Obsah (8)

§ 132§ 445§ 168§ 428§ 429§ 136§ 150§ 376

2-18-5047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-5047 Tsiviil

§ 132lg 1).

Menetlusse jääks üks mittevaraline nõue hagihinnaga kuni 3 500 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hageja on tasunud nõuetelt riigilõivu kokku 650 eurot ehk nõuetest loobumise järgi 350 eurot ettenähtust enam. Hageja palus tagastada poole tasutud riigilõivust summas 175 eurot. Kuna nõue oli tihedalt seotud teiste nõuetega, ei ole kostja 1 menetluskulu väljamõistmine võimalik.

1. Muus osas täpsustas hageja oma nõudeid. „Radari“ saateõigust failis 00:02:28 ütleb ajakirjanik D H: „V sõnul kasutas praegu O valda juhtiv K T S xa positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulasele.“ Kostja 1 tsiteeris kostjat
2. Oma
3. mail
4. a esitatud vastuses ei väida kostja 2, et ta ei oleks midagi sellist öelnud. Kostja 2 on nõustunud, et ta selle lause kostjale 1 avaldas. Lauses on põimunud väärtushinnang ja faktiväide. Väärtushinnang kostja 2 väide, et „XXXa positsiooni ärakasutamine“ toimus „labaselt“. Faktiväide on, et hageja kasutas oma positsiooni XXXana ära. Kostja 2 peab tõendama, millised konkreetsed tegevused hageja läbi viis, kuid kostja oma väidet tõendanud ei ole.
5. Saatelõigus 00:02:38 ütles kostja 2 „E oli juba selleks hetkeks tegelikult omandanud x Ti siis selle tädipoja erinevad firmad.“ Puudub vaidlus, et X X on hageja tädipoeg. Vaidlus on selle üle, kas tema „firmad“ olid omandanud S lossi omavas äriühingus e. Kui hagejat ei oleks saate peategelaseks nimetatud, ei puudutaks see lause teda. Kuna puudub vaidlus, et väite esitas kostja 2, puudub vajadus analüüsida kostja 1 väiteid. Isegi kui pidada sihtasutust „firmaks“, pole tegemist X Xe „firmaga“.
6. Saatelõigus 00:08:38 ütles ajakirjanik D H: „V sõnul omab seda raha nüüd Xe ettevõte.“ Lauset ei ütle kostja 2 ise, vaid selle kannab ette ajakirjanik. Kostja 2 on eitanud lause avaldamist ja hagejal puuduvad tõendid vastupidise tõendamiseks. Kostja 2 peab andmed audiovideosalvestises ümber lükkama isiklikult ja nägu varjamata kaadris esinedes. Seetõttu formuleeris hageja ümber nõuded kostja 2 vastu. Kohus peab

§ 445lg 1 alusel kindlaks määrama otsuse täitmise viisi ja korra.

42. Järgmiseks tõi hageja välja, milliseid ebaõigeid väiteid avaldas kostja 1. „Radari“ saatejuht M K alustas saadet sõnadega: „Meie tänane esimene lugu näitab, kuidas X vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest hoopis oma perekonna kätesse andis. Rõhk sõnal „andis“, sest mingit raha x ega ta sugulased selle eest ei maksnud.“ Kostja 1 pidi tõendama, milliseid konkreetseid tegevusi hageja läbi viis ja kuidas need olukorra kaasa tõid, kuid kostja seda teinud ei ole. Puudub hageja tegu, millele saaks väärtushinnangut anda. Väide, et hageja on midagi ära andnud, ei ole väärtushinnang, vaid faktiväide. 43. Saatelõigus 00:05:18 ütles D H: „Hetkest, mil „Radar“ S lossiga toimuvat uurima asus, hakkas MTÜ ja K T kähku liigutama.“ Tegu oli faktiväitega, sest „hakkas liigutama“ tähendab aktiivseid tegevusi. Mida hageja tegema asus, saatest ei selgu. Saatelõigus 00:06:42 ütles D H 23. märtsil 2018 toimunud O Vallavolikogu istungi osas: „Algab istung… Kuid x K Ti nõudmisel meid sisse ei lubata.“ Tegu on konkreetse faktiväitega. Hageja eitab märgitut, millest tulenevalt peab kostja 2 tõendama, et vastav väide on õige. Väite ebaõigust kinnitab asjaolu, et saatelõigust 00:07:14 nähtuvalt lubatakse „Radari“ meeskond istungile, kuid seda ei lubata filmida. 10 44. Saatelõigus 00:11:17 ütleb D H: „Ti sõnul ei ole mitte midagi imelikku selles, et just tema tädipoeg S lossi enamusosalust omab ja asjaolu, et vähemusosalus on hetkel MTÜ käes, millel ei ole valla valitsevat võimu, ei oma tähtsust.“ Viide „Ti sõnul“ tähendab, et tegemist on hageja tsitaadiga. Hageja ei ole märgitud lauseid öelnud. Järelikult on ebaõige faktiväide, mille kohaselt ta on nimetatud sõnad öelnud. 45. Varasemas haginõudes esitas hageja taotlus, et kohus kohustaks kostjat 2 ümber lükkama väite, mille kohaselt proovis hageja küsimusi vältida. Tegemist ei ole väärtushinnangu, vaid faktiväitega. Samas hageja möönis, et otseselt ei ole kostja 1 väidet avaldanud. Järeldused saab teha saatelõikudest, millistele kostja 1 on ise viidanud. Saatelõigu sekunditel 6:35 - 6:54 ei lubata ajakirjanikku volikogu istungile hageja nõudmisel, sekunditel 07:17 - 07:46 kiirustas hageja ajakirjaniku eest vallavalitsuse ruumidesse, sekunditel 07:47 - 08:02 keelas hageja enda filmimise ja sekunditel 10:33 - 12:16 andis hageja S lossi teemal üksnes ebamääraseid vastuseid. Kõik need väited on ebaõiged. 46. Hageja ei ole keelanud ajakirjanikel istungil osalemise. Ajakirjanik astus hageja juurde hetkel, mil viimane läks volikogu saali istungile. Aeg oli hageja jaoks ebasobiv intervjuu andmiseks. Ebaõige on väide, et hageja keelas enda filmimise, sest saatelõigus 00:07:51 on hageja vaid märkinud: „Ma ei saa aru, mis on selle filmimise mõte praegu.“ Tegelikult andis hageja kostjale 1 ligi 40 minutit pika intervjuu, kus vastas kõigile ajakirjaniku küsimustele, kuni viimasel ei olnud enam midagi küsida ja küsimused muutusid jaburateks. Avalikkusele jäeti mulje, et hageja proovis S lossi teemat vältida. 47. Kuigi kostja 1 pole otsesõnu väitnud, et „K T on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida,“ järeldub see kaudsetest asjaoludest, mis kostja 1 ise on välja toonud. Hageja soovib esitada nõude, et kohus kohustaks kostjat 1 ümber lükkama kõnealuses „Radari“ saates avaldatud väiteid arvestades avalikkuses loodud mulje, et „K T on proovinud S lossi teemat vältida“ 48. Kostja 1 avaldatud artikli pealkiri on saate pealkirjast erinev. Artiklis on kasutatud saate materjale. Seoses artikliga ei esita hageja eraldi nõuet kostja 2 vastu. Artikli pealkiri oli: „O X näppas S lossi oma perele“. Kostja on selles esitanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Väärtushinnangu andmiseks pidi olema fakt, mille kohta hinnang antakse. Hageja jäi oma varasemate väidete juurde. Lisaks ettekannetele volikogus heitis kostja 1 hagejale ette notariaalsete lepingute allakirjutamist valla nimel, kuid ei selgitanud, kuidas see andis aluse väita, et hageja on midagi varastanud. Artiklis ega saates ei käsitletud mitterahalise sissemakse andmise küsimust. Notariaalse lepingu allkirjastamisel ei ole hageja oma volitusi ületanud. Mitterahalise sissemakse väärtust on hinnangud vandeaudiitor. Väärtuse hindamisel on lähtutud hindamisaktidest. Hageja selle väärtust ei hinnanud. Ebaõige on kostja 1 väide, et mitterahalise sissemakse väärtust keegi ei kontrollinud. Kostja 1 on õigustanud valeväite esitamist asjaoludega, millel ei ole seost hageja tegevusega. 49. Perekonnaseadus ei defineeri perekonna mõistet. Euroopa kultuurides on perekonda traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine ning kes jagavad kodu, ühiseid ressursse ja vastutust üksteise suhtes. Pere all mõistab avalikkus lapsi, vanemaid ja vanavanemaid, kes eelduslikult koos elavad. Perest laiem ring on sugulased ja hõimlased. Tädipoeg on sugulane ehk oluliselt kaugem isik. Kostja 1 kasutatud rõhutus „oma“ pere“ viitab hageja ja tema tädipoja eriliselt lähedastele suhetele. Artikli pealkiri on faktiväitena tervikuna ebaõige. Tegu ei ole liialduse ega provokatsiooniga. 11 50. Kui kohus nõustub kostjaga 1 ja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga, esitas hageja alternatiivse nõude japalus kohustada kostjat 1 kaudsetest asjaoludest järelduvate otsesed faktid ümber lükata. Otsene faktiväide on see, et hageja on toime pannud õigusvastase teo. 51. Artiklis toodud asjaoludest järeldub samuti, et hageja on proovinud S lossi teemat vältida. Kuigi kostja 1 pole otsesõnu väitnud, et „K T on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida,“ järeldub see kaudsetest asjaoludest. Hageja esitas alternatiivse nõude, et kohus kohustaks kostjat 1 ümber lükkama ka artiklist järelduv, mille kohaselt „K T on proovinud S lossi teemat vältida“. 52. Hageja esitas oma nõuded alljärgnevas sõnastuses. Hageja palus kohustada kostjat 2 omal kulul esitama 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kostjale 1 AS Eesti Meedia audio-video salvestus üldlevinud formaadis (AVI; MP4, vms), kus kostja 2 isiklikult olles kaadris katmata näoga avaldab, et: 1) ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et K T kasutas S Xa positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulasele; 2) ebaõige on K V poolt esitatud ja 27. märtsil 2018. a eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et S lossi omavas äriühingus Z oli omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad. Hageja palus kohustada kostjat 2 AS Eesti Meedia avaldama vastav audio-videosalvestis Kanal 2 saates „Radar“ (või kui saadet enam ei tehta, siis õhtustes päevauudiste saates (hetkel kannab nime „Reporter“) 30 päeva jooksul alates selle saamisest. 53. Hageja palus kohustada kostjat 1 AS Eesti Meedia 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest omal kulul Kanal 2 saates „Radar“ või kui saadet enam ei tehta, siis õhtustes päevauudiste saates (hetkel kannab nime „Reporter“) ümber lükkama hageja kohta avaldatud järgmised ebaõiged väited ning teatama, et: 1) ebaõige on M K poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et K T andis vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest oma perekonna kätesse; 2) ebaõige on D H poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et: „Hetkest, mil „Radar“ S lossiga toimuvat uurima asus, hakkas MTÜ ja K T kähku liigutama“; 3) ebaõige on D H poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide 23. märtsil 2018. a toimunud O Vallavolikogu istungi osas, et : „… x K Ti nõudmisel meid sisse ei lubata“; 4) ebaõige on D H poolt esitatud ja 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, mille kohaselt: „Ti sõnul ei ole mitte midagi imelikku selles, et just tema tädipoeg S lossi enamusosalust omab ja asjaolu, et vähemusosalus on hetkel MTÜ käes, millel ei ole valla valitsevat võimu, ei oma tähtsust;“ 5) K T ei ole proovinud S lossi teemat vältida. 54. Hageja palus juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude kostja 2 K V osas, eeltooduga samal ajal:

