2-20-18484/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18484 Tsiviilasi K.V.-P. hagi V.P. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja K.V.-P. (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja M. A. (X) Kostja V.P. (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada
3. Lahutada K.V.-P. ja V.P. abielu, mis on registreeritud xx. xx xxxx. a xxx.
4. Taastada käesoleva otsuse jõustumisel K.V.-P. abielueelne perekonnanimi V..
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD
7. K. V.- P. esitas
8. detsembril
9. a hagiavalduse V.P. vastu abielu lahutamiseks. K. V.P. ja V.P. abielu sõlmiti xx xx xxxx. a xxx (abielutõend nr xx, tl 4). Hagist nähtub, et abielust on sündinud kolm ühist last, kellest kaks – L.-M. P. (sündinud xx.xx.xxxx, sünnitunnistus - tl 5) E.-E. P. (sündinud xx.xx.xxxx, sünnitunnistus – tl 6) – on veel alaealised ning elavad hagejaga. Hagiavalduse kohaselt oli abieluline suhe juba varasemalt lõppenud, kuid abielu lõppes täielikult
10. a suvel perevägivalla tõttu ja kostja käitumise tõttu – lähenemiskeelu rakendamisega augustis 2020.a (Tartu Maakohtu kohtumäärus kriminaalasjas xxx, tl 7-10). Enne seda elasid abikaasad ühes korteris, kus mees elas eraldi ühes toas. Kuigi elati ühises korteris, olid abielulised suhted lõppenud mehe ja naise vahel varem. Kostja on eelnevalt samuti kriminaalkorras karistatud ning aset leidnud sündmuste valguses kardab hageja kostjat. Kostjal on lisaks veel vaimse tervise probleemid ja alkoholism. Abielu jätkamine ei ole enam võimalik ja kostja on ka asunud eraldi elama eraldi korterisse. Hageja välistab leppimise abielu taastamise eesmärgil. Lähenemiskeelu tõttu palus hageja kohtul vaadata asja kohtuistungil läbi ilma hageja kohalviibimiseta. Hageja soovib peale abielu lahutamist kanda perekonnanime V..
11. Kohtuistungil kostja abielu lahutamisele vastuväiteid ei esitanud märkides, et tal on ükskõik, on või ei ole abielu. Kostja kinnitas, et pooled elavad eraldi, kostja elab üksi korteris, mulle mingit tähtust ei oma, et abilelu on kehtiv.
12. Kostja oli seevastu istungil algselt abielu lahutamise vastu ja leidis, et abielulised suhted ei ole lõppenud, kuid hiljem märkis, et kui hageja soovib, siis lahutagu ära. Kostja kinnitas, et abielulised suhted on lõppenud. Kostja ei näinud samuti võimalust abielu taastamiseks. Kostja selgitas, et pooltel on jagamata ühisvara ning lahendamata on lastesse puutuvad küsimused. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning poolte abielu lahutada.
14. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
15. Hageja on kohtule kinnitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud, pooled elavad lahus ning abielu taastamist ta võimalikuks ei pea. Sama on kinnitanud kostja, kes nõustus abielu lahutamisega. Hageja on välistanud võimaluse, et pooled võiksid abielu taastamise eesmärgil leppida. Kohus ei loe võimalikku leppimist ka mõistlikuks ega võimalikuks olukorras, kus kostjale on seatud hageja suhtes lähenemiskeeld. Sellises olukorras on kohtu hinnangul mõlema poole huvides abielu viivitamatult lahutada. Kohtu hinnangul on PKS § 67 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks sellega täidetud ning abielu lahutamine põhjendatud.
16. Kohus lahutab käesoleva otsusega abielu.
17. Kohus selgitab, et ühisvara jagamiseks on pooltel võimalik sõlmida vajalikud kokkulepped omavahel, s.h pöörduda vara jagamise tehingu sõlmimiseks notari poole. Kokkuleppe saavutamise võimatuse korral on kummalgi poolel võimalik esitada kohtule hagiavaldus ühisvara jagamiseks. Kohus selgitab ka, et laste hooldus- ja suhtlusõigusse ning elatisse puutuvad kokkulepped on pooltel samuti võimalik leida omavahel ning selle võimatuse korral on võimalik vastavad vaidlused lahendada kohtus.
18. Hageja on taotlenud taastada peale lahutust tema abielueelne perekonnanimi V. (nähtub abielutunnistuselt, tl 4). Nimeseaduse § 11 kohaselt rahuldab kohus rahuldab taotluse.
19. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. 2