← Eesti

3-20-1583/11

Obsah (4)§ 165§ 108§ 118§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 07.10.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1583 Haldusasi XX kaebus Politsei- ja Piiri

§ 165

lg 2 alusel ei korda kohus kõiki haldusaktis esitatud põhjendusi, kuna nõustub nendega. 22. VRKS § 21 lg 1 p 6 kohaselt jäetakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata, kui Dublini määruse järgi vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest muu riik. PPA teeb sellisel juhul VRKS § 21 lg 2 alusel rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse, seda sisuliselt hindamata. 4

(7)
  1. Puudub õiguslik1 ja faktiline alus väitmaks, et Leedu kui EL-i liikmesriik pole turvaline. Leedu Vabariik on tunnustanud vastutust taotleja taotluse läbivaatamise ja tema tagasivõtmise eest 14.07.2020 (dtl 134-136, taotlus tagasivõtmiseks; dtl 142, Leedu vastus) ). Taotleja kuulub Leedule üleandmisele Dublini määruse art 29 lg 1 kohaselt hiljemalt 14.01.
  2. PPA on üleandmise lõpptähtpäeva osas teinud ilmselge eksimuse aasta arvus. See on ilmne lähtuvalt Leedu vastava tunnustamise kuupäevast. Ilmselge nö näpuviga ei saa kaasa tuua kaevatava ja sisuliselt õige haldusakti tühistamist ning haldusorgan võib sellise haldusakti sisu mittemõjutava vea HMS § 59 alusel parandada. PPA on kohtumenetluses oma eksimust möönnud.
  3. Vastavalt Dublini määruse artikkel 17 lõikele 1 võib erandina iga liikmesriik otsustada läbi vaadata rahvusvahelise kaitse taotluse, mille on talle esitanud kolmanda riigi kodanik või kodakondsusetu isik, isegi kui käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt ei vastuta ta selle läbivaatamise eest. Tegemist on kaalutlusõigust võimaldava sättega ning liikmesriigile sellest kohustust ei tulene (vt vastustaja viidatud asjakohane Euroopa Kohtu lahend M.A. jt, C-661/17). Kohus nõustub vastustajaga, et puuduvad asjaolud viidatud artikli rakendamiseks.
  4. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et Dublini määruse artikkel 13 ei kohaldu antud juhul. Artikkel 13 eesmärk on reguleerida olukorda, kus rahvusvahelise kaitse taotleja on kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu tulles ebaseaduslikult ületanud mõne liikmesriigi piiri ning seejärel taotleb teises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Kaebaja saabus EL-i Leedu Vabariigi piiri ületades, tema taotlus võeti Leedus menetlusse ning ta sai seal viibimisõiguse, milliste asjaolude üle vaidlus puudub. Enne lõpliku otsuse tegemist põgenes kaebaja Leedu Vabariigist. Ka artikkel 14 (viisavaba sisenemise kohta) pole eeltoodud asjaoludel kohaldatav.
  5. PPA on kontrollinud Leedu Vabariigi rahvusvahelise kaitse süsteemi kohta päritoluriigi infot, millest nähtuvalt tehakse seal otsus 3 kuu jooksul ning vajadusel pikendatakse taotluse läbivaatamist (kaevatava haldusakti viited 9, 10). Dublini määrus (art 29) reguleerib üleandmise tähtaegu. Kaebaja esindaja pole viidanud, millisel õiguslikul alusel läheb üle vastutus teisele liikmesriigile juhul, kui Leedu isegi oleks ületanud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlustähtaega. Tuleb ka märkida, et rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimine (sh vestlused taotlejaga) pole objektiivselt võimalikud kui isik pole menetlejale kättesaadav ja oma tegevusega menetluse läbiviimist takistab. Samuti kontrolliti haldusmenetluses päritoluriigi infot Leedus varjupaigataotlejatele tagatud teenuste ja meditsiiniabi kohta ning sellest nähtuvalt on vastav abi tagatud, mitte vähemal määral kui Eestis (kaevatava haldusakti viide 11). Kontrolliti ka Leedu Vabariigi ja Valgevene Vabariigi poliitilist suhete olukorda, mis ei viita kuidagi ohule Leedus viibiva varjupaigataotleja suhtes (kaevatava haldusakti viide 12).
  6. Euroopa Kohtu seisukoht (Jawo, C-163/17) Dublini määruse artikli 3 lõike 2 teises lõigus toodu osas on järgmine: silmas on peetud ainult olukorda, mille kohta tehti kohtuotsus N. S. jt (C-411/10 ja C-493/10), see tähendab olukorda, kus reaalne oht saada koheldud ebainimlikult või alandavalt harta artikli 4 tähenduses tuleneb sellest, et selle määruse alusel rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks määratud liikmesriigis esinevad varjupaigamenetluses ja rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimustes süsteemsed puudused. /…/ Artikli 4 kohaldamise seisukohast on tähtis, kas asjaomasel isikul tekib tema 1 Dublini määruse preambula p 3 kohaselt peetakse Euroopa Liidu liikmesriike, kes kõik järgivad tagasija väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, kolmandate riikide kodanikele turvalisteks riikideks, ilma et see mõjutaks Dublini määruses sätestatud vastutuskriteeriume 5