1. a)kui K V on kostja 1 poolt kohtuotsuse täitmise ajaks esitanud kostjale 1 kohtuotsuse täitmiseks kohase audio-videosalvestuse, siis see avalikult esitada;
2. b)kui K V ei ole esitanud kostja 1 poolt kohtuotsuse täitmise ajaks kohtuotsuse täitmiseks kohast audio-videosalvestust, siis ette lugeda kohtuotsuse resolutsioon osas, millega kohus hagi K V vastu rahuldas. Juhul, kui kostja 1 kuvab avalikult Internetis 27. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ K Ti ja S lossi puudutavat lõiku, siis kohustada kostjat 1 enne vastavat saatelõiku kuvama/esitama ülalpool kirjeldatud korras loodud audio-videosalvestise, kus kostja 1 lükkab ümber ebaõiged väited. 55. Hageja palus kohustada kostjat lisama kostja 1 poolt hallatavas portaalis (nt radar.postimees.ee või muudes kostja 1 poolt hallatavates portaalides) avaldatud artikli 12 „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ juurde, vahetult pealkirja alla tekst: „Vastavalt jõustunud kohtuotsusele teatab AS Eesti Meedia seoses artiklis „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ avaldatuga, et: 1. ebaõige on väide, mille kohaselt K T näppas S lossi või alternatiivselt avaldada „K T ei ole toime pannud õigusvastaseid tegusid“; 2. ebaõige on väide, et: „hetkest, mil „Radar“ S lossiga toimuvat uurima asus, hakkas MTÜ ja K T kähku liigutama“; 3. ebaõige on väide, et x K Ti nõudmisel ei lubatud „Radari“ võttegruppi 23. märtsil 2018 toimunud O Vallavolikogu istungile; 4. ebaõige on väide, mille kohaselt: „Ti sõnul ei ole mitte midagi imelikku selles, et just tema tädipoeg S lossi enamusosalust omab ja asjaolu, et vähemusosalus on hetkel MTÜ käes, millel ei ole valla valitsevat võimu, ei oma tähtsust“; 5. K T ei ole proovinud S lossi teemat vältida“. 56. Juhul, kui kohus rahuldab hagi kostja 2 osas, siis lisada eeltoodule tekst: „AS Eesti Meedia teatab lisaks, et jõustunud kohtulahendiga on kohus rahuldanud K T hagi K V vastu järgmiselt: [kohtulahendi resolutsiooni tekst]“ 57. 06.06.2019 täpsutas hageja uuesti oma nõudeid. Hageja loobus 20.04.2018 dokumendi punktis 1 toodud nõudest tervikuna. Harju Maakohus leidis 25.04.2018 määruses, et hageja on esitanud kolm nõuet, millistest üks puudutas teabeotsingusüsteeme, üks artikli ja telesaate eemaldamist ning üks ebaõigeid väiteid. Hageja tasus riigilõivu vastavalt antud määrusele ja kohus võttis nõuded 09.05.2018 menetlusse. Hageja arvestused hagi hinna osas on õiged. Hageja loobus kahest esimesest mittevaralisest nõudest, mille hind on 2 x 3 500 eurot = 7000 eurot. Seega jäi menetlusse üks mittevaraline nõue hagihinnaga kuni 3 500 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 300 eurot. Seega on nõuetest loobumise järgi hageja tasunud 350 eurot ettenähtust enam. Hageja palus tagastada pool riigilõivu ehk 175 eurot. 58. Hageja möönis, et peab kandma kostja 1 menetluskulud. Samas ei ole kostja 1 oma 29.05.2018 vastuses esimest nõuet üldse käsitlenud ja teist nõuet on puudutatud vastuse punktides 3 ja 4 üksnes osas, et teabeotsingusüsteem „AAA“ oli hagi esitamise hetkeks suletud. Rohkem kostja 1 hageja vastavatele nõudele vastuvaidlemisele aega ei kulutanud. 59. Hageja täpsustas nõuet kostja 2 vastu. Väide, et „O valda juhtiv K T kasutas S Xa positsiooni enne valdade ühinemist ära“, on faktiväide ning faktiväide on ebaõige. Faktiväite avaldas saates ajakirjanik, kuid kostja 2 kinnitas 06.05.2019 istungil, et ajakirjanik võis temast täpselt nii aru saada. Seega ei ole vaidlust, et kostja 2 kõnealuse väite (või vähemalt seda mõtet kandva väite) kostjale 1 avaldas. 60. Väites kasutatud sõna „labane“ on väärtushinnang, mille hageja jätab oma nõudest välja. Hageja jätab oma nõudest välja sõna „labaselt“, kuivõrd see on väärtushinnang. Saatelõigus ütles kostja 2 isiklikult (videofail 00:02:38): „E oli juba selleks hetkeks tegelikult omandanud x Ti siis selle tädipoja erinevad firmad.“ Puudub vaidlus, et X X on hageja tädipoeg. Muus osas on väide ebaõige. Menetluse käigus on selgunud, et kostja 2 ei ole kostjale 1 esitanud väidet: „X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot.“ Radari“ saateõigust videofailis 00:08:382 esitab vastava väite ajakirjanik D H, mitte kostja 2. Kostja 2 eitab, et ta oleks midagi sellist öelnud. Hagejal puuduvad vastupidise tõendamiseks tõendid ning seega ei saa hageja kostjalt 2 vastavas lauses esitatud väärväite ümberlükkamist nõuda. 61. Hageja loobus nõudest kostja K V vastu osas, milles ta palus kohustada kostjat 2 omal kulul kostja 1 ees ümber lükkama väite, et X X ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot. 13 62. Hageja täpsustas ka nõudeid kostja 1 vastu. Väide: „O x K T näppas S lossi oma perele“ on faktiväide ning vastav faktiväide on ebaõige. Hageja jäi varasemate nõude põhistuste juurde. Kuivõrd väide esitati kostja 1 Interneti portaalis, tuleb see samas ümber lükata. 21. mail 2019 avaldati uudis, mille kohaselt saade „Radar“ lõpetas tegevuse. Artikkel „O X K T näppas S lossi oma perele“ oli avaldatud portaalis aadressiga https://radar.postimees.ee. Kuivõrd saade „Radar“ lõpetab tegevuse, ei pruugi alamdomeen jääda samaks. Seetõttu ei täpsustanud hageja nõudes portaali täpset aadressi, vaid palus kohustada kostjat 1 täitma kohtulahendist tulenevad kohustused kostja 1 hallatavas portaalis avaldatud artikli juures. 63. Väide: „O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S XXXa positsiooni enne valdade ühinemist“ sisaldab faktiväiteid, mis on ebaõiged. Esimene väide on, et hageja andis lossi oma perele. Teine väide on, et hageja tegi seda xxxa positsiooni ära kasutades. Väide avaldati nii telesaates kui artiklis. Kui telesaade lõpetab oma tegevuse, ei ole samas saates ümberlükkamine võimalik. Konkreetne saade läks 27. märtsil 2018 eetrisse teisipäeva õhtul peale kella 20:00. Hagejat puudutav saatelõik oli saates esimene. Ilmselt ei võta vastav ebaõigete andmete ümberlükkamine nii palju aega, kui kogu saatelõigus pikkus oli, mistõttu on põhjendatud, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kellaaeg oleks määratletud ajavahemikuga 20:00 – 20:10. 64. Artikkel ja saatelõik sisaldab detaile, millest järeldub, et hageja on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida. Selline järeldus ei ole õige. Kostja 1 pole otsesõnu väitnud, et hageja on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida. Järelduse, mille kohaselt on hageja proovinud S lossi kohta küsimusi vältida, saab teha saatelõigus kõlanud ja artiklis avaldatud väidete põhja. Vastavad asjaolud jätavadki koostoimes mulje, et hageja on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida. 65. Väide: „E OÜ-s S M on omandanud tegelikult x K Ti tädipoja X X erinevad firmad“ on faktiväide. Faktiväide oli selle esitamise hetkel ebaõige. Väite on esitanud „Radari“ saatelõigus kostja 2 (videofail 00:02:38). Artiklis on kirjas: „“E oli selleks hetkeks omandanud tegelikult x Ti tädipoja erinevad firmad,“ sõnab V.“ Väide pärineb kostjalt 2 ning kostja 1 on selle saates ja artiklis avaldanud. Hageja saab nõuda, et kostja 2 lükkaks väite ümber kostja 1 ees. Samas ei ole kostjal 1 automaatselt kohustust talle avaldatut omakorda avalikkusele avaldada, millest tulenevalt peab hageja esitama nõude kostja 1 vastu. 66. Kostja 1 osas loobus hageja ühest nõudest. Menetluse käigus on selgunud, et kostja 2 ei ole kostjale 1 esitanud väidet: „X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot.“ Saatelõigus 00:08:38 esitab väite ajakirjanik D H, mitte kostja 2. Seega on iseenesest väär D H poolt sõnade omistamine K Vle. Hageja leidis, et kuna kostja 1 on tituleerinud hageja loo peategelaseks, puudutab vastav väide hagejat, kellest avalikkusele loodi mulje kui kogu „skeemi“ autorist. Kuna kostja 2 ei ole väidet esitanud, hageja loobus antud osas nõudest kostja 2 vastu, on mtlik vastavas osas loobuda ka nõudest kostja 1 vastu. 67. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mta õigusabikulud 10 828,90 eurot, millele lisandub viimasel istungil osalemise kulud. Kulud on esitatud koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja esindaja loetles õigusabi osutamise eest esitatud arved ja viitas, et arvet ei ole veel esitatud kohtuistungiks ettevalmistuse osas. 10.09.2019 kulus istungiks valmistumiseks 1 h 12 min ja 172,80 eurot ja 11.09.2019 2 h 30 minutit ning 532,80 eurot. Hageja esindaja tunnitasu suurus oli 144 eurot. Riigilõivuna tasus hageja 300 eurot. Kulud registripäringutele on 23 eurot. 14 KOSTJATE VASTUVÄITED Kostja Postimees Grupp AS vastuväited 68. Kostja 1 vaidles hagile vastu. Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu selliste väidete ümberlükkamise nõuded, mis on oma õigusliku kvalifikatsiooni poolest väärtushinnangud. Hageja ise on leidnud, et avaldatud väidete tõesust ei ole objektiivselt võimalik tõendada. Väärtushinnangute ümberlükkamist ei ole aga kostjalt 1 võimalik nõuda. Väärtushinnang ei sisalda andmeid, mille tõesus oleks kohtumenetluses põhimõtteliselt kontrollitav. 69. Kui tegu on faktiväidetega, on väited õiged. Saatelõik ja artikkel tuginevad tõestele ja kontrollitud faktilistele asjaoludele. Tõeste faktiväidete ümberlükkamist ei ole hagejal õigust nõuda. Ka juhul, kui avaldatud faktiväited olid ebaõiged, ei olnud kostja 1 tegevus õigusvastane. 70. 27.02.2015 otsustati S valla volikogu istungil asutada S lossi arendamiseks OÜ S M. Asutatava osaühingu osakapitali kavandatud suuruseks oli 1 400 000 eurot, mis koosneb neljast erinevatele juriidilistele isikutele kuuluvast osast. Osad jagunesid järgnevalt: 51% osa kuulus S Vallale, 19% osa OÜ-le L, 15% osa SA-le S L ja 15% osa OÜ-le Z I. Volikogu otsusega otsustati võõrandada OÜ-le S M mitterahalise sissemakse tegemiseks L külas asuv S lossi kinnistu. OÜ S M osanike leping allkirjastati 11.03.2015 ning 13.03.2015 tõestas OÜ S M asutamislepingu notar. S Vallavalitsust esindas vastavas tehingus hageja. 