja mille kohta on 31.08.2020 Tallinna notar Kristel Jänese välja andnud tõendi number 5260-2020/
  3. Taastada K Ka varem kantud perekonnanimi R .
  4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
  5. K Ka taotlus rahuldada ja tagastada K Kale (Ka) riigilõiv summas 50 eurot. Riigilõiv tagastada A G arveldusarvele nr xxx AS-is SEB Pank. Menetluskulude jaotus
  6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  7. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik K Ka (hageja) esitas 23.02.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse D Ki (kostja) vastu abielu lahutamiseks. 25.02.2021 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama osundatud puudused hiljemalt viie päeva jooksul määruse kätte toimetamisest. 01.03.2021 esitas hageja kohtule riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. 10.03.2021 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 1 Kostja märkis 16.03.2021 kirjalikus vastuses, et ta on nõus abielu lahutama. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 22.03.
  8. Kohtuistungil selgitas hageja, et ta soovib abielu lahutada, kuna hagejal on uus suhe. Kostja oli lahutusega nõus. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotles perekonnanime R taastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 22.02.2021 riigilõivu summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 50 eurot. Kohus tagastab riigilõivu 50 eurot A G, kes tasus hageja eest riigilõivu, arveldusarvele nr xxx AS-is SEB Pank. Menetluskulude jaotamine Poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.