(7)üleandmise tõttu vastutavasse liikmesriiki Dublini III määruse tähenduses tõsine oht saada koheldud ebainimlikult või alandavalt üleandmisel, varjupaigamenetluse ajal või pärast seda. Selleks peavad esinema kaalukad ja tõendatud asjaolud, mis annavad alust arvata, et taotlejal tekib selline oht tema üleandmisel või selle tagajärjel. /…/ Näiteks, kui liikmesriigi asutuste ükskõiksuse tagajärjel satuks täielikult riigi abist sõltuv isik olenemata oma tahtest ja isiklikest valikutest nii äärmuslikku materiaalsesse puudusse, et tal ei oleks võimalik rahuldada oma kõige esmasemaid vajadusi, nagu eelkõige enda toitmine, pesemine ja majutamine, ning mis kahjustaks tema füüsilist või vaimset tervist või asetaks ta alandavasse olukorda, mis rikub inimväärikust. /…/ Siiski ei saa täielikult välistada, et rahvusvahelise kaitse taotleja suudab konkreetselt temaga seoses tõendada selliste erakorraliste asjaolude esinemist, mille tõttu satuks see taotleja enda üleandmise korral tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest üldjuhul vastutavasse liikmesriiki pärast rahvusvahelise kaitse saamist tema erilise haavatavuse tõttu ning olenemata oma tahtest ja isiklikest valikutest äärmuslikku materiaalsesse puudusse. Kaebaja pole ühtegi sellist asjaolu tõendanud.
  1. Kaebaja väited meditsiiniabi mittetagamisest on paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad ka PPA käsitletud päritoluriigi teabe põhjal. Kaebaja esindaja poolt kohtule hilinemisega esitatud tõendist - ambulatoorsest epikriisist - nähtub Leedus ravi (vaimse tervisega seoses) saamine, mitte vastupidine. Kaebaja lahkus Leedust, mistõttu isegi kui eeldada, et ta vajas mingit püsivat ravikuuri, katkestas ta selle ise. Pole mõistlikku põhjust arvata, et C-hepatiidi ravi poleks Leedus kaebajale kättesaadav ega tagatud. Samuti, meediakajastuste2 põhjal toetab EL liikmesriikidest just Leedu Vabariik enim Valgevene opositsioonilise liikumise eesmärke ja on andnud kaitset mitmetele opositsiooni aktivistidele. Selles kontekstis on kaebaja väited Valgevene KGB käimisest Leedu varjupaigakeskuses ilmselge väljamõeldis. Arvestades kaebaja poolt korduvat ebaõnnestunud rahvusvahelise kaitse taotlemist EL-s on kaebaja näol tegemist ilmselgelt ebausaldusväärse isikuga (käesolevas asjas tema paljasõnaliste selgituste usutavuse hindamise seisukohast), kelle eesmärgiks ei ole mitte enda taotluse nõuetekohase menetlemise saavutamine, vaid enda taotluse menetlemisega venitamine või mingi muu, üksnes kaebajale endale tajutav eesmärk. Kohtule ei nähtu asja materjalidest ainsatki eluliselt usutavat kaebaja väidet, mis võiks anda alust kahelda PPA otsuses jätta rahvusvahelise kaitse taotlus sisuliselt läbi vaatamata põhjusel, et selle menetlemise eest vastutab teine EL-i liikmesriik.
  2. Isik on haldusmenetluses 20.07.2020 ära kuulatud (ärakuulamise protokoll, dtl 143-151) ning talle on tagatud Dublini määrusega (preambula p 18, art 5, 4) ettenähtud menetluslikud õigused.
  3. Kaebuses esitatud väide VRKS § 15¹ kohaldamisest on asjakohatu, kuivõrd isiku rahvusvahelise kaitse taotlust ei menetletud sisuliselt, st tema selgitusi rahvusvahelise kaitse vajaduse olemasolu üle sisuliselt ei hinnatud, mille tõttu oleks võinud isikul esineda erikohtlemise või menetluslike eritagatiste kohaldamise vajadus. Samas oli talle ka nn Dublini menetluses ärakuulamisel tagatud tõlgi abi. Samuti on kinnipidamiskeskuses kõigile seal viibivatele isikutele tagatud meditsiiniabi.
  4. Tühistamistaotlus ja sellega olemuslikult seotud kohustamistaotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 32.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebajale anti menetlusabi kohustuseta kulud hiljem hüvitada.

§ 118lg 3 alusel jäävad need kulud 2 Vt nt https://www.err.ee/1134975/linkevicius-toetame-valgevene-opositsiooni-lahtudes-moraalist 6

(7)riigi kanda. Muude võimalike kulude osas kohtule taotlusi ei esitatud, mistõttu jäävad need poolte endi kanda. (

§ 109lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.