30.03.2015 otsustas S valla volikogu nimetada OÜ S M S valla poolseks osanikuõiguste teostajaks hageja. Sellega andis S valla volikogu hagejale õiguse teostada S vallale kuuluvast OÜ S M osast tulenevaid õigusi. 71. 18.10.2016 toimus S vallavolikogu istung, kus kuulati hageja ettekannet teemal OÜS S M S valla osalemise lõpetamine. Kostja 1 pidas usutavaks, et nimelt hageja oli selle päevakorrapunkti ette valmistanud, kuna OÜ S M osanikuõigusi teostas just hageja. 18.10.2016 toimunud koosolekul selgitas hageja, et seoses projektiga „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tuleb OÜ S M omanikel leida lisavahendeid omaosaluse finantseerimiseks, mis S valla puhul võib ulatuda kuni 510 000 euroni. Hageja arvates oli otstarbekas vallale kuuluv osa OÜ-st S M võõrandada valla osalusega MTÜ-le S X selleks, et vald ei peaks tegelema ma omaosaluse finantseerimise ja makompleksi aktiivse arendamisega. Võõrandamine oli väidetavalt otstarbekas tingimusel, et ostjal on õigus tasumata ostuhinnast maha arvestada kõik dokumentaalselt tõestatud ieeringud, mis tehakse S makompleksi arendamisega seotud omaosaluse raames. Samal koosolekul otsustas vallavolikogu valla osalemise OÜ-s S M lõpetada. Notariaalne müügileping sõlmiti 04.10.2017. 72. Osa ostuhinna kohustus ostja MTÜ S X maksma alles 2021. Hageja ettevalmistatud ja allkirjastatud tehing oli valla jaoks ilmselgelt kahjulik, sest kaotati õigus valitsevale osale S lossi haldavast osaühingust ning tasaarvestust võimaldava tingimuse näol võõrandati osa sisuliselt tasuta. Samas ei olnud MTÜ S X kulutused ma arendamisel fikseeritud ning väga suure tõenäosusega võivad need ületada osa ostuhinda (749 700 eurot). 73. S valla ja MTÜ S X vahel sõlmitud osaühingu osa müügilepinguga ei ole ostuhinna tasumist tagatud. Nimetatud asjaolule on juhtinud tähelepanu müügilepingu tõestanud notar lepingu ps 3.4. Hageja, kes esindas S valda osa võõrandamisel, tegutses teadlikult valla parimaid huve järgimata, jättes valla osa võõrandamisel täiendava kaitseta. 25.04.2016 toimunud MTÜ S X 15 toimunud üldkoosolekul, mida juhatas hageja, otsustati põhikirja p 15 muuta nii, et ühingu lõpetamise korral läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikule. Hageja osalusel ja eestvedamisel toimunud tehingud ei olnud S vallale kahjulikud mitte üksnes seetõttu, et vald võõrandas e OÜ-s S M selle eest tasu saamata, vaid ka seetõttu, et MTÜ S X lepinguliste kohustuste täitmine ei olnud just hageja tegevuste tõttu tagatud. 74. Kostja 1 leidis, et osa võõrandamine lepingus toodud tingimustel oli seaduse kohaselt keelatud. Rahandusministeerium on 17.04.2018 O vallavalitsusele edastatud järelepärimises selgitanud, et OÜ S M ja MTÜ S X vahelist tehingut saab käsitleda kui laenu andmist, mis on KOFS § 37 lg 2 kohaselt lubatud vaid juhul, kui tegemist on vallast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuva üksusega. Kuna MTÜ S X ei ole vallast sõltuv üksus, ei oleks tohtinud talle laenu (maksekohustuse ajatamise näol) anda. MTÜ pidanuks koheselt osaluse eest tasuma. 75. 03.11.2017 otsustati OÜ S M osanike koosolekul suurendada OÜ S M osakapitali mitterahalise sissemaksega 350 000 euro võrra uue osa emiteerimise teel OÜ-le T. OÜ X juhatuse liige on hageja tädipoeg X X, kes allkirjastas 03.11.2017 sõlmitud mitterahaliseks sissemakseks vara üleandmise lepingu. Seega vähem kui kuu aega pärast hageja ettevalmistatud tehingu täideviimist omas S lossi haldava osaühingu enamusosalust valla asemel X X. 76. Kostja 1 esitas selgituse selle kohta, kuidas muutus osalus OÜ-s S M pärast vallale kuuluva osa võõrandamist ja uue osa emiteerimist. Tähtsust ei oma see, et X X ei oma hageja väidete kohaselt kontrolli SA S Loss nõukogu üle. X X on SA S Loss ainus juhatuse liige. SAS § 18 lg-st 1 tuleneb, et üldreeglina on sihtasutuse juhatuse igal liikmel õigus esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemisel. Juhatuse liikme esindusõiguse piirangud kehtivad üldjuhul üksnes sisesuhtes (SAS § 18 lg 3 teine lause). Kuna X X on SA S Loss ainus juhatuse liige, ei ole tema õigused SAle S Loss kuuluvate OÜ S M osaniku õiguste teostamisel piiratud. Isegi siis, kui sihtasutuse juhatusel on vaja hankida tehingu tegemiseks sihtasutuse nõukogu nõusolek (SAS § 25 lg 1), ei kehti nõukogu nõusoleku puudumine kolmandate isikute suhtes (SAS § 25 lg 3). 77. Kostja 1 selgituse kohaselt kuulus X Xele enne osa emiteerimist tema kontrolli all olevate juriidiliste isikute kaudu 49% osalusest ning pärast osa emiteerimist 54,41%. Erinevate hageja ette valmistatud ning hagejaga seotud tehingute tulemusena on OÜ S M enamusosalus sattunud hageja lähikondse X Xe kontrolli alla. E kontrollimine äriühingus tähendab, et sisuliselt on X Xe võimalikud juhised ja otsused OÜ S M tegevuste otsustamisel kõige kaalukamad ning X Xel on lõppkokkuvõttes õigus otsustada OÜ-ga S M toimuva üle. Varasemalt S vallale kuulunud hindamatu ajalooga makompleksi osas ei ole vallavalitsusel otsustavat sõnaõigust. Tekkinud olukorra võimalikku kahjulikkust vallale on ilmselt täheldanud X X ise, esitades 21.03.2018 O vallavalitsusele ettepaneku alustada läbirääkimisi tema juhtimise all olevatele ettevõtetele kuuluvate osaluste võõrandamiseks O vallale, arvestades tekkinud avalikkuse huvidega S makompleksi omandiküsimuse osas. 78. Kostja 1 leidis, et erinevatele ajakirjanduseetika sätetele tuginemine ei anna hagejale õigust esitada kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet. Ajakirjandusväljaande käibekohustust reguleerivate kutsestandardite rikkumine võiks toetada hageja kahju nõuet kostja 1 vastu või olla abistavaks argumendiks kostja 1 VÕS § 1047 lg-s 3 sisalduva kontrollikohustuse rikkumise sisustamisel, kuid muudel juhtudel tuleks hageja viited jätta 16 tähelepanuta. Kohus ei kohalda eetikanorme õigusnormidena. Ajakirjanduseetika järgimist kontrollib Pressinõukogu. 79. Hageja on leidnud, et sõna „näppama“ on sõna „varastamise“ sünonüümiks, kuid kostja 1 sellega ei nõustunud. Pealkiri kajastab ajakirjaniku väärtushinnangulist kokkuvõtet hagejaga seotud tehingutele. See, milliseid tegevusi saab „näppamisena“ tõlgendada, on konkreetse isiku moraaliotsuse küsimus. Väljend „näppamine“ võib küll jätta mulje moraalselt taunitavast tegevusest, kuid puuduvad kriteeriumid, mille alusel saaks kontrollida „näppamise“ toimumise tõesust. Väljendit ei saa hinnata lahus saate ja artikli kontekstist. Kostja 1 pidas ilmseks, et kinniasjade näppamine võimalik ei ole ning ajakirjanik kasutas sõna selle ülekantud tähenduses väärtushinnanguna. Väljend ei ole ebakohane, sest rajaneb tõestel ja kontrollitud faktidel. Ajakirjanikul on õigus teatud piirides kasutada liialdusi ja kirjutada provotseerivalt. 80. Kostja 1 leidis, et lause „O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S xa positsiooni enne valdade ühinemist“ on tegelikult väärtushinnang. Hageja valmistas ette tehingud, kus ta ise oli valla esindajaks ja need toimusid hageja tädipojaga. Asjaolu, et tehingute tegemine oli vallavolikogus kinnitatud, ei tähtsust, sest nende ettevalmise viis läbi hageja. Hageja oli S valla esindaja OÜ S M osalusega seotud tegevustes ning esitas S vallavolikogule eelnõu lossi haldava osaühingu osaluse võõrandamiseks. Nende faktide põhjal on kostja 1 avaldanud hinnangu, et hageja andis lossi üle enda sugulasele H. Xele soodsatel tingimustel ehk kokkuvõttes andis lossi oma perekonnale. Sõna „andmine“ ei tähenda saate kontekstis seda, et hageja andis H. Xele vahetult üle S lossi võtmed, vaid hageja tegi xxxana võimalikuks lossi omandi ülemineku soodsatel tingimustel. Asjaolu, et OÜ S M osa üleandmise eest S vallale ei tasutud, viitabki sellele, et hageja „andis“ S lossi oma perekonnale. 81. Kui tegu oleks faktiväitega, oleks väide tõene. Avalikest registritest kättesaadavate materjalidega on tõendatud, et hagejal oli valla volitus OÜ S Loss osanikuõiguste teostamiseks ning hageja tehtud ettekanded S valla volikogus olid aluseks OÜ S Ma osa tasuta võõrandamiseks. Kõik S lossi ja OÜ S M osa võõrandamisega seotud tehingud tehti enne haldusreformi jõustumist. 82. Hageja nõudis, et kostja 1 lükkaks ümber väite, mille kohaselt proovis ta S lossi teema kohta esitatud küsimusi vältida. Selgelt avaldas kostja 1 saatelõigus ja artiklis hoopis väljendi: „Valgamaal O vallas käärib ja mitte vähe. Koguni sedavõrd, et vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida.“ Need laused mainivad vallavõime abstraktselt, mitte hagejat konkreetselt. Täitmata on VÕS § 1047 lgst 1 tulenev eeldus, mille kohaselt peavad avaldatud andmed käima isiku või tema tegevuse kohta. Nõue tuleb jätta rahuldamata. 83. Ümberlükkamise nõude esitamiseks peaksid faktiväited puudutama konkreetselt hagejat. Hageja tsiteeritud osa saatest ja artiklist kajastab ajakirjaniku väärtushinnangut, mis põhineb O vallavalituse liikmete käitumisel. Saatelõigu ja artikli kontekstist nähtub, et ajakirjanik proovis pärast vallavolikogu istungit saatelõigus käsitletud teemal rääkida ka teiste volikogu liikmetega, kuid vallavolikogu esimees keeldus alguses intervjuust. Kuigi volikogu esimees J B oli päev enne istungit võttemeeskonna osalemisega volikogu istungil nõus, muutis ta meelt siis, kui võttemeeskond oli kohale jõudnud. Arvestades saatelõigu ja artikli konteksti, ei ole „vallavõimude“ all silmas peetud ainult hagejat. Hageja nime vastavas lauses ei sisaldu. See, kas üldise nimetusega „vallavõimud“ „proovivad“ mingi teema kohta küsimusi vältida, ei ole 17 kohtumenetluses tõendatav ja kontrollitav fakt. Tegemist on väärtushinnanguga, mille aluseks olid tõesed faktilised asjaolud. Väärtushinnang oli kohane. 84. Isegi siis, kui jõuda järeldusele, et lause käis just hageja kohta ning tegemist on faktiväitega, siis on faktiväide õige. Hageja oli esmalt nõus intervjuuga, kuid saades teada, milliseid teemasid ajakirjanik käsitleda soovib, hakkas hageja ajakirjanikule selgete vastuste andmist vältima ning esitama arusaamatuid süüdistusi. Olukorras, kus kahtluse all on võimalikud korruptiivsed tehingud ning valla hinnalise vara üle kontrolli kaotamine, oli loo avaldamine põhjendatud. 85. Lisaks proovis hageja edukalt takistada kostja 1 võttemeeskonna kohalolu volikogu istungil, tehes selleks ettepaneku volikogu esimehele, kes eelmisel päeval oli seda lubanud. Vastava asjaolu teatas kostjale 1 volikogu istungil osalenud R N. Hageja muud väited saatelõigu ebaõige monteerimise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Hageja kirjeldustest ei selgu, kas ja kuidas on kostja 1 avaldanud saatelõigus hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Hageja arutlus selle kohta, et 15minutiline vahepaus volikogu istungi vahel on mõeldud kohvi joomiseks ja vajadusel WCkülastamiseks, on demagoogiline. Hageja teadis väga hästi, et ajakirjanik on tulnud O vallavolikogu istungile eesmärgiga teda intervjueerida, kuid hageja temaga konstruktiivselt ei suhelnud. 86. Väljendid, mida valides on isik lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest, kujutavad endast reeglina väärtushinnanguid. Väljendit „firma“ tuleb pidada väärtushinnanguks, kuna on avaldatud saatelõigu ning artikli konteksti silmas pidades arusaadav, et kostja 1 on erinevatele tõestele ja kontrollitud asjaoludele tuginedes teinud järelduse X Xe mõjuvõimust OÜ-s S M ning on silmas pidanud seda, et OÜ S M enamusosalus kuulub ühingutele, mis kuuluvad X Xe kontrolli alla. 87. Faktiväitena on tegemist tõese väitega. Hageja on ise selgitanud, et H. X omab kontrolli 49,6% OÜ S M osadest vastavalt OÜ L, T OÜ ning OÜ Z I kaudu. Kostja 1 on seisukohal, et ka SA S Loss on H. Xe kontrolli all. Vastavalt SAS § 18 lg-le 1 on üldreeglina sihtasutuse juhatuse igal liikmel õigus esindada sihtasutust kõikide tehingute tegemisel. Juhatuse liikme esindusõiguse piirangud kehtivad üldjuhul üksnes sisesuhtes (SAS § 18 lg 3 teine lause). Kuna X X on SA S Loss ainus juhatuse liige, ei ole tema õigused SA-le S Loss kuuluvate OÜ S M osaniku õiguste teostamisel piiratud. 88. Väide „V sõnul omab seda raha nüüd Xe ettevõte“ ei käi hageja kohta. Tegu on väitega, mis käib H. Xe ja/või tema ettevõtete kohta. Sisuliselt on lause väärtushinnang. Lause sisu on see, et X X, omades kõige kaalukamat otsustusõigust OÜ S M tegevuste suhtes, kontrollib ka kahe miljoni euro toetusraha kasutamise võimalusi. 89. Kostja 1 leidis, et TsÜS §-st 138 tulenev hea usu põhimõte ei ole kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, sest hea usu põhimõttest ei tulene juriidiliselt siduvaid sooritus- või hoidumiskohustusi. Asjakohatu on hageja viide VÕS § 1045 lg 1 p-le 8, sest hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja 1 oleks soovinud käituda tahtlikult heade kommete vastaselt. Paljasõnaline on hageja väide, et kostja 1 on sekkunud otseselt hageja majandus- ja kutsetegevusse. Hageja viitab hoomamatutele „hageja jaoks olulistele tagajärgedele“, jättes selgitamata, kuidas on kostja 1 hageja majandus- ja kutsetegevusse sekkunud. Hageja väited on alusetud. Kuna hageja on O XXX ja tegevpoliitik, kaasneb nimetatud positsiooniga hagejale kõrgendatud tähelepanu talumise kohustus. Hagejal XXXana lasub ajakirjandusväljaannete 18 avaldatud mtliku ja põhjendatud kriitika talumise kohustus. Hageja tegevust xxxana ei saa pidada tema majandus- ja kutsetegevuseks. Xana ei ole hageja käsitatav ettevõtjana, kelle tegevuseks on ärisuhete loomine ning äritegevusest tulu teenimine. Avaldatu ei ole hagejat mõjutanud, sest ta jätkab tööd O xana. 90. Kostja 1 viitas VÕS § 1047 lõikele 3. Saatelõigu ja sellel põhineva artikli avaldamine oli kantud avalikkuse ülekaalukast huvist. Saatelõik ja artikkel käsitlevad üksnes hageja poliitilist ja ametialast tegevust seoses S lossiga. Kostja 1 kirjeldatud tingimusi arvestades on põhjust arvata, et hageja võib sellega olla mh toime pannud toimingupiirangu rikkumise KVS § 11 lg 1 p 2 tähenduses, mis võib lisaks vastata KarS § 3001 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisule. Eeltoodud asjaolude üle peetav diskussioon ei saa liigselt rikkuda poliitiku kui andmesubjekti õigusi, sest hageja ise väidab, et kahjustati tema poliitilist mainet. 91. Enne saate avaldamist kontrollis ajakirjanik D H-S avalikes dokumentides sisalduvat informatsiooni ning võttis ühendust võimalikult paljude hagejale ja S lossi juhtumile lähedal seisvate isikutega. Mh tuleks kostja 1 kontrollikohustuse vajalikul määral täitmist jaatada kostja 2 intervjueerimisega, kuivõrd viimane on O vallavolikogu revisjonikomisjoni liige. Hageja küll andis kostjale 1 intervjuu, kuid ajakirjaniku küsimustele konstruktiivselt ta ei vastanud. Asjaolu, et hageja ei kasutanud oma võimalust esitada ajakirjanikule põhjalikku vastulauset või ajakirjaniku poolt hagejale avaldatud väiteid konstruktiivselt kummutada, üksnes aga kinnitab kostja 1 õigustatud huvi hagejaga seotud informatsioonile tähelepanu juhtida. 92. 07.12.2018 seisukohtades kostja 1 leidis, et vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: 1) alates 18.11.2013 kuni S valla O vallaga ühinemiseni oli hageja S x; 2) hageja ettepanekul tegi S vallavolikogu 27.02.2015 otsuse nr 5, millega S vald otsustas osaleda OÜ S M asutamisel; 3) OÜ S M asutamisel andis S vald S lossi kinnistu (kinnistu registriosa nr-ga
3. x)mitterahalise sissemaksena OÜ-le S M, saades vastu OÜ S M osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis vastas 51%-le OÜ S M osakapitalist; 4) lisaks S vallale osalesid 2015. a OÜ S M asutamisel OÜ L, kes tegi OÜ-sse S M mitterahalise sissemakse ja sai vastu OÜ S M osa nimiväärtusega 266 000 eurot, SA S Loss, kes tegi OÜ-sse S M mitterahalise sissemakse ja sai vastu OÜ S M osa nimiväärtusega 210 000 eurot, ning OÜ Z I, kes tegi OÜ-sse S M rahalise sissemakse ja sai vastu OÜ S M osa nimiväärtusega 210 000 eurot. 93. Vaidluse all ei ole ka: 5) 15.04.2016 võtsid OÜ S M osanikud vastu otsuse suurendada OÜ S M osakapitali rahalise sissemaksega 70 000 euro võrra, mille tagajärjel suurenes S vallale kuulunud OÜ S M osa nimiväärtus 749 700 eurole, SA-le S Loss kuulunud osa nimiväärtus 220 500 eurole, OÜ-le L kuuluva osa nimiväärtus 279 300 eurole ning OÜ-le Z I kuuluva osa nimiväärtus 220 500 eurole; 6) hageja ettepanekul otsustas S vallavolikogu 18.10.2016 lõpetada S valla osalemise OÜ-s S M, võõrandades vallale kuuluva OÜ S M osa MTÜ-le S X hinnaga 714 000 eurot; 7) 04.10.2017 sõlmisid S vald, mille esindajana tegutses hageja, ning MTÜ S X OÜ S M osa müügilepingu, millega S vald võõrandas S vallale kuulunud OÜ S M osa nimiväärtusega 749 700 eurot MTÜ-le S X ning MTÜ S X kohustus selle eest tasuma 749 700 eurot hiljemalt 31.12.2021; 8) 03.11.2017 võtsid OÜ S M osanikud vastu otsuse suurendada OÜ S M osakapitali 350 000 euro võrra uue osa emiteerimise teel T OÜ-le, kusjuures T OÜ tasus osa eest mitterahalise sissemaksega. 94. Vaidluse all ei ole ka: 9) O vald (endine S vald) on MTÜ S X liige, kusjuures MTÜ-sse S X kuuluvad veel OÜ S, SA S Loss, MTÜ x, MTÜ S x ja MTÜ x (seisuga 07.06.2018); 10) OÜ L juhatuse liige on äriregistri andmetel alates 22.08.2013 hageja tädipoeg X X, kusjuures OÜ L kuulub OÜ x Capital kaudu X Xe abikaasale A Xele; 11) hageja tädipoeg X X on äriregistri 19 andmetel alates 31.07.2017 SA S Loss juhatuse liige; 12) hageja tädipoeg X X on äriregistri andmetel alates 02.11.2017 OÜ Z I juhatuse liige, kusjuures OÜ Z I kuulub OÜ S Capital kaudu X Xe abikaasale A Xele; 13) hageja tädipoeg X X on äriregistri andmetel alates 17.11.2014 T OÜ juhatuse liige, kusjuures T OÜ kuulub X Xele; 14) alates 30.10.2017 on hageja O x; 15) 27.03.2018 avaldas kostja 1 Kanal 2 telesaates „Radar“ saatelõigu S valla poolt S lossi kinnistuga tehtud tehingute kohta; 16) 27.03.2018 avaldas kostja 1 portaalis radar.postimees.ee artikli „Radar: O x näppas S lossi oma perele“. 95. Vaidluse all ei ole: 17) 27.03.2018 avaldatud saatelõigus avaldas kostja 1 järgmise väite: „Meie tänane esimene lugu näitab, kuidas x vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest hoopis oma perekonna kätesse andis;“ 18) 27.03.2018 avaldatud artiklis avaldas kostja 1 järgmise väite: „O x näppas S lossi oma perele.“; 19) nii 27.03.2018 saatelõigus kui artiklis avaldas kostja 1 järgmised väited: (
4. i)„Vallavõimud tunnevad teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida.“; (
5. ii)„E oli selleks hetkeks omandanud tegelikult x Ti tädipoja erinevad firmad.“; (iii) „V sõnul omab seda raha nüüd Xe ettevõte;“ 20) artikli ja saatelõigu avaldamise seisuga oli X X OÜ L juhatuse liige, OÜ Z I juhatuse liige, SA S Loss juhatuse liige ja T OÜ juhatuse liige ning nimetatud äriühingutele kuulus kokku 54,41% suurune osalus OÜ-s S M. 96. Kostja 1 leidis, et hageja on meelevaldselt asunud sisustama sõna „näppas“. Ühestki tõendist ei tulene, et kostja 1 väitest „O x näppas S lossi oma perele“ saab järeldada etteheidet mingi konkreetse õigusvastase teo toimepanemises. Kasutatud sõna „näppas“ puhul on tegemist eetilise hinnanguga faktilisele olukorrale, mis ei ole vaidluse all. Eetiliselt on küsitav, kui XXXa tegevuse tagajärjel satub oluline valla vara XXXa sugulase kontrolli alla. Tähtsust ei oma, et hageja ei osalenud OÜ S M osanike 03.11.2017 otsuse vastuvõtmisel. Hageja tegi S vallavolikogule ettepanekud S lossi kinnistu võõrandamiseks esmalt OÜ-le S M ja seejärel S vallale kuulunud OÜ S M osa võõrandamiseks MTÜ-le S X. Kui hageja ei oleks volikogusse neid ettepanekuid viinud, ei oleks S lossi omanike struktuur kujunenud selliseks, kus S vallal ei olnud OÜ S M osanike 03.11.2017 koosolekul isegi võimalik blokeerida osa emiteerimist. Kontrolli S lossi üle kaotas S vald juba OÜ S M osa võõrandamisel MTÜ-le S X, sest S vald jäi selle tehingu järgselt pelgalt üheks MTÜ S X liikmeks. 97. SA S Loss võõrandas teadmata ajahetkel saatelõigu ja artikli avaldamisest kuni 2018 a juunini talle kuulunud OÜ S M osa nimiväärtusega 87 500 eurot OÜ-le L. Osa võõrandamist SA S Loss poolt X Xega seotud OÜ-le L tõendab OÜ S M osanike nimekiri seisuga 28.06.2018. Selle tehingu tulemusena omavad X Xe kontrolli all olevad äriühingud OÜ L, OÜ Z I ja T OÜ kokku OÜ S M osi, mis vastavad 54,41% OÜ S M osakapitalist. Seega puudub alus väita, et SAle S Loss kuulunud OÜ S M osa ei olnud X Xe kontrolli all. Eeldatavasti on X X SA S Loss nimel allkirjastanud võõrandamislepingu, millega SA-le S Loss kuulunud OÜ S M osa X Xega seotud OÜ-le L võõrandati. 98. Kostja 1 antud väärtushinnang oli kohane. Nimelt selgub OÜ S M äritoimiku dokumentidest, et X Xega seotud äriühingud on teinud OÜ-sse S M ebaseaduslikke mitterahalisi sissemakseid. Selle tõttu võib S valla õigusjärglane O vald olla saanud märkimisväärset kahju. OÜ S M asutamisel andis S vald S lossi kinnistu mitterahalise sissemaksena OÜ-le S M, saades vastu OÜ S M osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis vastas 51%-le OÜ S M osakapitalist. Kui OÜ S M asutati 25.03.2015, siis lühikest aega enne seda ehk 24.11.2014 oli xxx hinnanud S lossi kinnistu turuväärtuse 1 460 000 eurole. Seda hinnangut tõendab märkus S valla 2015. a majandusaasta aruande lk-l 24. 20 99. Seega tasus S vald OÜ S M osa eest nimiväärtusega 714 000 eurot kinnistuga, mille väärtus oli 1 460 000 eurot. Tasub meenutada, et ettepaneku kinnistu OÜ-le S M võõrandada viis volikogusse ja kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu allkirjastas S valla nimel hageja. Seejuures peab hageja olema notarile kinnistu väärtuse kohta teadlikult valeandmeid esitanud, sest kuigi hagejale oli teada, et x hinnangu kohaselt oli kinnistu väärtus 1 460 000 eurot, oli kinnistu väärtuseks mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus kokku lepitud 714 000 eurot. 100. Nii OÜ L kui ka SA S Loss tegid OÜ-sse S M ebaseadusliku mitterahalise sissemakse. Mitterahalise sissemakse väärtuse tegelikkusele vastavust keegi sisuliselt ei kontrollinud. OÜ L ja SA S Loss mitterahalised sissemaksed kiitis OÜ S M 11.03.2015 asutamislepingus S valla nimel heaks hageja. Asutamislepingu järgi olid OÜ L ja SA S Loss mitterahalisteks sissemakseteks S lossi kinnistul teostatud ieeringud. OÜ L ja OÜ S M vahel 11.03.2015 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu p-de 1.1.1.-1.1.3. kohaselt oli OÜ L mitterahaliseks sissemakseks OÜ-sse S M hoone projektdokumentatsioon, hoone köögibloki restaureerimistööd ja köögibloki inventar. SA S Loss ja OÜ S M vahel 11.03.2015 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu p-de 1.1.1.-1.1.3. kohaselt oli SA S Loss mitterahaliseks sissemakseks OÜ-sse S M losspargi rekonstrueerimine, katlamaja restaureerimistööd ja peahoone restaureerimistööd. 101. Nende mitterahaliste sissemaksete väärtust keegi ei hinnanud. OÜ S M juhatuse hinnang ning audiitori hinnang kujutavad endast vaid formaalsusi, milles nenditakse, et mitterahalise sissemakse väärtus on hindaja arvates piisav. Sisulist analüüsi tehtud ei ole. Kostja 1 viitas, et ÄS § 142 lg 2 kohaselt ei või mitterahaliseks sissemakseks olla osaühingule osutatav teenus ega tehtav töö. Seega on OÜ L ja SA S Loss teinud OÜ-sse S M ÄS § 142 lg-ga 2 vastuolus olevad mitterahalised sissemaksed ning hageja on sellega nõustunud. Hageja on nõustunud, et väidetavad ieeringud teinud OÜ L ja SA S Loss saavad endale OÜ S M osad S valla arvel, sest S vald ise sai osa nimiväärtusega 714 000 eurot, kuigi tegi OÜ-sse S M kinnistu näol mitterahalise sissemakse väärtusega 1 460 000 eurot. 102. OÜ S M osanike 03.11.2017 otsuse alusel emiteeritud OÜ S M osa nimiväärtusega 350 000 eurot omandas ka T OÜ mitterahalise sissemakse vastu. T OÜ ja OÜ S M vahel 03.11.2017 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu p-de 1.1.1.-1.1.2. kohaselt andis T OÜ OÜ-le S M mitterahalise sissemaksena üle hoone hotelliosa restaureerimistööd ja hotelliosa inventari. Lepingu vormistajad ei suutnud jõuda kokkuleppele mitterahalise sissemakse väärtuse osas (p-s 1.2. on sulgudes väärtuseks 480 000, sulgude väliselt 350 000 eurot). T OÜ on OÜ-le S M üle andnud ühe komplekti ehituslikke töid, ühe komplekti järelevalveteenust ja lisaks mitmeid komplekte tehnosüsteemide paigaldisi, mis ei saanud 03.11.2017 seisuga olla T OÜ omandis S lossi oluliseks osaks muutumise tõttu. 103. Kostja 1 ei välistanud, et OÜ L, SA S Loss ja T OÜ võisid olla S lossi kinnistusse teinud erinevaid investeeringuid. OÜ S M äritoimiku dokumentidest järeldub aga, et hageja kaasabil on erinevad OÜ L, SA S Loss ja T OÜ kulutused ÄS § 142 lg 2 rikkuvalt muudetud OÜ L, SA S Loss ja T OÜ osalusteks OÜ-s S M. Kostjale 1 teadaolevalt ei teinud S vallavalitsus õiguslikku ja majanduslikku analüüsi, et hinnata, kas S vallale on majanduslikult kasulik selliselt OÜ S M asutada ja kas majanduslikult kasulik oli OÜ S M e müük. Vallavolikogu protokollidest nähtub, et hageja pidas neid tehinguid mtlikuks ning pikemat sisulist arutelu neil teemadel ei toimunud. Hageja kaasabil said hageja tädipojaga seotud OÜ L, SA S Loss ja T OÜ varalise eelise, mille sarnast nad ÄS § 142 lgst 2 tulenevalt ei oleks tohtinud saada. Kostja 1 ajakirjanikule antud intervjuus pidas hageja oma tegevust seaduslikuks. 21 104. Väite „O x näppas S lossi oma perele“ puhul on tegemist kogu tehingute jada kokku võtva eetilise väärtushinnanguga hageja rollile selles tehingute jadas. Sõna „näppamine“ kasutamist ei saa ajakirjanikule ette heita, arvestades ajakirjaniku õigust kasutada teatud piirides liialdusi ja kirjutada provotseerivalt. Alusetu on hageja järeldus, et tema nõuet saaks rahuldada ka siis, kui kohtu arvates peaks viidatud väljendi puhul tegemist olema üldisema hinnanguga. Sellisel juhul saaks nõuda kaudsetest asjaoludest järelduvate otseste faktide ümberlükkamist, mitte kaudsete väidete ümberlükkamist. 105. Hageja on kostjale 1 ette heitnud lause „O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S xa positsiooni enne valdade ühinemist“, kuid sellist lauset ei ole saates ega artiklis avaldatud, mistõttu ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Kõige sarnasem oli saatelõigus avaldatud väide, et: „Meie tänane esimene lugu näitab, kuidas x vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest hoopis oma perekonna kätesse andis.“ Selle väite ümberlükkamist ei ole hageja nõudnud. Hageja on ebaõigesti mtnud kaudsete faktiväidetega seonduvat. Hageja ei saa avaldatud otsesetest faktidest tuletada mingeid üldisemaid väiteid ja nõuda nende ümberlükkamist. 106. Lauset „K T on proovinud S lossi teema kohta küsimusi vältida“ ei ole kostja 1 avaldanud ja hageja ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Samas on kostja 1 ajakirjaniku hinnang, et hageja on proovinud S lossi teemat vältida, igati kohane, mida tõendavad saatelõigu sekundid 6:35-6:54 (hageja nõudmisel ei lubata ajakirjanikku volikogu istungile), 07:17-07:46 (hageja kiirustab ajakirjaniku eest vallavalitsuse ruumidesse), 07:47-08:02 (hageja keelab enda filmimise) ja 10:33-12:16 (hageja annab S lossi teemal üksnes ebamääraseid vastuseid). 107. Lause „E OÜ-s S M on omandanud tegelikult x K Ti tädipoja X X erinevad firmad“ puudutab üksnes X Xt, mistõttu puudub hagejal selle väite osas nõudeõigus. Hageja kohta käib selles väites vaid see, et X X on hageja tädipoeg. Selle väite õigsuse üle vaidlust ei ole. Antud lauses on ajakirjanik lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest, kui on avaldanud, et Z OÜ-s S M omandasid hageja tädipoja erinevad firmad. Selle subjektiivse õigusetõlgenduse aluseks oli mittevaieldav fakt, et pärast 03.11.2017 OÜ S M osakapitali suurendamise otsuse äriregistrisse kandmist kuulus 54,41% OÜ S M osadest ühingutele, mille täieõiguslikuks juhatuse liikmeks oli X X. 108. Kuna pärast 03.11.2017 OÜ S M osakapitali suurendamise otsuse äriregistrisse kandmist kuulus 54,41% OÜ S M osadest ühingutele, mille täieõiguslikuks juhatuse liikmeks oli X X, oli õige väita, et „E oli selleks hetkeks omandanud tegelikult x Ti tädipoja erinevad firmad.“ Ainetud on hageja väited selle üle, kas X X omas artikli ja saatelõigu avaldamise ajal kontrolli SA S Loss üle. SA S Loss võõrandas teadmata ajal saatelõigu ja artikli avaldamisest kuni 2018 a. juunini talle kuulunud OÜ S M osa nimiväärtuses 87 500 eurot OÜ-le L. Selle tehingu tulemusena omavad X Xe kontrolli all olevad äriühingud OÜ L, OÜ Z I ja T OÜ kokku OÜ S M osi, mis vastavad 54,41% OÜ S M osakapitalist. Puudub alus väita Xe kontrolliõiguse puudumist. 109. Kostja 1 pidas ebaõigeks hageja väidet, et X X omandas kontrolli OÜ S M e üle sõltumatult hagejast. Nimelt hageja tegi ettepanekud S lossi kinnistu võõrandamiseks esmalt OÜ-le S M ja seejärel S vallale kuulunud OÜ S M osa võõrandamiseks MTÜ-le S X. Kui hageja ei oleks volikogule neid ettepanekuid viinud, ei oleks S lossi omanike struktuur 22 kujunenud selliseks, kus S vallal ei olnud OÜ S M osanike 03.11.2017 koosolekul isegi võimalik blokeerida osa emiteerimist. 110. 22.03.2018 seisukohtades teatas kostja 1, et ta ei vaidle vastu hagist loobumisele. Kostja 1 leidis, et arvestades loobutud nõuete ulatust, tuleb pool nendega seotud menetluskuludest jätta hageja kanda

§ 168lg 2 ja § 163 lg 1 alusel.

Hageja katsed nõudeid täpsustada ei olnud kostja 1 hinnangul õnnestunud. Hageja menetlusdokument on vastuoluline ja segane. Kostjale 1 jäi arusaamatuks, miks käsitles hageja menetlusdokumendis selliseid faktiväiteid, milliste ümberlükkamist ta ei nõudnud ja mida ei saa seostada hagi esemega. Hageja ei ole esitanud nõudeid seoses lausetega „Hetkest, mil Radar S Lossigatoimuvat uurima asus, hakkasid MTÜ ja K T kähku liigutama“, „Algab istung. X Ti nõudmisel meid sisse ei lubata“, „Tema [K T] sõnul ei ole midagi imelikku selles, et just tema tädipoeg S lossi enamusosalust omab. Ja asjaolu, et vähemus on hetkel MTÜ käes, millel ei ole valla valitsevat võimu, ei oma tähtsust“.

1. Kostja 1 esitas vastuväite hagi muutmisele. 01.03.2019 menetlusdokumendis resolutsioonitaotluses on hageja asendanud senise nõude täiesti uue nõudega. Hageja selline käitumine ei ole lubatav. Kohus ei ole andnud hagejale juhist hagi muuta ning kostja 1 ei ole andnud selleks nõusolekut.
2. 15.07.2019 seisukohtades leidis kostja 1, et kuna hageja on loobunud oma esimesest ja teisest nõudest ehk 2/3 nõuetest, peab ta selles osas kandma kostja 1 menetluskulud. Ebaõige on hageja väide, et kostja 1 ei ole oma vastuses hagile käsitlenud esimest nõuet ning on teist nõuet käsitlenud vaid teabeotsingusüsteemi „AAA“ osas. Hageja esimene ja teine nõue olid suunatud õiguste rikkumise lõpetamisele, mille rahuldamise eelduseks on õiguste rikkumise tuvastamine. Seega tuleb menetluskulude jaotuse määramisel arvestada, et kõik kostja 1 vastuväited olid samavõrd olulised hageja esimese ja teise nõude vaidlustamisel kui kolmanda nõude vaidlustamisel. Kostja 1 menetluskuludest tuleks 2/3 jätta hageja kanda isegi siis, kui ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue rahuldatakse. Ka uuest nõudest loobumist tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel. Alusetu on hageja nõue jätta tema menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, sest kostjad ei ole hageja ees solidaarvõlgnikud.
3. Hageja nõuab, et artiklis avaldatud ebaõiged andmed lükataks ümber juba avaldatud artikli pealkirja all. Riigikohus on öelnud, et ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil, kuidas ebaõiged andmed avaldati (3-2-1-5-07, p 29). Kuivõrd andmed avaldati artikli avaldamisega, tuleb andmed ümber lükata uue artikli avaldamisega. Hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks esialgse artikli pealkirja all ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga ja kohustab kostjat 1 juba avaldatud artiklit muutma.
4. Hageja on 06.06.2019 seisukohas ühe vaidlustatud väite ehk lause "O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S xa positsiooni enne valdade ühinemist" jaganud kaheks ja nõudnud ühe osa ümberlükkamist artiklis ja teise osa ümberlükkamist televisioonis. Hagi nõude sellist jagamist ja otsuse täitmise viisi muutmist pidas kostja 1 lubamatuks hagi muutmiseks, milleks ta nõusolekut ei andnud.
5. Hageja hinnangul sisaldab artikkel ja saatelõik detaile, mille põhjal võib vaataja või lugeja järeldada, nagu oleks hageja proovinud S lossi teema kohta käivaid küsimusi vältida. Hageja ei ole esile toonud, kuidas see konkreetne väide artiklist ja saatelõigust järeldub. Kostja 1 on saatelõigus ja artiklis avaldanud, et vallavõimud tunnevad S lossi teema kohta küsimusi kuuldes üsna silmnähtavat ebamugavust ja proovivad seda vältida. 23
6. Menetluskuludena palus kostja 1 hagejalt välja mta lepingulise esindaja kulud 13 515,92 eurot. Lisaks palus kostja 1 hagejalt välja mta lepingulise esindajad kulud seoses 11.09.2019 istungil osalemisega vastavalt istungi ajalisele kestvusele tunnihinnaga 130,36 eurot ilma käibemaksuta. Kostja 1 palus hagejalt välja mta ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel.
7. Kostja lepingulise esindaja kuludest on 21,67 eurot seotud tõendite saamisega, 2,25 eurot transpordiga ja 13 492 eurot on õugusabikulud. Kostjale 1 on osutatud õigusteenuseid mahus 103,50 tundi. Seega on kostjale 1 õigusteenuseid osutatud tunnihinnaga 13 492,00 eurot / 103,50 h = 130,36 eurot/h (käibemaksuta). Kostjal 1 tekkis kulu tõendite saamiseks summas 21,67 eurot (käibemaksuta) seoses tasuliste registripäringutega, mis kostja 1 tegi 07.12.2018 menetlusdokumendile lisatud äriregistrist saadud dokumentaalsete tõendite kogumiseks. Kostja 1 lepingulisel esindajal tekkis transpordikulu (taksosõidu kulu) seoses 06.05.2019 kohtuistungil osalemisega summas 2,25 eurot (käibemaksuta). Kostja 1 palus kulud välja mta ilma käibemaksuta.
8. Hageja menetluskuludele vaidles kostja 1 vastu. Hageja venitas korduvate hagi täpsustamiste ja ebaselgete nõuete esitamisega menetlust ning põhjustas suure osa menetluskuludest endale ise. Kostja 1 leidis, et põhjendamatud olid arve nr 1180502 summas 475,20 eurot tervikuna, arve nr 1180513 summas 1 180,00 eurot tervikuna, arve nr 1181209 istungi edasilükkamise taotluse osas summas 273,60 eurot, arve nr 1190301 summas 2 145,60 eurot tervikuna, arve nr 1190602 hagi täiendava täpsustamise osas (alates spetsifikatsiooni kirjest „Haginõude ja hagi hinna üle vaatamine seoses kohtu juhistega, nõude täpsustuse alustamine“) summas 993,60 eurot. Kostja K V vastuväited
9. Kostja 2 vaidles samuti hagile vastu. Vaidlust ei ole selle üle, et S loss on erastatud. S lossi erastamine ei toimunud klassikalisel avaliku enampakkumise meetodil, vaid S volikogu poolt otsustuskorras, mille esimeses etapis paigutas vald S lossi kinnistu OÜ S M asutamisel selle osakapitaliks ja teises etapis võõrandas oma osaluse selles äriühingus.
10. S valla volikogu oli valitud kohalike omavalitsuste
11. aasta valimistel, kus hageja osales Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirja esinumbrina. Hageja juhitav nimekiri sai valimistel kõik volikogu kohad. S x pole olnud ametis mitte lihtsalt kui kõrgeim vastutav ametnik, vaid kui poliitilise suunitlusega liider, kellel on volikogus oma valimisnimekirja „100%-se häälteenamusega koalitsioon“. Vale on hageja väide, et ta xxxana on olnud vaid volikogu otsuste täitja. Hageja on olnud volikogu otsuste eelnõude sisuline ettevalmistaja ja on andnud a vastavad juhised dokumendi vormistajale. Samuti hageja olnud volikogus vastavate eelnõude menetlemisel sisuline esitleja kui ka küsimustele vastaja.
12. Hageja sai xana ise otsustada, kas ta asub volikogu otsust täitma või mitte. Nii ignoreeris ta 18.10.2016 vastuvõetud otsust terve aasta, sõlmides vastava võõrandamislepingu alles 04.10.2017 vahetult enne uusi valimisi. Alusetu on hageja väide, et temale kui xxxale olid volikogu otsused täitmiseks kohustuslikud. Kostja 2 ei ole väitnud, et hageja oleks rikkunud toimingupiiranguid, vaid ta on väitnud, et selline otsustuskorras erastamise läbiviimine oli võimalik vaid hageja ametipositsioonist tulenevalt. 24
13. Kostja 2 ei nõustunud hageja väitega, et X Xe firmad ei omanud OÜ-s S M enamusosalust. Hageja enda koostatud tabelist nähtub, et X X kontrollib ettevõtteid OÜ L, x OÜ ja Z I OÜ, millistele kokku kuulub 49,6 % osakapitalist. Sellest tabelist nähtub, et 4,81% osakapitalist kuulub Sihtasutusele S Loss, mille esindaja juhatuse liikmena on X X. Eksitav on hageja väide, et sihtasutuse juhatuse liige on üksnes sihtasutuse nõukogu otsuste ja suuniste elluviija. Eksitav on hageja väide, et määrav otsustusõigus on nõukogul. Sihtasutuse kõrgeim otsustusvõim on sihtasutuse asutajatel, kuna vastavalt põhikirjale määravad asutajad nõukogu ja samuti on asutajatel õigus igal ajal sõltumata põhjusest nõukogu tagasi kutsuda. SA S Loss asutajad on OÜ L ja S vald. Kostja 2 leidis, et X X kontrollis sihtasutust mitmel tasandil, olles põhiasutaja ja juhatuse liige. Kokkuvõtvalt võib öelda, et X X kontrollib otseselt 54,41% OÜ S M osakapitalist ja seeläbi omandust S lossis.
14. Kostja 2 leidis, et eelviidatud faktid tõendavad väidet: „S loss on sisuliselt erastatud Ti sugulasele“. Sõna „sisuliselt“ selles lauses osundab, et mõeldud ei ole kinnistusraamatus formaalselt omanikuks märgitud isikut, vaid isikut, kes omab tegelikku kontrolli selle vara üle.
15. Lauset: „X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot“ ei ole kostja 2 avaldanud. Tegemist on ajakirjaniku tõlgendusega kostja 2 väidetest.
16. 25.03.2019 seisukohtades selgitas kostja 2, et ta on O valla volikogus valitud revisjonikomisjoni aseesimeheks ja tema ametialane kohustus on uurida vallavalitsuse tegevust. Kostja 2 ei ole „Radarile“ intervjuud andes kuidagi realiseerinud oma poliitilisi ambitsioone, vaid informeerinud avalikkust talle teatavaks saanud O valda puudutavatest olulistest faktidest.
17. Kostja 2 leidis, et hageja xxxana tegutses aktiivselt ja tema tegevus viis lossi erastamiseni. S valla põhimääruse § 7 järgi on volikogu õigusakti algatamise õigus volikogu komisjonil, volikogu liikmel, vallavalitsusel, xal, vähemalt 1%-l valla elanikest ja seadusega sätestatud juhtudel vallasekretäril. Hageja püüdis kohut eksitada väitega, et eelnõu algatajaks oli majanduskomisjon. Põhimääruse § 13 lg 1 järgi on komisjoni töövormiks koosolek ja § 13 lg 4 järgi koosolek protokollitakse. Kuna valla dokumendiregistris pole registreeritud ühtegi sellist majanduskomisjoni protokolli, siis ei saanud komisjon sellist eelnõud algatada. Samuti ei saanud selle eelnõu algataja olla vallavalitsus, kuna analoogiliselt komisjoniga on kõik vallavalitsuse istungid protokollitud ja vastavad protokollid leitavad dokumendiregistrist. Üheski vallavalitsuse protokollis vastava eelnõu algatamist ei käsitleta. Antud juhul ei olnud tegemist ka ühegi volikogu liikme, üle 1% elanike ega vallasekretäri algatatud eelnõuga. Eeltoodust johtuvalt sai eelnõu algataja olla üksnes x ehk hageja.
18. S volikogu 23.05.2018 istungi protokollist nähtub, et volikogus ei toimunud arutelu S lossi võõrandamise tingimuste üle. See tähendab, et kõikides lossi võõrandamisega seotud dokumentides oli valla poolsed tingimused, sh seadusega vastuolus olevad ja vallale kahjulikud tingimused, paika pannud hageja ainuisikuliselt. Volikogu formaalselt vaid kinnitas kõik hageja esitatu. Kostja 2 kasutas väljendit „labane“, sest hageja rikkus eelnõud menetledes põhimäärust ja esitas volikogus volikogu liikmetele eelnõu vajalikkuse põhjendustena väärinfot.
19. Põhimääruse § 25 lg 4 p 5 kohaselt peab õigusakti eelnõu seletuskirjale lisama vallavalitsuse arvamuse. Kuna vallavalitsus istungitel seda teemat üldse käsitlenud pole, ei saanud olla arvamust. Kuna eelnõuga võõrandati oluline osa valla varast (ca veerand valla 25 bilansijärgsest koguvarast), oleks olnud hädavajalik selle eelnõu põhimääruse § 25 lg järgne eelnev menetlemine vähemalt majanduskomisjonis. Kuigi ükski kollegiaalne organ seda eelnõud eelnevalt ei menetlenud, kasutas hageja eelnõu algatajana oma põhimääruse § 25 lg 3 järgset õigust ja lülitas selle eelnõu volikogu istungi päevakorda.
20. Volikogu istungi protokollist nähtub, et kui volikogu liige uuris, millist kasu vald saab, toodi põhjendusena, et lossikompleksi ehitatakse PKT toetusmeetmega SPA. SPA-d teostatavas ieerimistegevuses kavas paraku pole. Kostja 2 leidis kokkuvõtvalt, et hageja algastas lossi erastamise eelnõu, nägi selles ette kõik erastamisega seotud kahjulikud tingimused, suunas eelnõu valla põhimäärust rikkudes ilma vallavalitsuses ja komisjonides menetlemata volikogule ja esitas volikogus eelnõu menetlemisel ebaõiget infot. Lisaks võib volikogus protokollitud volikogu liikme I Pi märkusest järeldada, et otsustamiseks esitatud materjalid ei olnud saadetud volinikele tähtaegselt.
21. Kostja 2 kasutas põhjendatult väljendit „oma sugulastele“. Kostja 2 esitas X Xe poolt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel esitatud andmetest koostatud avaliku raporti, kus on kirjas, et S lossi omava OÜ S M tegelikeks kasusaajateks on A X (X Xe abikaasa) 33,53%-ga ja X X 20,88%-ga ehk kokku 54,41%. Kuigi seadus hakkas kehtima
22. aasta teises pooles, ei ole X Xe osaluse suurus muutunud. Isegi kui hagejal on õigus nõuda X Xe osaluse suurusi puudutava lause ümberlükkamist, ei saa nõuet rahuldada, sest väide vastab tõele.
23. 15.07.2019 seisukohtades leidis kostja 2, et väljend „labaselt ära kasutama“ on olemuselt selgelt väärtushinnang ja väärtushinnangu ümberlükkamist pole hagejal VÕS § 1047 lg-t 4 kohaldades võimalik nõuda. Faktiväide on vaid osa, kas hageja kasutas xxxa ametipositsiooni ära. Kostja 2 on juba selgitanud, kuidas toimus eelnõu menetlemine. Ainult xxxal oli võimalik ignoreerida volikogu eelnõu põhimääruse järgset eelmenetluse nõuet vallavalitsuses ja majanduskomisjonis, suunates eelnõu otse volikokku kinnitamisele.
24. Kostja 2 leidis, et hageja nõuded seoses väidete ümberlükkamise viisiga on vastuolus hageja enda varasemate väidetega. Hageja on ise viidanud, et ühte tema vaidlustatud väidet pole kostja 2 ise kunagi meedias avaldanud, vaid ajakirjanik viitas kostjale 2 kui infoallikale. Hageja on ise viidanud, et üldjuhul saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Kuna kostja 2 avaldas väite vaid ajakirjanikule ja seda ei ole kunagi avaldatud audio-visuaalse salvestusena, ei saa nõuda selle võimalikku ümberlükkamist kostja 2 audio-visuaalse salvestuse edastamise ja esitlemisega. Kostja 2 palus menetluskulud jätta hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
25. Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
26. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 27.03.2018 oli telekanali Kanal 2 eetris saade „Radar“, mis on järelvaadatav ajalehe Postimees uudisteportaalis; 2) 27.03.2018 ilmus telesaatega samasisuline artikkel „“Radar“: O x näppas S lossi oma perele“; 3) hageja oli varem S x ning on käesoleval ajal O x; 26 4) X X on hageja tädipoeg; 5) S loss kuulus varasemalt S vallale; 6) S Vallavolikogu võttis 27.05.2015 vastu otsuse, mille kohaselt otsustas S vald osaleda OÜ S M asutamisel; 7) S vald andis OÜ-le S M mitterahalise sissemaksena üle S lossi kinnistu, saades vastu osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis vastas 51% osakapitalist; 8) S Vallavolikogu 18.10.2016 otsusega otsustati lõpetada S valla osalemine OÜ-s S M ning võõrandada osa MTÜ-le S X hinnaga 714 000 eurot; 9) 04.10.2017 sõlmisid S vald, mida esindas hageja ja MTÜ S X OÜ S M osa müügilepingu, mille kohaselt pidi ostja osa eest tasuma 749 700 eurot hiljemalt 31.12.2021; 10) OÜ L juhatuse liige on hageja tädipoeg X X; 11) SA S Loss juhatuse liige on hageja tädipoeg X X; 12) OÜ Z I juhatuse liige on hageja tädipoeg X X; 13) OÜ T juhatuse liige on hageja tädipoeg X X.
27. Pooled vaidlevad selle üle, kas mõlemad kostjad avaldasid eelnimetatud saates ja artiklis hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, kui seostasid hageja kui xxxa tegevust sellega, et S ma üle sai erinevate tehingute tulemusena kontrolli hageja sugulane. Nõuetest loobumine
28. Käesolevas asjas on hageja oma nõudeid korduvalt muutnud ning neist ka loobunud. 30.05.2018 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja nõuet keelata kostjal 1 kahju tekitav käitumine hageja suhtes, mis seisnes meedias materjalide esitamisel nii, et eristatavad ei ole hinnangud ja arvamused faktilistest asjaoludest.
29. 27.06.2018 määrusega jättis kohus läbi vaatamata hageja nõude kohustada kostjat 1 esitama teabeotsingusüsteemile „AltaVista“ taotlus, et „A“ eemaldaks oma teabeotsingusüsteemist viited ja lingid artiklile „Radar“: O vallavalenm näppas S lossi oma perele“ koos viite või lingiga järelvaadatavale Radar telesaatele hagejat puudutavas osas. Teiste teabeotsingusüsteemide osas jätkati menetlust.
30. 01.03.2019 seisukohtades teatas hageja, et ta loobub tervikuna 20.04.2018 menetlusdokumendi punktis 1 toodud nõuetest ehk kõiki teabeotsingusüsteeme puudutavatest nõuetest. 06.06.2019 kordas hageja, et ta loobub tervikuna 20.04.2018 menetlusdokumendi punktis 1 toodud nõudest. Samuti loobus hageja nõudest kostja 1 vastu kohustada viimast omal kulul ümber lükkama televisioonis väite, mille kohaselt omab X Xe ettevõte OÜ-le S M määratud toetust 2 miljonit eurot. Hageja loobus ka kostja 2 vastu esitatud nõudest sama väite ümberlükkamiseks.
31. Kohus leiab, et hageja eelviidatud nõuetest loobumine tuleb vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 27 141. Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine

§ 429

lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 32-1-96-13, p 12). Maakohus peab ka nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Isegi siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-314, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest loobumise osas kohtulahendis, sest kostjatel oli tähtaegselt võimalik esitada loobumise osas seisukoht. Kostjad nõustusid nõuetest osalise loobumisega.

1. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus vastu hageja loobumise järgmistest nõuetest: 1) „Kohustada kostjat 1 AS-i Eesti Meedia lõpetama kahju tekitav käitumine, mis seisneb ebaõigete andmete avaldamises hageja K T osas portaalis https://radar.postimees.ee/ kättesaadavas artiklis „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos järelvaadatava „Radari“ telesaatega hagejat puudutavas osas. Kohustada kostjat 1 AS-i Eesti Meedia eemaldama oma portaalist https://radar.postimees.ee/ artikkel „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos järelvaadatava „Radari“ telesaatega hagejat puudutavas osas viisil, et see ei oleks avalikkusele kättesaadav. Kohustada kostjat 1 AS-i Eesti Meedia esitama teabeotsingusüsteemidele „Google“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“4 taotlus, et vastavalt „Google“, „Yahoo“ ja „Neti.ee“ eemaldaksid oma teabeotsingusüsteemist viited ja lingid artiklile „«Radar»: O x näppas S lossi oma perele“ koos viite või lingiga järelvaadatavale „Radari“ telesaatele hagejat puudutavas osas. Menetluskulud jaotada koos muude menetluskuludega; 2) „Kohustada AS-i Eesti Meedia omal kulul Kanal 2 saates „Radar“ (või kui saadet enam ei tehta, siis õhtustes päevauudiste saates (hetkel kannab nime „Reporter“)) ümber lükkama hageja kohta avaldatud järgmised ebaõiged väited (so teatama, et vastavad väited ei vasta tõele) 5) X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot“; 3) „Kohustada kostjat 2 K Vt omal kulul kostja 1 AS-i Eesti Meedia ees teatama, et ebaõige on K V poolt K Ti osas avaldatud väide, et 3) X X (mistahes) ettevõte omab OÜ-le S M määratud toetust summas 2 miljonit eurot.
2. Seoses nõuetest osalise loobumisega palus hageja tagastada talle enamtasutud riigilõivu. Hageja leidis, et ta on loobunud kahest mittevaralisest nõudest kokku hinnaga 7000 eurot. Menetlusse jääb üks mittevaraline nõue hinnaga 3500 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 300 eurot. Kuna hageja on tasunud nõuetelt riigilõivu 650 eurot, on ta tasunud ettenähtust 350 eurot enam. Hageja palus tagastada poole tasutud riigilõivust summas 175 eurot.
3. Kohus leiab, et hageja arvestab ebaõigesti hagi hinda ja tagastamisele kuuluva riigilõivu summat. Kohus selgitas hagejale 06.05.2019 eelistungil (toimiku
4. kd, lk 54-57), et tema arvutused hagi hinna osas ei ole õiged. Hageja on esitanud endiselt kahe kostja vastu erinevaid ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudeid, milliste täitmist nõuab ta kummaltki kostjalt iseseisvalt. Seega on hageja jätkuvalt soovinud kahe mittevaralise nõude menetlemist, mille hind kokku on 7000 eurot. Teistsugust järeldust ei saa hageja teha Harju Maakohtu 25.04.2018 määrusest, kus kohus hagejale hagi hinna arvestamist selgitas. Samas määruses on kohus leidnud, et hageja on esitanud kostja 1 vastu kolm mittevaralist nõuet ja kostja 2 vastu ühe mittevaralise 28 nõude. Kokku pidas kohus õigeks hagi hinnaks 14 000 eurot. Asjaolu, et hageja on mõlema kostja vastu esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas loobunud ühe väite ümberlükkamise soovist, ei tähenda, et hageja oleks tervikuna loobunud mõnest ebaõigete väidete ümberlükkamise nõudest. 145.

§ 136

lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kuna käesoleval juhul on endiselt menetluses kaks hageja mittevaraliselt hinnatavat nõuet kahe kostja vastu, on tsiviilasja hinnaks kokku 7000 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 450 eurot. 146. Hageja tasus hagi esitamisel 02.04.2018 riigilõivu 350 eurot. 16.04.2018 tasus hageja 150 eurot. 26.04.2018 tasus hageja 500 eurot. Seega tasus hageja hagi esitamise eest riigilõivu kokku 1000 eurot. 30.05.2018 määrusega tagastas kohus hagejale enamtasutud riigilõivuna 50 eurot. Kuivõrd menetlusse jäävate nõuete eest on riigilõiv 450 eurot, on hageja tasunud riigilõivu 950 eurot – 450 eurot = 500 eurot vajalikust enam. 147.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja palus tagastada talle enamtasutud riigilõivuna 175 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus kuulub esitatud ulatuses rahuldamisele, sest kohus ei saa riigilõive tagastada omal algatusel ega taotletust suuremas summas. Seoses nõuetest loobumisega tuleb hagejale tagastada 175 eurot ja kanda see hageja kontole AS-s SEB Pank nr X. Kohaldatav õigus

1. Hageja on esitanud kostjate vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude, mille lahendamisel kohaldab kohus VÕS §
2. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Eeltoodust tuleneb, et avaldatud andmete õigsuse tõendamise kohustus lasub nende avaldajal.
3. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Samas tuleneb VÕS § 1047 lõikest 4, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Ühtlasi sätestab VÕS § 1046 lg 1, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
4. Eeltoodust nähtuvalt eristab seadus erinevate nõuete esitamist tulenevalt sellest, kas avaldatu näol oli tegemist ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Ebakohase väärtushinnangul ümberlükkamist nõuda ei saa. Väärtushinnang kujutab endast isikule antud 29 hinnangut, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja faktiväite õigsus tõendatav (RK TKo 3-21159-14, p 10). Kui isiku kohta avaldatakse selgelt, et ta on toime pannud kuritegusid, on tegemist faktiväite avaldamisega (samas, p 10). Kui aga kasutatakse väljendeid nagu „raske õigusrikkumine“, „rahaliste vahendite väljaviimine“ või „omastamine“, on need reeglina väärtushinnangud, mida isik kasutab subjektiivse õigustõlgenduse väljendamiseks. Need väited võivad osutuda faktiväideteks sõltuvalt avaldamise kontekstist ja adressaadist (RK TKo 3-2-1507, p 27).
5. Faktiväite ümberlükkamise nõue peab olema konkreetne, sest ajalehe artikkel tervikuna võib sisaldada palju erinevat informatsiooni (RK TKo 3-2-1-161-05, p 10). Samuti saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda nimelt see isik, kelle kohta on andmeid avaldatud (RK TKo 3-21-144-15, p 12). Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine ei ole isikuõigusi rikkuv ega õigusvastane isegi siis, kui see kahjustab isiku mainet (RK TKo 3-2-1-80-13, p 36). Lisaks peavad avaldiku elu tegelased olema suurema avalikkuse tähelepanu all ning arvestama ka suurema kriitikaga (RK TKo 3-2-1-18-13, p 15).
6. Kohus on hagejale käesolevas asjas korduvalt selgitanud vajadust esitada selgeid nõudeid ning vajadust eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Kohus leiab, et kostjad ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväited ning kuivõrd hageja näol oli tegemist kohaliku omavalitsuse juhiga, tuli tal arvestada ajakirjanduse kõrgendatud huviga oma ametialase tegevuse suhtes. Olukorras, kus avaldatud andmeid olid õiged, ei ole avaldamine õigusvastane sõltumata sellest, et need võivad kahjustada hageja mainet ning tuua edaspidistel valimistel talle kaasa edu vähenemise. Lisaks ei nõustu kohus hageja väitega, et kuna ta töötab xxxana, on kostjad andmete avaldamisel sekkunud tema majandus- ja kutsetegevusse. Kohus nõustub kostja 1 väidetega, et xxxana töötamise näol ei ole tegemist endale ettevõtluse teel tulu teenimisega. Kellelgi ei ole õigust eeldada, et teda saadab järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel edu, mis annab võimaluse jätkata kohaliku omavalitsusüksuse juhtimisega. Järgnevalt asub kohus sisuliselt hindama hageja nõudeid ja nende põhjendatust. Nõuded kostja Postimees Grupp AS vastu
7. Hageja palus kohustada kostja 1 omal kulul telekanalis Kanal 2 õhtusel ajal ümber lükkama järgmised ebaõiged väited: 1) ebaõige on M K poolt esitatud ja
8. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ kõlanud väide, et K T andis vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest oma perekonnale; 2) ebaõige on K V poolt esitatud ja
9. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et K T kasutas S xa positsiooni ära; 3) K T ei ole proovinud S lossi teemal küsimusi vältida; 4) ebaõige on K V poolt esitatud ja
10. märtsil 2018 eetrisse läinud saates „Radar“ S lossi kajastanud saatelõigus kõlanud väide, et S lossi omavas äriühingus Z oli omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad.
11. Samuti palus hageja kohustada kostja 1 omal kulul ümber lükkama enda hallatavas portaalis ilmunud artiklis avaldatud ebaõiged väited: 30 1) ebaõige on väide, mille kohaselt K T näppas S lossi oma perele; 2) ebaõige on K V poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et K T kasutas S xxxa positsiooni enne valdade ühinemist ära; 3) K T ei ole proovinud S lossi teemal küsimusi vältida; 4) ebaõige on K V poolt esitatud ja artiklis kajastatud väide, et S lossi omavas äriühingus Z olid omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad.
12. Nõuete esitamisel leidis hageja, et kuna sõna „näppama“ on sõna „varastama“ sünonüüm, on kostja 1 avaldanud alusetult, et hageja on toime pannud kuriteo. Väited xa positsiooni kasutamisest on alusetud, sest otsuseid tegi volikogu ja hageja vaid täitis volikogu otsuseid. Kostja 1 ei ole välja toonud hageja tegusid ega tõendanud neid. Saade monteeriti tahtlikult kokku viisil, kus vaatajatel jääks mulje, et hageja hoiab vastamisest kõrvale. Tegelikult pöördus ajakirjanik hageja poole ebasobival ajal ja pärast volikogu istungit andis hageja pika intervjuu. Hageja tädipoja ettevõtted ei omanud S lossi kontrollivas äriühingus enamusosalust, sest hageja tädipoeg oli SA-s S Loss üksnes juhatuse liige, kes pidi alluma nõukogu korraldustele. Hageja tädipoeg ei ole tema perekonna liige. Hageja tädipoja ettevõtete kontrolli all oli vaid 49,6% osadest. Lisaks rikuti ajakirjanduseetika nõudeid ja hagejalt ei küsitud kommentaari.
13. Kostja 1 tõi esmalt välja, et hageja jagas 06.06.2019 seisukohtades ühe vaidlustatud väite ehk lause "O x K T andis S lossi oma perekonnale kasutades ära oma varasemat S xa positsiooni enne valdade ühinemist" kaheks ja nõudnud ühe osa ümberlükkamist artiklis ja teise osa ümberlükkamist televisioonis. Hagi nõude sellist jagamist ja otsuse täitmise viisi muutmist pidas kostja 1 lubamatuks hagi muutmiseks, milleks ta nõusolekut ei andnud. Kohus selle kostja 1 väitega ei nõustu. Hageja ei muutnud sisuliselt hagi eset ning tegemist on lubatava hagi muutmisega

§ 376lg 4 p 2 mtes.

1. Kostja 1 vaidles nõuetele vastu. Viidatud väited ei ole faktiväited, vaid väärtushinnangud. Kui tegu on faktiväidetega, on need õiged. Hageja tegevus xana tõi kaasa selle, et varasemalt vallale kuulunud S m enam kohalikule omavalitsusele ei kuulu ning selle üle omavad kontrolli hageja tädipoja ettevõtted. S lossi võõrandamine toimus mitme tehinguga. Algselt anti loss üle OÜ-le S M, milles S vald sai osaluse. 18.10.2016 toimus S vallavolikogu istung, kus hageja ettekande alusel otsutati lõpetada valla osalemise lõpetamine OÜ-s S M. Osa võõrandati tingimustel, kus selle ostuhind tuli tasuda alles 2021 ja ostuhinna tasumine tagatud ei olnud. Hageja ettevalmistamisel teostatud tehingud olid vallale kahjulikud. Lisaks ei olnud lepingus toodud tingimustel osa võõrandamine seaduse kohaselt lubatud. Vähem kui kuu aega pärast hageja ette valmistatud tehingute tegemist kontrollis enamusosalust OÜ-s S M hageja tädipoeg X X. Tähtsust ei oma see, et X X oli SA-s S Loss üksnes juhatuse liige, sest tema kui ainsa juhatuse liikme õigused ei olnud piiratud. Lisaks leidis kostja 1, et ajakirjanduseetika nõuded ei ole õigusnormideks, milliseid kohus kohaldama peaks. Kostja 1 juhtis ka tähelepanu, et saates ega artiklis ei ole ta avaldanud väidet, et hageja on proovinud S lossi puudutavaid küsimusi vältida.
2. Esmalt leiab kohus, et hageja vaidlustatud väidetes on segunenud faktiväited ja väärtushinnangud. Lauses „K T andis vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest oma perekonnale“ on kohtu hinnangul otseseks faktiliseks väiteks ajaline määrang ning sõna 31 „perekond“. Kaudseks faktiliseks väiteks võib pidada sõna „andis“ kasutamist. Kohus nõustub, et kostja 1 ei ole artiklis avaldanud, et hageja oleks kellelegi lossi faktilise valduse üle andnud, vaid kostja 1 hinnangul võis hageja toiminguid valla varaga pidada vara kellelegi andmiseks. Seega võib lausest järeldada, et kostjale 1 on teada faktilised asjaolud, mis võimaldavad sellise väljendi kasutamist.
3. Lauses „K T kasutas S xa positsiooni ära“ on kohtu hinnangul tegemist kaudse faktilise väitega. Kostja 1 on väitnud, et talle on teada faktilised andmed, mis võimaldavad tal väita, et hageja kasutas oma xa positsiooni ära. Kohus ei nõustu siinkohal hagejaga, et kostja 1 ei ole ei artiklis ega kohtumenetluses esile toonud ega tõendanud hageja toiminguid, mida saaks xa positsiooni kasutamiseks pidada. Kohtu hinnangul on kostja 1 vastavaid asjaolusid selgitanud nii artiklis kui ka kohtumenetluses.
4. Lause „K T ei ole proovinud S lossi teemal küsimusi vältida“ näol on kohtu hinnangul tegemist väärtushinnanguga. Hinnangule viitavad väljendid on sõnad „proovinud“ ning „vältida“. Väärtushinnangu ümberlükkamist nõuda ei saa. Samas on põhistatud kostja 1 väide, et tegelikult artiklis ega saates vastavat väidet ei avaldatud. Lause „S lossi omavas äriühingus e oli omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad“ kujutab endast faktiväidet.
5. Lauses „K T näppas S lossi oma perele“ kujutab sõna „näppama“ kohtu hinnangul väärtushinnangut. Kohus ei nõustu hageja väitega, et selles lauses avaldas kostja 1, et hageja on toime pannud kuriteo ehk varguse. Hageja ise esitas kohtule väljavõtte Eesti keele seletavast sõnaraamatust (toimiku
6. kd, lk 16), milles on sõna „näppama“ esimeseks tähenduseks märgitud „midagi väikest viisi või pisut varastama“. Sõna teiseks tähenduseks on ära või üle võtma, üle lööma. Seega sisaldab antud sõna endas hinnangut sellele, kas keegi on midagi väikest viisi või pisut varastanud või lihtsalt midagi üle võtnud. Tegemist on väärtushinnanguga, mille kostja 1 on andnud hageja tegevustele seoses S lossi võõrandamisega. Kostja 1 on artiklis loetlenud hagejale etteheidetavaid toiminguid ja on nende pinnalt andnud hinnangu, et hageja on lossi oma perele üle andnud, käitudes eetiliselt mitteaktsepteeritaval viisil. Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja iseenesest nõuda ei saanud.
7. Kohus leiab, et hinnates asjas kogutud tõendeid, ei ole kostja 1 avaldanud vaidlustatud lausetes hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Kuigi väärtushinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa, ei ole kostja 1 kasutatud väärtushinnangud olnud ebakohased.
8. Kostja 1 avaldatud väited „K T andis vahetult enne haldusreformi S lossi valla valdustest oma perekonnale“, „K T kasutas S xa positsiooni ära“, „S lossi omavas äriühingus e oli omandanud x Ti tädipoja erinevad firmad“ ning artikli pealkiri „K T näppas S lossi oma perele“ sisaldasid kohtu hinnangul õigeid faktiväiteid ja kohaseid hinnanguid.
9. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et veebilehel radar.postimees.ee ilmus 27.03.2018 artikkel pealkirjaga: „“Radar“: O x näppas S lossi oma perele“ (toimiku
10. kd, lk 10-15, parem versioon toimiku
11. kd, lk 30-32). Samasisuline saade oli eetris Kanal 2 saates „Radar“ ning saade on nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel. Artiklis on avaldatud lause: „V sõnul kasutas praegu O valda juhtiv T S xa positsiooni enne valdade ühinemist labaselt ära ja sisuliselt erastas lossi oma sugulastele“. Lisaks oli kirjas: „E oli selleks hetkeks omandanud tegelikult x Ti tädipoja erinevad firmad“, sõnab V. Artiklis on lisaks vaidlustatud lausetele üksikasjalikult kirjeldatud erinevaid tehinguid, mida seoses lossi või seda haldava ettevõtte kuuluvusega hageja osalusel mitmete aastate jooksul tehti. 32
12. Kinnistusregistri väljavõttest (toimiku
13. kd, lk 22-23) nähtub, et kinnistu S loss omanikuna on S valla asemel 23.03.2015 sisse kantud OÜ S M. Iseenesest puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et vallal enam omandiõigust lossile ei ole.
14. S vallavolikogu istungi protokollist 27.02.2015 (toimiku
15. kd, lk 81) nähtub, et istungil osales hageja xana. Päevakorra punktiks 2 oli OÜ S M asutamisel osalemine. Selles päevakorra punktis kuulati ära hageja ettekanne. Hageja leidis, et lossi arendamiseks tuleb asutada OÜ S M ja S vald saab osa nimiväärtusega 714 000 eurot. S vald pidi tasuma osa eest mitterahalise sissemaksega, mille esemeks on lossi kinnistu. Istungil osalenud I P märkis, et asja materjalid on volikogule esitatud viimasel hetkel ning seetõttu pole saadud seda arutada. Lõppastmes oli otsuse poolt kuus volikogu liiget ja vastu kaks. Otsustati osaleda OÜ S M asutamisel. Seega nähtub esitatud tõendist, et volikogu otsus anda lossi omandiõigus esmalt üle OÜ-le S M, võeti vastu hageja ettekande ja tema pakutud tingimuste alusel. Muid järeldusi asjas kogutud tõenditest teha ei saa.
16. S valla volikogu esimehe 27.02.2015 otsusest (toimiku
17. kd, lk 79) nähtub, et S lossi arendamiseks oli S vallal, OÜ-l L, SA-l S Loss ja OÜ-l Z I kavas asutada OÜ S M. Osaühingu kavandatava osakapitali suuruseks pidi saama 1 400 000 eurot, mis pidi koosnema neljast osast, kusjuures S valla osa nimiväärtus pidi olema kõige suurem ehk 714 000 eurot. Volikogu esimees otsustas osaleda OÜ S M asutamisel. Otsuse punktis 3 volitati hagejat xana allkirjastama osaühingu asutamislepingut, põhikirja, osanike lepingut ja mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut. 30.03.2015 otsustas S Vallavalitsus nimetada OÜ S M S valla poolseks osanikuõiguste teostajaks hageja (toimiku
18. kd, lk 130). Kuigi hageja rõhutas, et tegemist oli jõustunud haldusaktiga, mille täitmine oli talle xxxana kohustuslik, ei saa esitatud tõenditest teha teistsugust järeldust peale selle, et volikogu nõustus osaluse omandamisega hageja ettepanekul ja hageja soovitatud tingimustel.
19. 11.03.2015 sõlmiti notariaalselt tõestatud OÜ S M asutamisleping (toimiku
20. kd, lk 222223), mille sõlmimisel esindas S valda hageja. Ettevõtte osakapitali suuruseks sai 1 400 000 eurot. S vald tasus mitterahalise sissemaksena kinnistuga. OÜ L tegi mitterahalise sissemakse, milleks lepingu punkti 5.
21. aluseks loeti lossi teostatud investeeringud. SA S Loss tasus mitterahalise sissemaksega ning selleks loeti lossi tehtud investeeringud. Üksnes OÜ Z I tasus rahalise sissemakse 210 000 eurot.
22. S vallavalitsuse konsolideeritud majandusaasta aruandest perioodil 01.01.2015 kuni 31.12.2015 (toimiku
23. kd, lk 195-216) on aga lk 24 märgitud, et 25.02.2015 asutati S M OÜ ning mitterahalise sissemaksena üle antud kinnistut hindas xxx 24.11.
24. Hindamisakti kohaselt oli kinnistu turuväärtus hindamishetkel 1 460 000 eurot. Kuivõrd hageja algatusel vastu võetud volikogu otsuses hinnati kinnistu väärtust poole väiksemaks, võis vald olla kinnistu omandiõiguse üle andnud ebamtlikult soodsatel tingimustel.
25. 11.03.2015 OÜ S M ja OÜ L (mida esindas X X) vahel sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepinguga (toimiku
26. kd, lk 224) anti mitterahalise sissemaksena üle hoone projektdokumentatsioon, köögibloki restaureerimistööd ja köögibloki inventar. Mitterahalise sissemakse väärtuseks loeti 266 000 eurot. Lepingule oli lisatud köögibloki inventari loelu (toimiku
27. kd lk 225) ja projektdokumentatsiooni loetelu (toimiku
28. kd, lk 225 pöördel). 11.03.2015 sõlmisid ka OÜ S M ja SA S Loss mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu (toimiku
29. kd, lk 226), millega anti üle ieeringud lossipargi rekonstrueerimiseks, katlamaja restaureerimiseks ja peahoone restaureerimiseks. Üleantu väärtuseks loeti 210 000 eurot. 33
30. OÜ S M osanike lepingust 11.03.2015 (toimiku
31. kd, lk 89-91) nähtub, et vald sai osa nimiväärtusega 714 000 eurot, mis moodustas 51% osaühingu osakapitalist ja häältest. Notariaalselt tõestatud kinnistu mitterahaliseks sissemakseks üleandmise lepingust 11.03.2015 (toimiku
32. kd, lk 125 pöördel – 129) nähtub, et selle sõlmisid hageja esindatud S vald ja asutamise olev OÜ S M. S vald andis lepingu alusel üle S lossi kinnistu ning lepingu punktis 3.
33. loeti selle väärtuseks 714 000 eurot.
34. OÜ S M juhatuse otsusega (toimiku
35. kd, lk 227) hinnati OÜ L mitterahalise sissemakse väärtuseks 266 000 eurot ja SA S Loss mitterahalise sissemakse väärtuseks 210 000 eurot. Audiitor U R hindas äriregistrile esitatud aruandes (toimiku
36. k, lk 228) OÜ S M juhatuse otsust ning leidis, et hinnatava vara hariliku väärtuse hindamise õigsuse ees on vastutav OÜ S M juhatus ning sissemakse tegemiseks kohustatud isikud. Audiitor leidis, et sissemakse vastab ÄS §-s 142 toodud nõuetele.
37. Kohus nõustub kostja 1 väidetega, et asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et ka teiste OÜ S M osanike mitterahaliste sissemaksete väärtust oleks nõuetekohaselt hinnatud. Kohus nõustub, et ÄS § 142 lg 2 kohaselt ei saa mitterahaliseks sissemakseks olla osaühingule osutatav teenus, tehtav töö ega asutajate tegevus osaühingu asutamisel. Seega ei saa äriseadustiku kohaselt olla mitterahaliseks sissemakseks renoveerimistööd või restaureerimistööd. ÄS § 143 lg 2 sätestab, et mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Kohtule esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, kuidas tegelikult hinnati teiste osanike mitterahaliste sissemaksete väärtust ja mille alusel summad tuvastati. Ühegi töö sisu või loodu hindamiseks olevad asjaolud tõenditest ei nähtu. Kuigi audiitor on esitanud arvamuse väärtuse hindamise kohta, ei tulene arvamusest, et audiitor oleks sisuliselt kontrollinud väärtuste õigsust. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et S vald sai osaluse äriühingus, millele ta andis üle endale kuuluva kinnistu turuväärtusest madalama hinnaga ning mille teised osanikud ei pruukinud kas üldse sissemakseid teha või kelle sissemaksete tegelikku väärtust ei saa esitatud tõendite alusel tuvastada.
38. S Vallavolikogu 18.10.2016 istungi protokollist nr 9 (toimiku
39. kd, lk 38-40, lk 82-84) nähtub, et istungil viibis hageja xana. Päevakorra punktiks 4 oli OÜ-s S M S valla osalemise lõpetamine. Antud päevakorra punkti osas kuulati hageja ettekannet. Hageja selgitas, et seoses ma arendamisega tuleb omanikel leida lisavahendeid omaosaluse finantseerimiseks, mis valla puhul võib ulatuda kuni 510 000 euroni. Hageja leidis, et selleks, et vald ei peaks tegelema omaosaluse finantseerimise ja ma aktiivse arendamisega, on otst